Sirvi Kuupäev , alustades "2010-07-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta
(2010-07-30) Villandi, Maarja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Soome-ugri osakond; Künnap, Ago, juhendaja
Probing new physics in e+e− annihilations into heavy particles via spin orientation effects
(2010-07-30) Liivat, Hannes
Uuritakse uue füüsika ühe võimaliku allika – anomaalsete, skalaarset tüüpi interaktsioonide – mõju protsessile e+e− → t ŧ. Ristpolariseeritud algkimpude korral on, erinevalt polariseerimata või pikipolariseeritud algkimpude juhust, skalaarset tüüpi anomaalsete interaktsioonide panused juba häiritusarvutuse esimest järku liikmetesse – Standardmudeli ja anomaalsete interaktsioonide interferentsliikmetesse – nullist erinevad. See asjaolu annabki anomaalsete skalaarset tüüpi interaktsioonide uurimisele toodud protsessis mõtte. Arvutatakse nende panuste analüütilised avaldised juhul, kui mõõdetakse kas t- või ŧ –kvargi polarisatsiooni. Tulemustest selgub, et panuste hulgas on CP-paarituid liikmeid, mistõttu protsessis rikutakse CP-invariantsust. Konstrueeritakse mitmeid CP-rikkumise suhtes tundlikke asümmeetriaid nii lõppkvarkide polarisatsiooniolekute mõõtmise kui mittemõõtmise korral. Näidatakse ka, kuidas reaktsioonitasandi ja t- (või ŧ -) kvargi polarisatsioonivektori vahelise nurga mõõtmine võimaldaks tuvastada anomaalsete interaktsioonide olemasolu. Samuti uuritakse algkimpude piki- ja ristpolarisatsiooni rolli võimalike anomaalsete omainteraktsioonide ZγZ ja Zγγ ilmingute tuvastamisel protsessis e+e− → Zγ. Leitakse analüütilised kujud Standardmudeli ja anomaalsete interaktsioonide piki- ja ristpolarisatsioonidest sõltuvatele panustele Z-bosoni polarisatsioonivektorisse ja reastustensorisse. Erinevalt pikipolarisatsioonidest toovad ristpolarisatsioonid teooriasse täiendavad suunad ja tänu nendele genereeritakse Z-bosoni polarisatsioonivektorile täiendavaid komponente. Kuna leitud avaldistest nähtub, et Standardmudeli interaktsioonid ei genereeri Z-bosoni polarisatsioonivektorisse ristpolarisat- sioonist sõltuvaid panuseid, siis iga Z-bosoni ristpolarisatsioonist sõltuv liige saab tulla vaid anomaalsetest panustest. Tänu anomaalsetele panustele saab polarisatsioonivektor täiendava osa, mis viib ta reaktsioonitasandist välja. Nurga olemasolu Z-bosoni polarisatsioonivektori ja reaktsioonitasandi vahel viitab anomaalsetele interaktsioonidele. Ristpolarisatsiooni vektorid τ− ja τ+ lisavad ka orientatsioonitensoritele täiendavaid liikmeid. Samuti on näidatud, kuidas nende vektorite abil saab konstrueerida uusi asümmeetriaid. Kõrgemate spinnide (s≥1) juhul kasutatakse eesti teadlaste poolt arendatavat "dünaamilise" vastastikmõju teooriat tuletamaks güromagnetilise kordaja väärtust spinn-1 alusosakeste jaoks. Relativistlikus kvantmehhaanikas tuleneb güromagnetilise kordaja g väärtus g = 2 Diraci (spinn-1/2) võrrandist. Kasutades Standardmudelisse kuuluvat minimaalse elektromagnetilise vastastikmõju teooriat on näidatud, et suvalise spinni s korral on güromagnetiline kordaja avaldatav valemiga g = 1/s. See ammune valem annab s = ½ korral güromagnetilisele kordajale sama väärtuse mis Diraci võrrand ning see on kooskõlas ka eksperimendiga. Kuid valemist tuleneva güromagnetilise kordaja väärtus g = 1 spinn-1 osakeste jaoks viib sama spinniga laetud W± -kalibratsioonibosonite juures tõsistele raskustele γW-hajumise kirjeldamisel, kus tõenäosusamplituudid energia kasvades kiiresti suurenevad. Sel ja muudelgi põhjustel on välja kujunenud peaaegu ühine arvamus, et iga alusosakese güromagneetiline kordaja võrdub sõltumata spinni suurusest kahega. Seda arvamust toetab ka W-bosoni güromagnetilise kordaja eksperimentaalne väärtus gW = 2.22 ± 0.20. Samas on seda väärtust toetavad senised teoreetilised argumendid liiga praktilised, vähesema toetusega fundamentaalsematele alustele. “Dünaamilise” vastastikmõju teoorias lisandub minimaalse elektromagnetilise vastastikmõju osale väljatugevustensorit Fμν sisaldav liige. See liige on null spinnide 0 ja 1/2 korral, kuid nullist erinev kõrgemate spinnide juhul. On näidatud, et tänu väljatugevustensorit sisaldavale liikmele annab “dünaamiline” teooria spinn-1 korral güromagnetilise kordaja väärtuseks g = 2. Selline tulemus toetab mitte ainult teadlaste üldist arvamust, vaid omab tähtsust ka “dünaamilise” teooria edasise arendamise seisukohalt.
