Sirvi Kuupäev , alustades "2010-09-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Evaluation of environmental quality in Northern Estonia by the analysis of leachate
(2010-09-30) Selberg, Aare
Töös käsitletakse prügilas, reostunud pinnases ja suletud kaevandustes tekkiva nõrgvee mõju ümbritsevale keskkonnale, kusjuures põhiline tähelepanu on pööratud nõrgvee kaudu tekkivale reostuskoormusele jõgede vee kvaliteedile. Analüüsiti nii nõrgvee kui ka pinnavee iseloomustavaid parameetreid. Reostunud pinnase puhul uuriti pindaktiivsete ainete bioloogilise lagunemise ja leostumise sõltuvust pinnase struktuurist. Kuna nõrgvees võib sageli sisalduda suures hulgas lahustunud sulfiide, siis uuriti ka divesiniksulfiidi lendumist vesikeskkonnast pH alandamise käigus. Pääsküla prügila sulgemise ajal (2003-2004) tehtud uuringud näitasid kõrge reoainete kontsentratsiooniga nõrgvee leostumist prügilast, mis lahjenes Pääsküla jõe vees, kuid sellele vaatamata jõudis üsna palju reoaineid Vääna jõkke. Reostunud pinnase bioloogilise tervendamise kiirendamiseks kasutatud pindaktiivsed ained lagunesid kiiremini poorses pinnases, kuhu difundeerus piisavalt hapnikku. Kuid ikkagi esines ka pindaktiivsete ainete ja naftasaaduste leostumist pinnasest, mis võib kujutada ohtu põhjaveele. Sulfiidilahusest lendus divesiniksulfiid aeglasemalt kui süsinikdioksiid karbonaadi lahusest, kuid reoveest lendus H2S isegi kiiremini kui CO2, aga lendunud H2S hulk oli väiksem kui teoreetiliselt arvutatud. Põlevkivikaevanduste sulgemise mõju uuriti Pühajõe veeproovide analüüside kaudu ning võrdluseks kasutati Kunda jõe vett. Pühajõe vees oli 1995. aastast kuni 2005. aastani vähenenud nii lämmastiku kui ka fosfori üldkontsentratsioon ligi 90%. Samuti oli Pühajõe vees vähenenud nitritlämmastiku sisaldus, mis kinnitas kaevanduste sulgemise positiivset mõju Pühajõe veele. Looduslikus keskkonnas võib nõrgvesi lahjeneda, kuid see ei pruugi olla piisav reoainete voogude oluliseks vähenemiseks