Sirvi Kuupäev , alustades "2010-11-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Viinakuus sai ka selget päeva näha.
(Maaleht, 2010-11-04) Kallis, A.
The development of community pharmacy services in Estonia - public and professional perceptions 1993-2006
(2010-11-04) Volmer, Daisy
Eestis kehtiva farmaatsiaseadusandluse kohaselt on reguleeritud nõuded apteegiruumidele, seal töötavatele inimestele ja apteegikaupadele (ravimid), kuid puuduvad eeskirjad apteegiteenuse kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks. Doktoriväitekiri selgitas apteegiteenuse arengut aastatel 1993-2006, kasutades nii avalikku kui ka erialaspetsialistide (proviisorite) arvamust. Avalik arvamus oli aluseks apteekide ühiskondliku kuvandi ja apteegis toimuva käsimüügiravimite- ning iseravimisealase nõustamise hindamisel. Proviisorite arvamust vaadeldi apteegis osutatavate lisateenuste ja apteegis toimuva ravimiohutuse tagamise selgitamiseks. Perioodil 1993-2005 paranes nii apteegiteenuse kättesaadavus kui ka kvaliteet. Apteeke kirjeldati kui kaasaegseid tervishoiuasutusi, kus pakuti patsiendikeskset ravimitealast nõustamist. Proviisoreid peeti usaldusväärseks teabeallikaks ravimite ja kergemate haiguste alase nõustamise osas. Sarnaselt oma Põhjamaade kolleegidega avastasid ja lahendasid Eesti proviisorid oma igapäevatöös ravimiretseptidega seotud probleeme ja takistasid sellega ravimi ebasoovitavate ja patsiendi elu ohustavate toimete ilmnemist. Siiski ei olnud kõik apteegikülastajad alati rahul apteegis pakutud teenuse kvaliteediga. Rahulolematus võis olla tingitud apteegist saadud ebapiisava ravimiinformatsiooniga. Lisaks ootasid apteegikülastajad enam konkreetsele patsiendile suunatud teenust. Taimsete preparaatide alasel nõustamisel võib tõenduspõhise informatsiooni puudumine mõnikord takistada patsiendile piisava teabe pakkumist. Apteegikülastajate ootused apteegis pakutavate lisateenuste osas olid madalad. Vähe osati soovida ravimite korrektse kasutamise ja ravi tõhususe jälgimist proviisori poolt. Eelneva kogemuse puudumise tõttu ei näe Eesti patsiendid apteeki kohana, kus võiks toimuda patsientide ravimite kasutamise jälgimine, mis omakorda parandaks oluliselt medikamentoosse ravi kvaliteeti.