Sirvi Kuupäev , alustades "2010-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2010 nr 8
(Tartu : Tartu Ülikool, 2010-09) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Algklassiõpilaste matemaatikaalased teadmised, nende areng ja mõjutavad tegurid
(2010-09-07) Palu, Anu
Doktoriväitekiri koosneb ülevaateartiklist ja kolmest eraldi artiklist. Töö eesmärgiks on hinnata algklassiõpilaste matemaatikaalaseid teadmisi ja nende teadmiste arengut, lähtudes mitte ainult aine sisust, vaid ka kognitiivsetest pädevustest. Kui tavaliselt hinnatakse riiklike tasemetööde, eksamite ja ka rahvusvaheliste testide abil õpilaste teadmiste hetkeseisu, siis selles töös jälgitakse õpilaste arengut matemaatikas mitme aasta jooksul. Uuritakse ka õpetamismeetodite ning õpilaste verbaalsete võimete ja motivatsiooni mõju matemaatika õpitulemustele. Uurimuste läbiviimiseks kasutatakse kahte õpilaste ja ühte õpetajate valimit. Doktoritööst selgub, et Eesti 1.-3. klassi õpilastel on head fakti- ja protseduurilised teadmised, kuid vajaka jääb teadmiste rakendamisoskusest ja arutlemisoskusest. Raskusi valmistab tekstülesannete lahendamine. Tekstülesannete lahendustes esines põhiliselt kahte tüüpi valesid vastuseid. Esiteks oli küllaltki suur hulk õpilasi, kes andsid vastuse, mis näitas, et nad on lahendanud ülesande vaid osaliselt. Teine suurem grupp valesid vastuseid oli saadud tekstis esinenud arvudega kombineerides. Uurimus näitab, et õpilaste verbaalsed võimed mõjutavad positiivselt nii tekstülesannete lahendamisoskust kui ka üldisi tulemusi matemaatikatestides. Samas selgub, et ka hea lugemisoskusega õpilased võivad olla raskustes matemaatilise teksti mõistmisega. Uurimusest ilmneb, et klassiõpetajad eelistavad traditsioonilist õpetamisviisi, kus olulisel kohal on treening, harjutamine ja kontrollimine. Õpilased, kelle õpetaja oli suurema tööstaažiga ning kasutas rohkem formalistlikku õpetamisviisi, saavutasid matemaatikas kolmanda klassi lõpuks paremaid õpitulemusi. Teiste õpetamismeetodite olulist mõju ei täheldata. Siinjuures tuleb silmas pidada, et formalistlikku meetodit kasutatakse kõige vähem. Selgub, et õpilaste ebaedu vältimise eesmärgid ning vältiv käitumine on negatiivselt seotud matemaatikaalaste teadmistega kolmandas klassis. Meisterlikkust ja sooritust sisaldavad saavutuseesmärgid ei avaldanud olulist mõju matemaatika õpitulemustele.
Rekordkuum suvi lõppes augustis.
(Maaleht, 2010-09-09) Kallis, A.
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaaruanne 2009
(2010-09-13) TÜ Raamatukogu
Word Guessing Test as measure of verbal ability. Use of the test in different contexts and groups
(2010-09-15) Männamaa, Mairi
Doktoriväitekiri põhineb kolmel artiklil ja sissejuhataval osal. Töö eesmärgiks oli välja töötada mõõtevahend – mõistete äraarvamise test algklasside laste verbaalsete võimete hindamiseks, mida võivad probleemsete ja riskirühma laste väljaselgitamiseks kasutada nii koolipsühholoogid, eripedagoogid kui ka õpetajad. Doktoriväitekirjas antakse ülevaade mõistete äraarvamise testi väljatöötamise protsessist, testi lühema ja pikema versiooni psühhomeetrilistest omadustest (reliaabluse ja valiidsuse näitajad) erinevates testisituatsioonides (grupp ja individuaalne) ja gruppides (õpiraskuste diagnoosiga ja diagnoosita lapsed). Testitulemuste ajas püsivuse ja individuaalsete erinevuste hindamiseks kasutatakse andmeanalüüsi meetodeid nii grupi kui indiviidi tasemel. Doktoritööst selgub, et mõistete äraarvamise testi tulemusi võib mõjutada hindamise kontekst. Laste tulemused olid klassiruumis läbiviidud testimisel paremad võrreldes individuaalselt läbiviidud testimisega. Doktoritöös leiti ka, et õpiraskustega lastel oli mõistete äraarvamine teiste verbaalsete testide tulemustega nõrgemalt seotud kui lastel, kellel õpiprobleeme polnud. Erinevad uuringud toetavad mõistete äraarvamise testi kasutamist ka õpitulemuste ennustajana matemaatikas ja emakeeles. Samas näidatakse töös ka seda, et nii testide tulemused, akadeemiline edukus kui ka võimete ja akadeemiliste tulemuste omavahelised seosed pole alati stabiilsed ja võivad erinevates akadeemilise edukuse gruppides varieeruda ning ajas erinevalt muutuda. Uuringust selgus, et grupi tasemel läbiviidud analüüside tulemused pole alati üldistatavad indiviididele erinevate gruppide sees. Sõnade äraarvamise testi tulemuste interpreteerimiseks ja üldistuste tegemiseks on soovitav kasutada erinevaid andmeanalüüsi meetodeid. Nii võimeid kui ka akadeemilist edukust tuleks hinnata dünaamikas.
