Sirvi Kuupäev , alustades "2010-05-21T12:36:21Z" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Word-formation skill in Estonian children with specific language impairment
(2010-05-21T12:36:21Z) Padrik, Marika
Spetsiifilise kõnearengupuudega (SKAP) lastel on suured raskused rääkima õppimisel, kuigi muus osas on lapse areng normaalne. Miks lapsed ei õpi grammatiliselt õigesti rääkima, ei ole teadlastele siiani täpselt selge. Puude avaldumine on keeleti erinev. Logopeedilise diagnostika ja teraapia seisukohast on vaja teada, kuidas nimetatud puue avaldub eesti keeles ja mille poolest nende laste kõnelema õppimine erineb eakaaslastest. Käesolevas töös uuriti, kuidas SKAP lapsed omandavad sõnamoodustusoskust. Leiti, et sõnade liitmine ja tuletamine, mis on eesti keeles väga produktiivsed viisid uue tähenduse tähistamiseks, on SKAP lastele vanuses 4.2 – 6.9 rasked. Selgus, et eesti SKAP lapsed teevad eakaaslastest oluliselt rohkem vigu astmevahelduslike sõnade tüvevariantide kasutamisel, millel ei ole tähendust. Liitsõnade mõistmisel orienteeruvad nad eakaaslastest sagedamini liitsõna esimesele komponendile, moodustamisel vastavad liitsõna asemel täiendsõnaga, ei kasuta uurija poolt esitatud informatsiooni uue sõna moodustamisel. Eakaaslastest oluliselt rohkem mõjutab SKAP lapsi ülesande esitamise viis: eksimusi oli rohkem ülesandes, kus uusi sõnu oli vaja moodustada lauseid muutes; lihtsam oli sõna moodustada analoogia alusel. Uuringu tulemused näitavad, et SKAP laste vead tulenevad keelelise informatsiooni töötlemise probleemidest. Tulemused ei võimalda väita, et need lapsed ei suuda omandada keelereegleid, mille alusel liitsõnu moodustada. Töös kirjeldatakse, kuidas õpetada alakõnega (sh SKAP) õpilastele klassitingimustes sõnade tuletamist ja pakutakse välja õpetamisetapid ja töövõtted ühe tuletusmalli kujundamiseks ning eri mallide diferentseerimiseks.