Exposure to fluorides in drinking water and dental fluorosis risk among the population of Estonia
(2010-07-30) Indermitte, Ene
Doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida joogivee fluoriidisisalduse regionaalseid erinevusi Eestis, määrata elanike ekspositsioon joogivee erinevale fluoriidisisaldusele ning hinnata joogivee liigsest fluoriidisisaldusest tulenevat hambafluoroosi riski Eesti oludes. Töös lähtuti nelja-astmelisest terviseriski hindamise mudelist ning andmete saamiseks viidi läbi kaks spetsiaalset uuringut. Joogivee proovid võeti kõikidest ühisveevärkidest, kus oli vähemalt 100 tarbijat (735 veeproovi). Fluoriidisisaldus määrati kolorimeetriliselt SPADNS-meetodil. Elanike ekspositsiooni määramiseks lingiti fluoriidiuuringu andmed veetarbijate arvuga veevärkide kaupa. Uuring hõlmas 94% ühisveevärgi tarbijatest ja 78% Eesti rahvastikust. Hambafluoroosi levimuse ja joogivee fluoriidisisalduse seose hindamiseks (doosi-vastuse suhe) viidi läbi retrospektiivne uuring Tartu linna kuues eri piirkonnas, kus joogivee fluoriidisisaldus oli erinev. Joogivee fluoriidisisaldus Eestis varieerub suurtes piirides: 0,05 kuni 6,95 mg/l. Fluoriidisisaldus sõltub kasutatavast veekihist, regioonist ja seguvee kasutamisest veevärkides. Suurema fluoriidisisaldusega vesi pärineb Siluri-Ordoviitsiumi veekihist, mis on Pärnu ja Lääne maakonnas sageli ainsaks joogiveeallikaks. Fluoriidirikas vesi on ka Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekihis, mida kasutatakse Kesk-Eestis. Eesti elanike joogiveekaudne fluoriidiekspositsioon varieerub suurtes piiri¬des ning sõltub veeallikast ja paikkonnast. Optimaalse fluoriidisisaldusega (0,5–1,5 mg/l) vett tarbib vaid 38,1% uuringurahvastikust. Samal ajal on fluoriidivaesele (<0,5 mg/l) veele eksponeeritud üle poole (57,8%) uuritutest. Fluoriidivaene on joogivesi Võru, Põlva ja Valga maakonnas. Joogivee normist suuremale fluoriidisisaldusele (>1,5 mg/l) on eksponeeritud 42 571 (4,1%) isikut, kes elavad peamiselt Pärnu, Lääne, Rapla ja Tartu maakonnas. 12-aastaste koolilaste retrospektiivne uuring Tartus näitas, et hambafluoroosi levimus oli keskmiselt 30,2%, enamikul juhtudest esines fluoroosi kerge vorm. Hambafluoroosi levimuse ja joogivee fluoriidisisalduse vahel saadi tugev seos: r = 0,93. Eesti elanike joogivee liigsest fluoriidisisaldusest tulenevat terviseriski hinnati šansside suhtena ekspositsiooni neljas intensiivsuse kategoorias maakondade kaupa. Teades joogivee tarbijaid maakonniti fluoriidiekspositsiooni intensiivsuse järgi, on võimalik igas maakonnas ja iga veevärgi puhul hinnata, kui suur on hambafluoroosi haigestumise tõenäosus, mis tuleneb joogivee fluoriidisisalduse piirnormi ületamisest.