Serotonin-related biomarkers and symptoms of eating disorders
(2010-09-15) Akkermann, Kirsti
Söömishäirete keskmeks on pealetungivad mõtted oma kehakaalust ja –kujust ning tugev hirm kehakaalu tõusu ees, mistõttu tehakse äärmuslikke katseid seda vältida. On näidatud, et suurenenud serotoniini süsteemi aktiivsus viib söömise piiramiseni ja alanenud serotoniini süsteemi aktiivsus kutsub esile liigsöömist. Samas on söömishäiretega patsientidel läbiviidud uurimused andnud vastuolulisi tulemusi, kuna raske on eristada toidu piiramisega kaasnenud serotonergilise aktiivsuse muutusi püsiomadustega kaasnevatest serotoniinisüsteemi eripäradest. Väitekiri püüab vastata küsimusele, kas serotoniinisüsteemi funktsioon seostub otseselt häirunud söömiskäitumisega või pigem nende püsivate omaduste kaudu, mis söömissümptomaatikat mõjutavad. Serotoniini transporteri (5-HTT) geen on üks kindlamaid kandidaate seletamaks bioloogilist haavatavust söömishäiretele. Selle lühikest alleeli (s-alleel) seostatakse võrreldes pika alleeliga (l-alleel) pärsitud serotoniini tagasihaardemehhanismiga ning afektiivse ebastabiilsuse ja impulsiivse käitumisega. Käesolevates uurimustes ilmnes, et söömishäirega naised, kellele on iseloomulikud kontrollimatud ülesöömishood ja kes on s-alleeli kandjad, kogevad enam tungi üle süüa ja kontrollimatuid ülesöömishooge, ning neil esineb rohkem emotsiooni ja käitumise regulatsiooni raskusi. Lühikese alleeli kandlus seostus ka suurenenud ülesöömisega varases täiskasvanueas, kui lapsepõlves kogeti keskmisest enam negatiivseid elusündmusi Uurides kahe serotoniinisüsteemi markeri, monoamiinide oksüdaasi (MAO) aktiivsuse ja 5-HTT geeni polümorfismi koosmõju söömishäirete sümptomaatikale, ilmnes, et l/l genotüübiga tüdrukud, kel on kõrge MAO aktiivsus, on oluliselt rohkem hõivatud dieedimõtetest. Sarnased tulemused leiti ka söömishäiretega patsientide valimil. Sõltumata söömishäire alatüübist seostus 5-HTT geeni l/l genotüüp suurema hõivatusega kehakaalust ja välimusest, ning eksimuste pärast muretsemisega. Kuna mõlemaid kognitiivseid nähtusi seostatakse suurenenud kognitiivse rigiidsusega, siis võivad need tulemused selgitada, miks l/l genotüübiga indiviididel kehakaaluga seonduvad mõtted ei taha taanduda, hoides alal probleemset söömiskäitumist. Toitumise piiramise ja ülesöömise vaheliste seoste uurimiseks vaadati aju kasvufaktori (BDNF) geeni Val66Met polümorfismi mõju. Tulemustest nähtub, et met-alleeli kandjatel, kes oma toitumist piiravad, esineb rohkem ülesöömishooge, mis võib selgitada, miks dieedi pidamine viib mõnedel inimestel ülesöömishoogudeni ja teistel mitte. Söömishäiretega patsientide seisund kujuneb mitmest vastastikku mõjutavast protsessist: toitumise piiramisest, impulsiivsete ja kompulsiivsete joonte mõjudest ning keskkonnategurite toimest. Käesoleva väitekirja tulemustest nähtub, et serotoniinisüsteemi markerid mõjutavad eelmainitud protsesside toimet söömissümptomitele, mis võib selgitada söömishäirete sümptomaatikas ja kaasuvates joontes ilmnevat märkimisväärset heterogeensust.
Eating disorders, personality, and cultural differences
(2010-09-15) Podar, Iris
Väitekirjas käsitletakse söömishäireid ja söömiskäitumist ning –hoiakuid mitmest erinevast aspektist. Esmalt kirjeldatakse Eating Disorder Inventory-2 (EDI-2) adapteerimist eesti keelde ja selle abil uuritud isiksuse eelsoodumuse ja emotsionaalse kogemuse osatähtsust söömiskäitumises ja –patoloogias. Söömishäiretega patsientide, kaalujälgijate ja kontrollgrupi testi tulemuste võrdlus kinnitas EDI-2 eestikeelse versiooni usaldusväärsust. Isiksuse eelsoodumus osutus söömishäirete kujunemises olulisemaks kui emotsionaalne kogemus. Seejärel käsitletakse nii isiksuseomaduste kui ka bioloogiliste markerite mõju söömispatoloogiaga seonduvatele sümptomitele, samuti uuritakse isiksuseomaduste ja bioloogilise markerite omavahelist seost ning stabiilsust. Leiti, et söömispatoloogiaga seonduvad sümptomid ja hoiakud on psühholoogilisest ja/või farmakoloogilisest sekkumisest hoolimata ajas väga püsivad. Olulisi seoseid isiksuse eelsoodumuse ja bioloogiliste markerite vahel ei leitud. Järgmises uurimuses võrreldakse erinevaid kultuure, analüüsides EDI andmeid 25 erinevast riigist, kokku 43,722 vastajalt, et selgitada välja kultuuri mõju söömishoiakutele ja –patoloogiale. Tulemus, mis saadi EDI andmete meta-analüüsi põhjal, oli üllatuslik, sest söömishäirete sümptomid väljendusid märgatavalt tugevamini mitte-Lääne kultuuris, võrreldes Lääne kultuuriga. Saadud tulemuste põhjal võib järeldada ka seda, et erinevates kultuurides on söömiskäitumises ja –hoiakutes pigem midagi üldist ja universaalset kui erinevat. Lõpuks võetakse vaatluse alla kaalukõikumine ja selle seos isiksuseomadustega. Uurimusest selgus, et vähese meelekindlusega inimesed võtavad kergesti kaalus juurde ja nende kaal kõigub sageli ja suurel määral. Meelekindlad ja hea enesedistsipliiniga inimesed kaaluvad ennast regulaarselt ja nende kaal püsib suhteliselt stabiilsena.
Väljaandmine ja vastuvõtmine – Tartu mõõde, 17. sept. 2009 [Videosalvestis]
(2010-09-17) ERÜ kogude toimkond
Kas eelolev talv tuleb tuhande aasta karmim?
(KKmin, 2010-09-21) Kallis, A.
Structural changes or individual preferences? A study of unmarried cohabitation in Estonia
(2010-09-22) Kasearu, Kairi
Doktoriväitekiri keskendub vaba kooselu laienemise protsessi analüüsile Eesti ühiskonnas. Väitekiri koosneb ülevaatepeatükist ja kolmest eelretsenseeritavas rahvusvahelises teadusajakirjas avaldatud artiklist. Artiklites otsitakse vastust küsimustele, milline on vaba kooselu levik Euroopa riikides ja kuivõrd toimub kooselumustrite sarnastumine või eristumine; mil määral Ida-Euroopa riigid koonduvad ühte gruppi sarnaste arengujoonte alusel; millised ühiskonna makro- ja mikrotasandi tegurid avaldavad mõju individuaalsele vaba kooselu eelistamisele abielu asemel; kuivõrd kavatsus elada vabas kooselus on seletatav indiviidi sotsiaal-demograafiliste ning isiksuslike karakteristikutega ja lõpuks – milline on vabas kooselus elavate inimeste igapäevane pereelu korraldus abielus olevate inimestega võrreldes. Ülevaatepeatükk loob teoreetilise raamistiku vaba kooselu kiire leviku seletamisele Eesti ühiskonnas peale taasiseseisvumist ning toob esile vaba kooselu uurimisega kaasnevad metodoloogilised probleemid. Kokkuvõttes leitakse käesolevas väitekirjas, et vaba kooselu ulatuslik levik Eestis on sotsiaalsete arengute ja individuaalsete mõtestatud valikute omavahelise mõjustatuse seaduspärane tulem. Vaba kooselu laienemine erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse on seletatav difusiooniprotsessiga, mille käigus muutub vaba kooselu kui sotsiaalne nähtus ise sisemiselt üha heterogeensemaks ning erisus abieluga kahaneb.
