ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Kirje

Kaardiaarded

(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2010-06) Valper, Eve

Kirje

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2010 nr 6

(Tartu : Tartu Ülikool, 2010-06) Merisalu, Merilyn, toimetaja

Kirje

Tsistertslased Eestis XIII sajandil: religioossuse tüüp ja praktilised väljundid

(2010-06-01T05:31:38Z) Viia, Mariina; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Lepajõe, Marju, juhendaja

Kirje

Tükiti konstantse paksusega plaadi paine

(2010-06-01T08:24:23Z) Prost, Julia; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut; Lellep, Jaan, juhendaja

Kirje

Lokaalse ja regionaalse saaste eristamise võimalused Lahemaal

(2010-06-01T11:25:17Z) Keis, Katrin; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Füüsika instituut; Kimmel, Veljo, juhendaja; Kikas, Ülle, juhendaja

Kirje

Puudega inimeste tööjõus osalemise modelleerimine Eesti näitel

(2010-06-01T11:54:16Z) Schultz, Gert; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond. Rahvamajanduse instituut. Majanduse modelleerimise õppetool; Võrk, Andres, juhendaja

Käesoleva töö eesmärk on anda soovitusi puudega inimeste tööjõus osalemise parandamiseks, analüüsides, millised puudespetsiifilised tegurid mõjutavad puudega inimeste tööjõupakkumist Eesti andmetest lähtudes. Uuritav hüpotees on, et puudega inimeste tööjõupakkumine kujuneb puude sotsiaalse mudeli alusel ning et progresseeruvas hierarhias keskmine, raske ja sügav puude raskusaste mõjutab tööjõus osalemise tõenäosust samasuguses progresseeruvas negatiivses hierarhias. Töö teoreetilises osas kirjeldatakse puude erinevaid definitsioone ning käsitlusi, pearõhuga puude sotsiaalsele mudelile, millest autor töö koostamisel on lähtunud. Samuti on töö teoreetilises osas esitatud tarbijakäitumise teoorial baseeruvad majandusteoreetilised mudelid ning nende variatsioonid, mis arvestavad erinevaid puudega seonduvaid asjaolusid. Nende põhjal pakub autor välja enda nägemuse majandusteoreetilisest mudelist, mis arvestab kompleksselt puudest tulenevaid erisusi tööjõupakkumisele. Samuti on esitatud ülevaade varasematest empiirilistest uuringutest. Töö empiirilises osas on esiteks analüüsitud Eesti puudega inimeste statistilisi andmeid peamiselt Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi ja 2005.-2006. aastal läbi viidud Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringu (PIU) põhjal. Teiseks viidi läbi maakondlike paneelandmete ökonomeetriline analüüs, millega hinnati töötuse ja puudega inimeste arvu vahelisi seoseid Statistikaameti 2001.-2007. aasta maakondlike andmete alusel. Samuti analüüsiti PIU käigus kogutud mikroandmeid, kasutades Heckmani kahesammulist selektiivsusega mudelit ja probit-mudelit puudega inimeste pakutavate töötundide ja tööjõus osalemise hindamiseks. Töö lõpus on toodud autori soovitused poliitikakujunduseks ning edasisteks uurimistöödeks.

Kirje

Major depression in family medicine: associated factors, recurrence and possible intervention

(2010-06-01T12:45:29Z) Suija, Kadri

Käesoleva töö põhieesmärgiks oli leida depressiooniga seotud ja seda mõjutavad tegurid perearsti patsientidel. Selleks analüüsisime, millised haigused kaasuvad sagedamini depressiooniga, kuidas depressioon mõjutab patsientide töövõimelisust, millised tegurid on seotud depressiooni kordumisega ning milline on depressiooni ja kehalise aktiivsuse seos. Uurimisgrupi moodustasid 1094 järjestikust perearsti vastuvõtule pöördunud patsienti vanuses 18-75 eluaastat ning depressiooni olemasolu kindlaks tegemiseks kasutasime Rahvusvahelist Diagnostilist Liitintervjuud (CIDI). Töö tulemustest võib järeldada, et depressiooniga haiged külastasid oma perearsti sama sagedusega kui depressioonita haiged, kuid olid oluliselt kauem töövõimatuslehel ja hindasid oma tervist halvemaks. Võrreldes omavahel depressiooniga ja depressioonita patsientide kaasuvate haiguste arvu ja haiguste gruppe, olulisi erinevusi me ei leidnud. Umbes kolmandikul depressiooniga haigetest esines korduva depressiooni episood ühe aasta jooksul. Tegurid, mis seostusid depressiooni kordumisega olid narkootiliste ravimite kasutamine, diskrimineerimine ja väärkohtlemine lapseeas. Enam tähelepanu peaks pöörama patsientidele, kellel esinevad eelpool nimetatud tegurid. Vaatamata sellele, et depressiooniga patsientide kehalise aktiivsuse tase ja nende motivatsioon alustada regulaarse kehalise tegevusega oli madal, parandas regulaarne kehaline aktiivsus uuritavate kehalise võimekuse taset ja meeleolu. Seetõttu võib regulaarset kehalist aktiivsust kasutada depressiooni mõjutamiseks perearsti patsientidel.

