Sirvi Kuupäev , alustades "2010-11-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

The role of biotic interactions in plant reproductive performance
(2010-11-01) Sõber, Virve
Õitsemise ajal toimuvad organismidevahelised vastasmõjud määravad otseselt levivate seemnete hulga taimepopulatsioonis või -koosluses ja seega ka populatsioonide ja koosluste uuenemise. Neis elavatel taimedel esineb vastasmõjusid enamasti mitme erineva elupaigakaaslasega korraga ning need vastasmõjud võivad mõjutada ka üksteise toimimist. Siiski on enamik varasemaid uurimusi õistaimede ja loomade vahelistest vastasmõjudest keskendunud vaid ühele vastasmõjule korraga. Seemnetoodangut võivad mõjutada kõik õitel elavad või õisi külastavad organismid, nt tolmeldajad ja õitest toituvad herbivoorid e florivoorid. Käesolevas töös leiti, et florivoorsete putukavastsete mõju taimede paljunemisele võib nii õie, taime kui ka populatsiooni tasemel olla märkimisväärselt suur. Seejuures on otsese mõju suurus (kahjustatud õite hulk) võrdeline kaudse mõju suurusega (taimede tolmeldamise sageduse kahanemine). Seega sõltub erinevate vastasmõjude summaarne toime taimede paljunemisedukusele nende vastasmõjude samaaegsusest, sest vastasmõjud modifitseerivad üksteise toimet. Maakasutus võib samuti mõjutada organismidevahelisi vastasmõjusid, nt populatsioonisuuruse muutmise läbi. Selliseid mitme vastasmõju koostoimet uurivaid töid, mis võtaksid arvesse ka taimede populatsioonisuurust või muid populatsiooniomadusi, on aga vähe. Käesolevas töös leiti, et tolmeldamise ja florivooria tasemed reageerisid peremeestaime populatsiooni¬suuruse muutusele vastupidiselt: populatsioonisuuruse kasvades florivooria intensiivsus kasvas, kuid tolmeldamise sagedus kahanes. Lisaks ei ole taimede paiknemine ruumis enamasti ühtlane, nii võib populatsioonis esineda erineva suurusega hõredama ja tihedama taimede paigutusega laike. Käesolevas töös leiti, et tolmeldajad võivad suuremaid ja tihedamaid õitsevate taimede laike külastada sagedamini ning neis on siis ka seemnetoodang suurem võrreldes väiksemate ja hõredamate laikudega. Siit nähtub, et taimede sugulise paljunemise jaoks vajalike taim-putukas vastasmõjude summaarne toime võib sõltuda ka peremeestaime populatsiooni ruumilisest struktuurist (nt tihedusest ja suurusest), sest see mõjutab vastasmõjude tugevust. Lisaks õitsemise ajal toimuvatele biootilistele vastasmõjudele, mis otseselt määravad seemnete hulga populatsioonis või koosluses, võivad seda mõjutada ka idanemise ajal toimuvad konkurentsisuhted taimede vahel. Viimased võivad mõjutada taimede ohtrust nii lokaalses kui ka regionaalses skaalas idandite erineva ellujäämise kaudu. Käesolevas töös leiti, et konkurentsivabades tingimustes kasvas looduses madala ohtrusega liigi idandite hulk oluliselt rohkem kui looduses sageli esineva liigi idandite hulk. Seega võib väikest konkurentsitaluvust varajase kasvu järgus pidada võimalikuks taimede madala ohtruse põhjuseks, see aga võib omakorda kahandada seemnetoodangut populatsioonis, seda nii väiksema taimede arvu tõttu kui ka nende väheste taimede väiksema atraktiivsuse tõttu tolmeldajatele. Töö tulemustest järeldub, et maastike muutusega kaasnevat muutust taimede paljunemisedukuses on võimalik prognoosida ainult juhul, kui lisaks populatsioonistruktuurile võetakse arvesse kõiki taime jaoks olulisi vastasmõjusid elupaigakaaslastega.
Ekspertide ja tavainimeste sotsiaalsed representatsioonid rahast ja keskpangast
(2010-11-01) Petermann, Kristel; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond.; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.; Andu Rämmer, juhendaja.