Ülevaade gestaltteraapiast
(2010-09-22) Tall, Karmel
Kursus kuulub Tartu Ülikooli avatud ülikooli täienduskoolituse õppekavasse. Sihtrühmaks on abistavate elukutsete esindajad, psühholoogilised nõustajad ja psühhoterapeudid. Gestaltteraapia on üks peamistest psühhoteraapia suundadest. Gestaltteraapia tehnikad ja põhimõtted on laialdast kasutust leidnud ka teistes nõustamis- ja teraapiasuundades. Kasutatavad tehnikad on osutunud tõhusaks eksistentsiaalsete küsimuste ja inimestevaheliste ning sisekonfliktide lahendamisel.
Interest rate influence on the behavior of economic subjects
(2010-09-23) Tuusis, Danel
Doktoriväitekiri uurib intressimäärade mõju majandussubjektide käitumisele. Majandussubjektide kõikvõimalikest käitumissituatsioonidest hinnatakse käesolevas töös ainult neid käitumissituatsioone, mis on eelnevate uuringute põhjal enim mõjutatavad intressimäärade muutustest ning omavad mõju majandusele rahapoliitika mõjukanalite mõttes. Doktoriväitekiri on jagatud kolmeks uurimusülesandeks. Esimene uurimisülesanne on analüüsida eraisikute laenamist ja leida laenamist mõjutavad tegurid. Tegurite osas on olulisemad tarbimisega seotud tegurid; laenu intressiga seotud tegurid on pigem väheolulised. Töös on vaadeldud ka laenuturu riskigruppide käitumist ning kirjeldatud riskigruppi identifitseerivaid parameetreid. Teine uurimisülesanne on leida Eesti ettevõtete investeerimisotsuseid mõjutavad muutujad. Olulisteks käitumisteguriteks Eesti ettevõtete investeerimisotsuste tegemisel on investeerimisprojekti riskidega seonduvad aspektid, samuti ka ettevõtte likviidsuspiirangud ning ettevõtete üldise majandususaldusega seotud probleemistik. Intressimäärad ettevõtete investeerimisotsustuses on pigem ebaolulised. Kolmas uurimisülesanne on seotud ettevõtete hinnakujundusega ja erinevate muutujatega hinnakujundusel. Ettevõtete hinnakujunduses on keskendutud kulupõhisele hinnakujundusele (ingl. cost-plus pricing) kui enamlevinud hinnakujundusmeetodile nii Eestis kui ka mitmetes teistes riikides. Kulupõhise hinnakujunduse laia rakendatavuse tingib mitmetasemeline hinnakujundus, mis selgitab vastuolu kulupõhise hinnakujundusmeetodi rakendatavuse ja kasumi maksimeerimise printsiibi vahel. Mitmetasemeline hinnakujundus selgitab muuhulgas ka kulupõhise hinnakujunduse erineva rakendatavuse tööstusharuti, valuutakursside erineva mõju eri tööstusharude hinnakujundusele ning intressimäärade vähese mõju kulupõhise hinnakujundusmeetodi rakendusel. Töö kokkuvõtvas osas vaadeldakse saadud ettevõtete ja eraisikute käitumisaspektide tulemusi monetaarpoliitika mõjukanalite kontekstis. Eraisikute finantskäitumise analüüs viitab otsese rahapoliitika siirdemehhanismi ja vahetuskursikanali olulisusele; samuti on pigem oluline majandususalduse kanal. Ettevõtete finantskäitumine osundab vahetuskursside kanali ja krediidikanali olulisusele; samuti on pigem oluline majandususalduse kanal.
Kus on sügisel hea puhkuse ilm?
(Maaleht, 2010-09-23) Kallis, A.
Kus on sügisel hea puhkuseilm?
(Maaleht, 2010-09-24) Kallis, A.
The Effect of Different Body Positions and of Water Immersion on the Mechanical Characteristics of Passive Skeletal Muscle
(2010-09-28) Viir, Ragnar
Oma pika arstipraktika jooksul olen täheldanud, et reumapatsientide seisund paraneb märgatavalt – valu leeveneb, liigeste tursed ja lihaspinged alanevad – kui nad regulaarselt kümblevad või vees kergeid harjutusi teevad. Samasugune toime ilmneb, kui iga tund mõni minut selili asendis teha kergeid harjutusi. Patsientide trapetslihaseid palpeerides täheldasin lihaspinge langust, kui nad seismis- või istumisasendist pikali heitsid. Need tähelepanekud peavad olema seotud, aga kuidas? Lihaste elektromüograafiline (EMG) aktiivsus praktiliselt puudub, kui inimene lõdvestunult seisab, istub, liikumatult pikali on või vannis lesib; seejuures on lihaspinge palpeeritav. Pinge niisiis ei sõltu otseselt neuromuskulaarsest aktiivsusest. Myoton seadmega, erinevalt EMG omast, on võimalik mõõta lihase mehaanilisi omadusi, sealhulgas pinget. Minu huvi on keskendunud sellele, kuidas varieerub tahtlikust pingest vaba lihase toonus, kui inimene on ühes või teises asendis – istub, seisab, on pikali - või lamab osaliselt vees. Seetõttu hakkasin otsima viise, kuidas neid varieerumisi mõõta ja avastasin oma üllatuseks, et selles vallas polnud sinnamaani mingeid mõõtmisi tehtud. See muutus võimalikuks alles tänu dr Vainu poolt välja arendatud meetodile, mille edasiarendamisel ta minu soove ja ettepanekuid lahkesti arvestas. Uurisin trapetslihase ülaosa ning käsivarre sirutajalihaseid ja eesmist sääreluulihast. Selgus, et mehaanilised karakteristikud on igale lihasele spetsiifilised ja müotonomeetria on usaldusväärne meetod lihaste mehaaniliste omaduste kirjeldamiseks. Eesmise sääreluulihase puhul on tegemist tugeva positiivse korrelatsiooniga nii mehaaniliste kui EMG näitajate ja lihasesisese rõhu vahel. Trapetslihase osas on korrelatsioon keskmise tasemega. Trapetslihase ülaosa mehaanilised omadused ei erine oluliselt olenevalt sellest, kas vaatlusalused seisavad või istuvad. Lamamisasend aga vähendab trapetslihase ülaosa pinget oluliselt (kuni 20%). Siirdumine vette vähendab pinget veelgi, eesmise sääreluulihase puhul oluliselt, trapetslihasel mitte niivõrd. Istumisega seotud liikumatust on hakatud pidama üheks epideemiliselt esinevate tugi- ja liikumiselundkonna, südame-veresoonkonna ning ainevahetuslike tervisehäirete tekitajaks. Varem ei ole objektiivselt määratud istumisasendis oleku mõju lihaste mehaanilistele omadustele. Samas on istumisliikumatuse kui häirete põhjuse vältimine lihtsaim abi mainitud tervisehäiretega hakkama saamiseks. Kokkuvõtteks: passiivne lihaspinge on gravitatsiooni mõjuväljas toimivate skeletilihaste toefunktsiooni oluline karakteristik. Kehaasendite ja osalise veesoleku poolt esile kutsutud lihaspinge muutused on minu uurimustöös objektiivselt ja kvantitatiivselt esitatud. Antud uuring annab võimaluse uute lahenduste loomiseks tugi- ja liikumiselundkonna häirete taastusraviks ja preventsiooniks ja seepärast on vaja teadusuuringuid selles suunas jätkata.
