Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi kuupäeva järgi

Sirvi Kuupäev , alustades "2010-05-19T11:02:40Z" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Diversity of key catabolic genes at degradation of phenol and p-cresol in pseudomonads
    (2010-05-19T11:02:40Z) Jõesaar, Merike
    Biodegradatsiooniradade tuvastamine ja nendes osalevaid võtmeensüüme kodeerivate geenide uurimine võimaldab välja selekteerida ekstreemsetes tingimustes vastupidavad ja kõrgema bio-degradatsiooni efektiivsusega tüved, kasutamaks neid bioremediatsioonis. Sellest tulenevalt oli käesoleva töö eesmärkideks uurida pideva fenoolse reostusega veest eraldatud geneetiliselt erinevate pseudomonaadide kui enimlevinud biodegradatiivsete bakterite fenooli ja p-kresooli katabolismi võtmeensüüme kodeerivate geenide struktuuri ja avaldumise regulatsiooni, iseloomustada valitud tüüptüvede kataboolset aktiivsust nii üksiksubstraatidel kui ka substraatide segudes ning nende vastupidavust segapopulatsioonidena. Töös esitatud tulemused võib kokku võtta järgnevalt: 1) uuritud fenooli ja p-kresooli lagundajate konsortsiumis on enimlevinud multikomponentset fenooli hüdroksülaasi omavad bakteritüved; 2) P. fluorescens biotüübis C ja F ning paljudes P. putida tüvedes toimub esmane fenooli lagundamine ühekomponentse fenooli hüdroksülaasi ja katehhooli 1,2-dioksügenaasi abil (kodeeritud pheBA operoni poolt). Selgus, et 2 tüve (P. putida PC16 ning P. fluorescens P69) omavad nii ühe- kui ka multikomponentset fenooli hüdroksülaasi, kusjuures ekspresseerub vaid ühekomponentne fenooli hüdroksülaas; 3) erineva katabolismitüübiga fenooli ja p-kresoolilagundajaid baktereid P. mendocina PC1, P. fluorescens PC18 ja PC24 iseloomustavad oluliselt erinevad kineetilised kasvuparameetrid; 4) fenooli ja p-kresooli lagundatakse nende substraatide segudest samaaegselt juhul, kui lagundamine toimub samatüübilistes degradatsiooniradades (tüved PC1 ja PC24), ja üle diauksia, kui lagundamisrajad on erinevad (tüvi PC18); 5) tüvede PC18 ja PC24 erinev p-kresooli metüülhüdroksülaasi induktsioon on tingitud regulaatorvalkude PchR järjestuste erinevustest; 6) biodegradatiivse efektiivsuse uurimine poolkoksi leovett ning põlevkivi toorõli sisaldavates mikrokosmkatsetes tüüptüvedest koosneva segapopulatsiooniga näitas, et erinevates mikrokosmides domineerivad kindlate aromaatsete ühendite lagundamisradadega populatsioonid.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet