Sirvi Kuupäev , alustades "2010-10-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Creating coherent texts in English as a foreign language: theory and practice
(2010-10-13) Rummel, Kärt
Doktoriväitekiri käsitleb eesti autorite probleeme ja vajadusi ingliskeelsete akadeemiliste tekstide loomisel. Hästi kirjutatud, loetav ingliskeelne tekst tähendab adekvaatselt, sidusalt ja loogiliselt edasi antud sisu teksti makrotasandil ning alles seejärel korrektsust grammatilises ja ortograafilises vormistuses teksti mikrotasandil. Eesti autorid keskenduvad ingliskeelse teksti loomisel ja redigeerimisel pigem teksti mikrotasandile, teksti sidususe ja organisatsiooniga seotud keelelisi probleeme ei teadvustata, neid peetakse oluliselt vähemtähtsaks või koguni ebaoluliseks. Edukama rahvusvahelise suhtluse nimel peaksid eesti autorid paremini tundma anglo-ameerika tekstiloomet ja selle iseärasusi. Väitekiri uurib eesti üliõpilaste kui tulevaste akadeemiliste kirjutajate oskusi ingliskeelsete tekstide loomisel ja vormistamisel ning tutvustab diskursusel põhinevat akadeemilise inglise keele kirjutamiskursust (discourse-oriented EAP writing module). Diskursusel põhinev kirjutamisõpetus annab kirjutajatele oskused lugejasõbralike ingliskeelsete tekstide loomiseks ja aitab juhtida tähelepanu teksti sisu kandvatele tasanditele ning lugeja ootustele paremini kui traditsiooniline teksti pealispinnale suunatud leksiko-grammatiline keeleõpetus. 73 üliõpilase inglise keeles kirjutamise oskust ja selle võimalikku arengut makro- ja mikrotasandil analüüsiti empiirilise uuringu (2004–2008) raamides kahel keeleoskuse tasemel (B2 ja C1 Euroopa keeleõppe raamdokumendi 2001 järgi) kahes testigrupis (Tallinna Tehnikaülikool) ja kahes kontrollgrupis (Põhja-Ameerika Ülikoolide Teabekeskus ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž). Testigruppides viidi läbi diskursusel põhinev akadeemilise inglise keele kirjutamise katsekursus, kontrollgruppides rakendati tavapäraseid keeleõppemeetodeid. Töö tulemused viitavad testigrupi üliõpilaste tekstitasandil kirjutamise oskuste ja teadmiste arengule, anglo-ameerika tekstiloome aluste mõistmisele ja kirjutamisprotsessi paremale tundmisele ning õppurite motivatsiooni ja enesekindluse kasvule inglise keeles kirjutamisel. Tähelepanu väärivalt kasvas testigrupi B2-taseme õppurite kirjutamisoskus viies kirjutamise aspektis (stiil, organisatsioon, grammatika, sõnavara ja sisu), mis viitab võimalusele, et loogiliselt sidusaid ingliskeelseid tekste suudavad luua ka madalama keeleoskusega, kuid anglo-ameerika tekstiloome põhimõtteid teadvustavad autorid. Kontrollgrupi käsitlus inglise keeles kirjutamisest õppeprotsessi käigus märkimisväärselt ei muutunud. Doktoriväitekirjas esitatud tulemused kinnitavad diskursusel põhineva kirjutamisõpetuse strateegiate ja meetodite tõhusust ning osutavad vajadusele täiustada akadeemilise inglise keele kirjutamisõpet Eesti kõrgkoolides. Diskursusel põhinev kirjutamisõpetus teadvustab anglo-ameerika akadeemilise kirjutamise norme ja tavasid ning aitab luua rahvusvahelisele lugejaskonnale hästi loetavaid-mõistetavaid tekste. Kuigi ehk tõhusam kõrgema inglise keele oskusega õppurite õpetamisel, juhib diskursusel põhinev kirjutamisõpetus ka vähema keeleoskusega õppurite tähelepanu tekstiloome põhimõtetele juba keeleõppe varasemas järgus.
Läbi eneseanalüüsi õnnelikkuse poole
(Tartu Ülikool, 2010-10-13) Kastepõld-Tõrs, Kaia
Õpiobjekt keskendub eneseanalüüsile kui vahendile, mille abil saavutada elus soovitud eesmärgid. Mis on enesejuhtimine, kuidas seda lihtsate vahenditega igapäevaselt rakendada - sellest räägitakse kognitiiv-käitumusliku teooria kontekstis.
Главней всего - погода
(MK Эстонии, 2010-10-13) Kallis, A.
Herbal landscape
(2010-10-13) Sõukand, Renata
Ravimtaimemaastik on maastik, mis moodustub inimese suhetest raviotstarbel kasutatavate taimedega. See haarab isikliku või kogukondliku teadmise ümbruskonnas kättesaadavatest ravimtaimedest. Ravimtaimemaastik on kognitiivne väli, mis tekib ravi või profülaktika vajaduste ilmnemisel ja moodustub kindlas looduse ja kultuuriruumis. Olles üheaegselt dünaamiline (muutuv ajas ja ruumis) teadmiste kogum, mis on samas staatiliselt seotud kindla paigaga (inimese elukoha ja/või sagedase külastuskohaga), on ravimtaimemaastiku elemendid märgina tajutavad vaid mitme asjaolu (taime kasutuse vajadus, taime tundmine, õige koha külastamine) täitumisel. Käesolevas töös on ravimtaimemaastik kui maastiku tajumise fenomen kasutusel mudelina, mille abil analüüsitakse ravimtaimede kasutamise mehhanisme ning nende muutusi ajas, süvendades nõnda taimravi kognitiivsete, inimökoloogiliste ja semiootiliste põhimõtete mõistmist.