Cooperative security dilemma – practicing the Hobbesian security culture in the Kantian security environment
(2010-09-28) Mölder, Holger
Doktoritöö põhieesmark on täiendada rahvusvaheliste suhete teooriat uurides julgeolekudilemmade tekke kultuurilisi motiive. Töö väidab, et hobbesiaanliku kultuuri praktiseerimine kantiaanlikus julgeolekukeskonnas võib tekitada koostööalase julgeolekudilemma. Julgeolekudilemma analüüsimisel on töös määratletud julgeolekukultuuride ideaaltüübid, konfliktipõhised hobbesiaanliku-lokiaanlikud ja koostööpõhised kantiaanlikud kultuurid, mis lähtuvad Alexander Wendti poliitiliste kultuuride kolmesest jaotusest (hobbesiaanlik sõda, lokiaanlik rivaliteet ja kantiaanlik julgeolekukooslus). Töö kasutab julgeolekukultuure rahvusvaheliste süsteemide, aga ka rahvusvaheliste toimijate julgeolekualase käitumise analüüsimisel ning vaatleb, kuidas see on mõjutatud toimijate normidest, väärtustest, uskumustest, narratiividest ja identiteetidest. Erinevate kultuuride kooseksisteerimine võib põhjustada kogu rahvusvahelise süsteemi ebastabiilsust ning tekitada klassikalisi julgeolekudilemmasid (kui süsteem on konfliktipõhine) või koostööalaseid julgeolekudilemmasid (kui süsteem on koostööpõhine). Kantiaanlikus julgeolekukeskkonnas võib koostööalane julgeolekudilemma võtta integratsioonidilemma või identiteedidilemma kuju. Kui esimesel juhtumil on toimijate kultuuriline identiteet sarnane, kuid nende julgeolekualased eelistused takistavad lõimumist, siis teise juhtumi põhjustavad erinevad identiteedid. Uurimiskeskkondadena kasutab töö Läänemere piirkonna külma sõja järgset julgeolekukeskkonda integratsioonidilemma puhul (sh Taani väljajäämine CSDP raamest ja Soome mitteliitumine NATO-ga) ja Eesti-Venemaa suhete dilemma mitmeid avaldumisvorme identiteedidilemma uurimiseks.
De secreto conflictu curarum mearum / Francesco Petrarca. De ira dei ; De opificio dei / Lactantius. De consideratione quintae essentiae / Johannes de Rupescissa
(2010-09-29) Petrarca; Johannes De Rupescissa; Lactantius
Evaluation of environmental quality in Northern Estonia by the analysis of leachate
(2010-09-30) Selberg, Aare
Töös käsitletakse prügilas, reostunud pinnases ja suletud kaevandustes tekkiva nõrgvee mõju ümbritsevale keskkonnale, kusjuures põhiline tähelepanu on pööratud nõrgvee kaudu tekkivale reostuskoormusele jõgede vee kvaliteedile. Analüüsiti nii nõrgvee kui ka pinnavee iseloomustavaid parameetreid. Reostunud pinnase puhul uuriti pindaktiivsete ainete bioloogilise lagunemise ja leostumise sõltuvust pinnase struktuurist. Kuna nõrgvees võib sageli sisalduda suures hulgas lahustunud sulfiide, siis uuriti ka divesiniksulfiidi lendumist vesikeskkonnast pH alandamise käigus. Pääsküla prügila sulgemise ajal (2003-2004) tehtud uuringud näitasid kõrge reoainete kontsentratsiooniga nõrgvee leostumist prügilast, mis lahjenes Pääsküla jõe vees, kuid sellele vaatamata jõudis üsna palju reoaineid Vääna jõkke. Reostunud pinnase bioloogilise tervendamise kiirendamiseks kasutatud pindaktiivsed ained lagunesid kiiremini poorses pinnases, kuhu difundeerus piisavalt hapnikku. Kuid ikkagi esines ka pindaktiivsete ainete ja naftasaaduste leostumist pinnasest, mis võib kujutada ohtu põhjaveele. Sulfiidilahusest lendus divesiniksulfiid aeglasemalt kui süsinikdioksiid karbonaadi lahusest, kuid reoveest lendus H2S isegi kiiremini kui CO2, aga lendunud H2S hulk oli väiksem kui teoreetiliselt arvutatud. Põlevkivikaevanduste sulgemise mõju uuriti Pühajõe veeproovide analüüside kaudu ning võrdluseks kasutati Kunda jõe vett. Pühajõe vees oli 1995. aastast kuni 2005. aastani vähenenud nii lämmastiku kui ka fosfori üldkontsentratsioon ligi 90%. Samuti oli Pühajõe vees vähenenud nitritlämmastiku sisaldus, mis kinnitas kaevanduste sulgemise positiivset mõju Pühajõe veele. Looduslikus keskkonnas võib nõrgvesi lahjeneda, kuid see ei pruugi olla piisav reoainete voogude oluliseks vähenemiseks