Sirvi Kuupäev , alustades "2010-10-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Ences and the need for a European-wide general copyright exception in favor of science and education
(2010-10-20) Kuhlen, Rainer
Open Access Eestis: hetkeseis ja perspektiivid.
(2010-10-20) Meltsas, Marika
Autoriõiguse võimalused ja piirid.
(2010-10-20) Nemvalts, Kärt
Genes involved in cardiovascular traits: detection of genetic variation in Estonian and Czech populations
(2010-10-20) Kepp, Katrin
Südameveresoonkonna haigusi (SVH) peetakse tänapäeva lääne ühiskonna üheks sagedasemaks enneaegse surma põhjustajaks. Vastuvõtlikust SV haiguste suhtes on sõltuv pärilikkusest kuid ka elustiilist ja keskkonnast tulenevatest teguritest. Olulist rolli mängivad see juures ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, liigne soola- ja alkoholitarbimine ning suitsetamine. Perekondadel põhinevad ja kaksikute uuringud on näidanud, et SVH pärilik komponent võib olla väga varieeruv. Lisaks keskkonnast tingitud riskiteguritele on geneetilised uuringute tulemusena tuvastanud, et erinevate SVHte vormide kujunemiseni võivad viia mutatsioon(id), mis esinevad ühes geenis (üksiku geeni ehk monogeenne vorm) kui ka mitmed mutatsioonid erinevates geenides (multigeenne vorm) korraga. Levinumad on neist multigeensed vormid, mis teevad haiguse kujunemisel osalevate mutatsioonide leidmise protsessi keeruliseks ja aeganõudvaks tegevuseks. Inimeste haigustega seotud geene ning nendes esinevate mutatsioonide leidmiseks on läbi aegade kasutatud genoomis esinevaid kindlaid geneetilisi piirkondi ehk markereid. Neist kõige levinumad on ühe nukleotiidsed polümorfismid (ÜNPd). ÜNPdel põhinevaid tänapäeval laialdast kasutust leidnud üle kogu genoomi analüüsid, mille tulemusena on kaardistatud mitmeid sh. SVHte kujunemisel osalevaid DNA lookusi. Kuid lisaks ÜNPdele, esineb genoomis ka veel teisi pikemaid geneetilisi markereid nagu insertsioonid ja deletsioonid (indelid) ning mille rolli inimese haiguste kujunemisel on oluliselt vähem uuritud. Kirjeldades geneetilist varieeruvust mitmetes inimese SVHte kandidaatgeenides selgus, et DNA järjestuse varieeruvus geenide regulatoorsetes piirkondades, nagu seda on promootorid ja evolutsiooniliselt konserveerunud mittekodeerivad piirkonnad, on suhteliselt madal. Vähene varieeruvus geenide funktsiooni mõjutavates alades annab alust arvata, et uuritud geenide roll SVH kujunemisel ei sõltu mitte ainult nendes leiduvate polümorfismide poolt, vaid ilmselt hoopis keerulisemas koostöös individuaalsete ekspressiooni reguleerivate üksustega. Uuringute käigus tuvastasin ühe konserveerunud indiviiditi väga varieeruva piirkonna, inimese SVH kandiaatgeenis. Leitud piirkonnas esines mitmeid eri pikkusega seni varasemalt kirjeldamata indeleid. Šimpansi, reesusmakaagi ja inimese vastavate genoomipiirkondade võrdlemisel selgus veel, et tegemist on inimese spetsiifilise deletsiooniga. Läbi viidud assotsiatsioonianalüüs kahes Ida-Euroopa populatsioonis näitas seost uuritud geeni sagedasema variandi, 14bp indeli, kandjastaatuse ja suurenenud CAD haigestumise riski vahel tšehhi valimis. Risk oli veelgi kõrgem metaboolse sündroomiga koronaartõvega patsientidel. Lisaks esines seos ka 14bp indel variandi ja triglütseriidide tasemete vahel tšehhidel ning 14bp indel variandi ja HR ja LDL tasemete vahel mõlema valimi (tsehhid ja eestlased) tervetel kontrollidel. Nii käesolev töö kui ka mõned varasemad tööd on näidanud, et seni vähe uuritud geneetilised variandid, nagu indelid võivad omada palju olulisemat rolli inimeste komplekshaiguste (nagu SVHd) kujunemisel kui seni arvatud.
Eestikeelsed e-õpikud Ebrary andmebaasis
(2010-10-20) Lembinen, Liisi
On Open Access economic model from the perspective of scholarly literature
(2010-10-20) van Berckelaer, Focko Robbert