Sirvi Kuupäev , alustades "2010-10-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Development of protein kinase inhibitors based on adenosine analogue-oligoarginine conjugates
(2010-10-04) Lavõgina, Darja
Valkude fosforüleerimisreaktsioon elusorganismides ning seda katalüüsivad valgud – proteiinkinaasid – on olnud loodusteadlaste tähelepanu keskpunktis alates 1950-test aastatest, kui E. P. Kennedy, E. H. Fischeri, E. G. Krebsi, E. W. Sutherlandi ja W. D. Wosilaiti tööd avasid kinaaside ajastu [Cohen P., 2002]. Proteiinkinaasid osalevad enamikes raku elutegevuseks olulistes protsessides, seetõttu on häired nende ensüümide funktsioneerimises (eriti kõrgendatud aktiivsus) seotud mitmete haigustega (sealhulgas vähkkasvajad, diabeedid ja astma). Sellest tulenevalt keskenduvad nii akadee¬miliste teadlaste kui ka farmaatsiafirmade ravimiarendajate huvid üha enam kinaaside toimemehhanismide uurimisele ja võimaluste selgitamisele rakusiseste valkude fosforüleerimistasakaalude mõjutamiseks. Viimase ülesande lahendamisel on üheks perspektiivsemaks teeks proteiinkinaaside inhibiitorite arendus. Käesolev töö kirjeldab adenosiini analoogi ja arginiinirikka peptiidi konjugaatide (ARC-de) arendamist proteiinkinaaside bisubstraatseteks kõrge inhibeerimispotentsiaaliga ligandideks, nende inhibiitorite disaini ja sünteesi. Uudsete ARC-de arendamisel lähtuti tulemustest, mis saadi inhibiitorite struktuuri mõju uurimisel nende sidumis- või inhibeerimisomadustele toimes cAMP-sõltuva proteiinkinaasiga (PKA) ning sama proteiinkinaasi ARC-dega kooskristalliseerimisel saadud struktuuride röntgenanalüüsil. Töö tulemusena õnnestus valmistada kaks uut ARC-tüüpi inhibiitorite põlvkonda (ARC-II ja ARC-III). Seejuures oli ARC-II kõige efektiivsema esindaja (ARC-903) IC50 väärtus PKAc inhibeerimiskatsetes 5,3 nM ning ARC-III kõige efektiivsema esindaja (ARC-1028) IC50 väärtus väljatõrjumiskatsetes PKAc-ga alla 0,5 nM. Järgmise sammuna määrati ARC-II ja ARC-III kõige efektiivsemate ühendite selektiivsusprofiilid; ühendid osutusid rühm-selektiivseteks inhibiitoriteks mitmete basofiilsete proteiinkinaaside, eriti AGC-rühma esindajate suhtes. Edasistes uuringutes tehti kindlaks, et tulenevalt uute ARC-de suhteliselt laiast selektiivsusprofiilist oli võimalik rakendada ARC-del põhinevat sidumismeetodit (FA-meetod) kinaasiaktiivsuse hindamiseks ning proteiinkinaasi-inhibiitorite iseloomustamiseks mitte ainult eelnevalt mudelkinaasina kasutatud PKA jaoks, vaid ka viimasega struktuurselt sarnase PKGI jaoks. Töö viimases etapis demonstreeriti, et uute ARC-de rakendusala ei piirdu biokeemiliste mõõtmismeetoditega, vaid see on laiendatav in vitro katsetele elusrakkudes ja –kudedes. ARC-II ja ARC-III efektiivsemate esindajate proteolüütiline stabiilsus ja võime läbida raku plasmamembraani võimaldasid uurida uusi inhibiitoreid roti isoleeritud ajuarterite silelihaskoes. Nende katsetuste tulemusena selgus, et ARC-d suudavad inhibeerida cAMP/PKA ja cGMP/PKG radu füsioloogilistes tingimustes.