Effects of physical disturbance and habitat-modifying species on sediment properties and benthic communities in the northern Baltic Sea
(2010-07-30) Herkül, Kristjan
Häiringud on ebakorrapäraselt toimuvad sündmused, mis kutsuvad esile muutusi ökosüsteemi, koosluse või populatsioonide struktuuris ning loovad vaba ruumi uutele tulijatele. Häiringud on oluliseks looduslikke kooslusi kujundavaks teguriks põhjustades koosluste ruumilist ja ajalist muutlikkust. Elupaika kujundavad liigid muudavad keskkonnatingimusi ja toetavad suuremat liigirikkust. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida füüsikaliste häiringute (põhjasette eemaldamine ja lisandumine, süvendustööd), häiringu toimumise aja ja elupaika kujundavate võtmeliikide (pikk merihein, söödav rannakarp jt) mõju põhjasette omadustele (orgaanilise materjali sisaldus, granulomeetriline koosseis, hapnikuvoog) ja põhjaelustiku kooslustele Läänemere põhjaosas. Pealmise settekihi eemaldamine vähendas põhjaelustiku liigirikkust ja asustustihedust, kuid ei mõjutanud orgaanilise materjali sisaldust põhjasettes. Häiringu mõju oli tugevam kevadel. Põhjaloomastiku domineerimisstruktuur taastus kiiremini kui liikide asustustihedused. Settekihi akumuleerumine ei põhjustanud olulisi muutusi põhjasette omadustes, küll aga langes meriheina eemaldamise tagajärjel liigirikkus ja põhjaorganismide asustustihedus. Meriheina eemaldamine vähendas peeneteralise fraktsiooni ja orgaanilise materjali hulka settes ja suurendas ajutiselt sette hapnikutarvet. Koloniseeriva põhjaloomastiku koosluse domineerimisstruktuur ei sõltunud koosluse esialgsest liigilisest koosseisust vaid avatusest lainetusele. Söödav rannakarp suurendas niitjate vetikate, herbivooride ja detrivooride hulka kuid vähendas mändvetikate biomassi. Rannakarbi mõju oli suurem lainetusele mõõdukalt avatud piirkonnas võrreldes lainetuse eest varjatud piirkonnaga. Ulatuslike süvendustööde mõju põhjaloomastikule oli nõrk ja koosluste taastumine oli kiire, mis näitab, et kõrge stressitaluvusega Läänemere põhjaloomastiku liigid elavad kergesti üle süvendustöödega seotud häiringud.
On the second order relativistic deviation equation and its applications
(2010-07-30) Mullari, Tanel
Maailmafunktsiooni mõistet kasutades on tuletatud geodeetilise hälbe täpne üldistatud võrrand, mis kirjeldab kahe kiirendatava punktmassi suhtelist liikumist kõveras aegruumis nende osakeste meelevaldsete kiirenduste, kiiruste ja maailmajoonte suvaliste parametrisatsioonide korral. Võrrandi teist järku lähend rittaarenduses hälbevektori komponentide suhtes on esitatud nii üldistes koordinaatides kui ka ühe punktmassiga kaasaliikuva vaatleja Fermi koordinaatides. Kiireneva vaatleja Fermi koordinaatides on võrrandit põhjalikumalt uuritud kahel erijuhul – radiaalsihis kiirenev vaatleja Schwarzschildi väljas ja Weberi ostsillaator nõrga monokromaatilise gravitatsioonilise tasalaine väljas. Schwarzschildi väljas on arvutatud prooviosakese vaba langemise kiirendus radiaalsihis kiireneva vaatlejaga seotud taustsüsteemis. Vaba langemise kiirenduse Taylori reaksarenduses sisaldavad teist järku liikmed ka vaatleja 3-kiirust tsentraalkeha kui gravitatsioonivälja allika suhtes ning vaatleja kiiruse lähenemine valguse kiirusele toob kaasa nende liimete piiramatu kasvu. Seega muutuvad vaatleja relativistlikul liikumisel teist järku liikmed võrreldavateks esimest järku liikmetega ja nende mõju ei saa jätta arvestamata, nii nagu mitterelativistliku suhtelise kiirusega liikuva vaatleja korral, kus tähtsust omavad vaid esimest järku liikmed, mis teatavasti ei sõltu vaatleja kiirusest tsentraalkeha suhtes. Tähelepanu ongi pööratud teist järku liikmetega kaasnevaile uut tüüpi relativistlikele efektidele, mida esimest järku võrrand ei kajasta. Parema ülevaate saamiseks uuritakse liikumisesuunalisi loodejõududest tingitud efekte ka kõrgemates lähendustes, kasutades Mouldi lõõtsvarda kontseptsiooni.