Kirje

Optical characterization of inhomogeneous thin films

(2010-06-01T12:58:36Z) Kasikov, Aarne

Töö tegeleb õhukeste väheneelavate kilede optiliste parameetrite määramisega olukorras, kus kile murdumisnäitajat läbi materjali ei saa lugeda konstantseks. Näidatakse, et mõõdetud läbilaskvusspektri alusel on võimalik määrata murdumisnäitaja struktuuri, kirjeldades kilet Lorentzi dispersioonsõltuvusega, kasutades kahest alakihist koosnevat struktuuri ja mitmeparameetrilist globaalset optimeerimist. Seejuures peab ühe alakihi paksus olema väiksem, kui optiline veerandlaine kasutatavas mõõtepiirkonnas. Demonstreeritakse, et sel viisil arvutuslikult saadud struktuurid on korduvad, kui aurustustingimused pole muutunud. Veel parem lähendus saadakse, kui arvesse on võetud ka sujuv üleminek alakihtide vahel, kuid sel juhul pole kindel, et tulemus kirjeldab kihi struktuuri, aga mitte mõõtmisega kaasnevat müra. Vaakumaurustatud kilede jaoks (MgF2, Y2O3 jt.) annab modelleerimine tulemuseks negatiivse mittehomogeensusega struktuuri, mille korral ülemisel, õhuga kokkupuutes oleval alakihil, on väiksem murdumisnäitaja, kui alumisel, alusega kokkupuutuval alakihil. Kumbal pool paikneb õhuke alakiht, pole võimalik määrata spektrist, kuid neid kaht paigutust ja lineaarse mittehomogeensuse juhtu on võimalik eristada, kui võtta juurde kihi füüsilise paksuse mõõtmise tulemus. Aatomkihtsadestatud kilede jaoks on näidatud, et neil on protsessitingimustest sõltuvalt võimalik nii positiivne kui ka negatiivne mittehomogeensus. TiO2 kilede jaoks on tõestatud, et modelleerimisega on võimalik kihi struktuurist informatsiooni saada ka juhul, kui kile paksusest ei piisa interferentsiekstreemumide tekkeks. Kasvuaegse minimaalse kandegaasi voo korral kujuneb TiO2 kihi korral õhuke, väiksema murdumisnäitajaga, alakiht kontaktis sulakvartsist alusega. Läbilaskvusspektri kasutamine annab võimaluse uurida kile struktuuri lihtsamaid vahendeid kasutades. Reaalsete kilede kirjeldamine murdumisnäitaja mittehomogeensust arvestavas lähenduses lubab ka paremini aru saada mitmekihiliste katete käitumisest ja loodetavasti parandada nende omadusi.

Kirje

Tulemuspõhine tasustamine tervishoius ja selle mõju arsti käitumisele Eesti üldarstiabi näitel

(2010-06-01T13:33:58Z) Tõrvand, Triin; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond. Rahvamajanduse instituut. Majanduse modelleerimise õppetool; Habicht, Triin, juhendaja; Võrk, Andres, juhendaja

Kirje

Ealised muutused varikoossete veenide seinas meesja naispatsientidel

(2010-06-02T07:15:26Z) Lieberg, Jüri; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Aunapuu, Marina, juhendaja; Arend, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Anatoomia instituut

Kirje

Eesti- ja venekeelse töökeskkonna roll lõimumisprotsessis

(2010-06-02T08:08:39Z) Prits, Kairit; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Kirje

Keerulise teema kajastus päevalehtede arvamuskülgedel Nord Streami gaasijuhtme näitel

(2010-06-02T13:20:50Z) Laev, Sigrid; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Kirje

Maikuu taevast varjutasid sääsed ja rahe.

(Maaleht, 2010-06-03) Kallis, A.

Kirje

Protsessorid

(Tartu Ülikool, 2010-06-03T09:00:10Z) Plank, Toomas

BeSt programmi toetusel loodud videoloeng protsessoritest. Sihtrühm infotehnoloogia, informaatika ja arvutitehnika õppekavade tudengid

Kirje

Innovation as a result of strategic decisions in the context of organizational environment: the case of Estonian information and communication technology companies

(2010-06-03T09:50:16Z) Kask, Triin; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond. Ettevõttemajandusinstituut; Vadi, Maaja, juhendaja

Kirje

Aastatel 1918-1940 eestikeelsetes ajalehtedes ilmunud jutulisade bibliograafia

(2010-06-03T10:53:41Z) Salu, Marika

Kirje

Jõhvi ning Tartu eesti ja vene noorte tõlgendus pronkssõduri juhtumi kohta

(2010-06-03T10:57:28Z) Prave, Erika; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Kirje

Karl Muru bibliograafia 1958-2009

(2010-06-03T10:57:34Z) Tullino, Iriina

Kirje

10.-12. klassi õpilaste infovajadused ja kasutatavad infoallikad Rakvere Reaalgümnaasiumi ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumi näitel

(2010-06-03T10:59:48Z) Sihvart, Tiia

Kirje

Multiedastus arvutivõrkudes

(2010-06-04T10:16:52Z) Kukk, Erkki; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut; Vainikko, Eero, juhendaja

Töö annab ülevaate multiedastuse aadresseerimisest, erinevat liiki jaotuspuudest, millel multiedastuspakette edastatakse ning milliste kriteeriumite põhjal marsruuterid neid edastamisotsuseid teevad. Järgneb ülevaade multiedastusgrupi haldamisest hostide ja marsruuteri vahel, kasutades IGMP protokolli ning multiedastusgrupi haldamisest sageli nende vahele jäävas kommuteeritud võrgus olevates kommutaatorites, mis tegelevad IGMP protokolli pealt kuulamisega. Antakse ka ülevaade asutuse võrgus kasutatavatest multiedastuse marsruutimisprotokollidest DVMRP ja PIM ning nende käivitamisest Cisco marsruuteritel.

Sirvi Kuupäev , alustades "2010-06" järgi