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida sotsiaalseid representatsioone rahast. Töös kõrvutasin tavainimeste ja ekspertide arusaamu rahast ja sellega seonduvatest teemadest. Empiirilisteks eesmärkideks oli tuua välja võimalikke sarnasusi ja erinevusi intervjueeritud gruppide arusaamade vahel. Intervjuude analüüsis välja joonistunud arusaamasid saab omavahel suhestada kahes erinevas dimensioonis. Esmalt võib tuua välja grupisisese variatiivsuse arusaamade homogeensuses või heterogeensuses, teisalt ilmnes gruppidevaheline arusaamade kokkulangevus või erinevus. Uuring näitas seda, et ekspertide hulgas olid homogeensemad arusaamad nendes küsimustes, millele on olemas selgelt defineeritav teaduslik määratlus. Tüüpilisteks näideteks sellistest mõistetest on inflatsioon, valuutakomitee süsteem, hind. Heterogeensemad olid ekspertide seisukohad küsimustes, mis pole üheselt teaduslikult defineeritavad nagu näiteks raharinglus või keskpanga funktsioonid, sellised teemad vajasid enamjaolt täpsustamist. Erinevates gruppides võivad olla väga homogeensed arusaamad, millel puudub täielikult ühisosa teiste gruppide arusaamadega, käesolevas töös on selliseks näiteks representatsioon Eesti Panga tuluallikatest. Kokkulangevus oli intervjueeritud gruppide arusaamades suurem meedias enam käsitletud teemade puhul. Nii langesid oluliselt kokku arusaamad sellistest laialdaselt meedias kajastatud nähtustest nagu hind, inflatsioon ja eurole ülemineku põhjused. Vähe või üldse mitte kattusid intervjueeritud gruppide arusaamad sellistest nähtustest nagu valuutakomitee printsiip, krooni kattevara ja Eesti Panga tuluallikad. Huvitavamate tulemustena võib välja tuua näiteks eurole ülemineku praktilise korralduse seostamist 1992. aasta rahareformiga, kus Eesti kroon asendas rubla, olgugi, et olemuslikult on tegemist kahe täiesti erineva olukorraga. Tol korral oli tegemist täiesti uue vääringuga ning selle vahetamisele kehtisid piirangud vahetatava koguse suhtes. Üleminekul eurole vahetub kogu käibelolev raha ning kasutusele võetav vääring on kehtinud juba aastaid ning paljudel 60 inimestel on sellega olnud varasem kokkupuude. Sellist seostamist minevikukogemusega võib sotsiaalsete representatsioonide teooria kohaselt nimetada ankurdamiseks. Teine märkimisväärne tulemus eurole ülemineku kontekstis oli peaaegu kõigi tavainimeste poolt välja toodud eurole üleminekuga seotud hinnatõus. Samas näitavad Lisas 2 esitatud graafikud, kuidas viimati eurole üle läinud riikides pole olulist hinnatõusu toimunud. Inflatsioon iseenesest toimub pidevalt ja on osa majanduse loomulikust arengust. Lisaks võib huvipakkuva tulemusena välja tuua krooni kattevara seostamise Saksa margaga, mis on juba aastaid käibelt kadunud. See näitab, kuidas mingi arusaam on vähem muutunud kui selle arusaama aluseks olev fenomen. Intervjuude analüüsist nähtus, et tavainimeste arusaamad olid erinevate fenomenide osas erineva homogeensusega ja erineva kokkulangevusega ekspertteadmistega. Mitmel juhul aga oli väga homogeenne teadmine teadusliku maailma mõttes ebatäpne (näiteks krooni kattevara või euroga kaasnev hinnatõus). Selgus ka, et meedias enamkajastatud teemade puhul oli ekspertteadmise ja tavateadmise kokkulangevus suurem. Seega on oluline tegeleda valdkonna teadvustamise ja selgitamise puhul rohkem nende nähtustega, mille sotsiaalne representatsioon on tavainimeste hulgas homogeenne, kuid ebatäpne, sest sel juhul on tegu tugeva ning ennast taastootva representatsiooniga, mille muutmiseks on oluline muuta selle tuumseid komponente. Intervjuudes väljendatud arusaamad võivad olla erinevad ka seetõttu, et erinevate gruppide esindajad mõistsid küsimusi erinevalt, erinevatel mõistetel oli nende jaoks erinev tähendus. Selliseks näiteks on küsimus raharinglusest, mille puhul tavainimese jaoks tähendas see pigem sularaharinglust ja ekspertide jaoks ühtset süsteemi, kus ringlevad nii sularaha kui ka kontoraha. Kokkuvõtteks võib öelda, et gruppidevahelised arusaamade kattuvused ja erinevused ning grupisisene homogeensus või heterogeensus mingi fenomeni kohta annab materjali edasiseks uurimistegevuseks, erilist huvi võiks pakkuda objektiveerimisprotsessi uurimine, mis heidaks valgust sellele, milliste tegurite mõjul representatsioonid rahast täpsemalt kujunevad ja 61 kinnistuvad. Protsessi põhjalik mõistmine oleks oluline rahandusalase teavitustöö kavandamisel ja inimeste toetamisel orienteerumises selles igapäevaelus olulises, petlikult tuttavlikus, aga tegelikult komplitseeritud teemas, mis pädeva informatsiooni puudumise korral sünnitab hirme ja kahtlusi.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2010 nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2010-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Juhtimine
(2010-11-01) Mihhailova, Gerda
BeSt programmi toetusel loodud "Juhtimise" e-kursus annab olulismead baasteadmised juhtimise valdkondadest rõhuasetusega eestvedamisel ning personali juhtimisel.