Sirvi Kuupäev , alustades "2010-11-18" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel
(2010-11-18) Lotman, Piret
Henrich Stahli (1600?1657) eesti- ja saksakeelsete paralleeltekstidega neljaosaline „Käsi- ja koduraamat“ ning jutlustekogu rajasid aluse eesti kirjakeele järjepidevale arengule. Eesti kirjakeele täiustumise ja rahvusliku eneseteadvuse kasvuga kujunenud kriitiline hoiak Stahli sõnaloome suhtes on paraku kandunud üle ka tema isikule ja kogu tegevusele. Võõramaalastest pastoritele suunatud eestikeelsed tekstid olid talle aga pelgalt abivahendiks luterlike usutõdede õpetamisel sõdadest räsitud maa poolpaganlikule põliselanikkonnale. Käeolevas uurimuses püütakse vaadelda Heinrich Stahli tegevust tema Rostocki ja Wittenbergi ülikoolidest pärit luterlike vaadete, samuti Rootsi kirikupoliitika kontekstis. Haritud ja kohusetundliku vaimuliku edasiliikumine ametiredelil oli toonastes Eestimaa oludes ootuspärane – maapastorina alustanud Stahlist sai juba neljakümnendate eluaastate hakul Ingerimaa kirikupea. Kuid mida kaalukamad olid tema kohustused, seda enam enam põrkus tema tegevus nii nende piirkondade ajaloolisest traditsioonist kui Rootsi kirikupoliitika ebajärjekindlusest tulenevatele vastuoludele. Stahli kiiret ja edukat karjääri Eestimaal toetas tema kohalike olude ja keelte hea tundmine, Ingerimaa kirikuorganisatsiooni rajamisel sai ta omakorda rakendada Eestimaa kogemust. Kuid oma põhiülesande täitmiseks – Ingerimaa soomeugrilastest põliselanike luterlusse konverteerimiseks – puudus tal kogemus, keelteoskus ning eelteadmised. Veel enam – eesmärk ise oli ebareaalne. Elanike keelelist identiteeti tähtsustav luterlik käsitus alahindas vene õigeusklike usulise identiteedi tugevust, mis üksnes ei ühendanud erineva etnilise ja sotsiaalse päritoluga inimesi – linna- ja maaelanikke, talupoegi ja aadlikke, vadjalasi, venelasi ja isureid –, vaid ületas isegi riigipiiri. Ingerimaa luterlik kirik seevastu oli killustunud erineva keelelise, sotsiaalse ja korporatiivse identiteediga kogukondadeks, mille konfliktid nii üksteise kui kirikupeaga raskendasid ühtse kirikuorganisatsiooni loomist ja takistasid oluliselt konverteerimistööd. Ingerimaal õnnestus Stahlil luterliku kirikuorganisatsiooni rajamine, kuid püsivat jälge Rootsi kirik sellesse piirkonda ei jätnud – erinevalt Eestimaast, kus Heinrich Stahli panus eestlaste kristlike väärtushinnangute ja läänelike haridusideaalide kujundamisse polnud vähem oluline kui kirjakeele arendamisse.
The God Enki in Sumerian Royal Ideology and Mythology
(2010-11-18) Espak, Peeter
Doktoritöö esindab laiemalt orientalistikateaduse alla kuuluvates Lähis-Ida uuringutes klassikaliseks saanud dissertatsioonivormi, kus vaatluse alla on võetud teatava Mesopotaamia jumaluse ja temaga seonduva mütoloogia olemus või siis kirjanduslik areng läbi erinevate ajalooperioodide. Ühtlasi on uurimus ka usundiloo ja võrdleva mütoloogia uurimisalasse kuuluv. Jumal Enkiga seotud sumeri müüdid ja teoloogia on kogu Lähis-Ida ajaloo jooksul ühed kõige mõjukamad ning läbi mitmete aastatuhandete pikkuse arengu jõuavad mitmed Sumeri mütoloogias kajastuvad motiivid ka heebrea Vana Testamendi Genesise raamatu loomislugudesse. Läbi Vana Testamendi loomislugude on muistsest sumerikeelsest jumal Enki mütoloogiast saanud ka kogu tänapäevase kristlusest mõjutatud läänemaailma kultuuri ja kollektiivse mälu kindel osa. Töö esimesed seitse peatükki annavad ülevaate teemakohasest allikmaterjalist (kuninglikud raidkirjad, hümnid, ametlikud tekstid, jne), mis jumal Enki või temaga seotud jumalike figuuride kohta ajavahemikust ca. 2500-1700 eKr säilinud on. Töö kaks viimast peatükki on aga sünteesivad ja keskenduvad võrdlevale mütoloogiale ja arhailise Sumeri usundiloole. Töös esitatud kirjandusteoste tõlked sumeri, akkadi ja mitmetest teistest muistsetest keeltest on tehtud autori poolt originaalkeeltest. Erinevalt assürioloogiateaduses üldlevinud arusaamadest üritatakse töös ka väita, et jumal Enki ei pruukinud algselt olla vetejumalus ning et kahe erineva teoloogiakoolkonna olemasolu (Nippur ja Eridu) muistses Sumeris on kaheldav. Muuhulgas on peatutud ka sellel, et heebrea Vana Testamendi Genesise raamatu Eeva ja Jahve suhetes võib kajastuda muistne Lähis-Ida müüt, kus loojajumalus Enki teeb omale savist naise ja saab temaga esimese lapse. Peatutud on ka Lähis-Ida ühiskonnas läbi ajaloo selgelt nähtavale naisjumaluste ja seega ka üleüldise naise positsiooni vähenemisega seotud probleemidel ning käsitletud on mitmeid teemasid poliitilisest ajaloost, mis uuritud mütoloogilistes tekstides kajastub.
Genetics of psoriasis and vitiligo, focus on IL10 family cytokines
(2010-11-18) Rätsep, Ranno
Naha eksponeeritus keskkonnamõjudele ja geneetiline eelsoodumus võivad viia normaalse immuunvastuse ja geeniekspresiooni tasakaalust välja, mis omakorda võib viia psoriaasi ja vitiliigo kujunemiseni. Interleukiin(IL)-10 olulist rolli on näidatud mitmetes immuunreaktsioonides ning selle ebatavaline ekspressioon on ilmnenud mitmete autoimmuunhaiguste puhul. IL10 perekonna tsütokiinid on seotud epidermise funktsioonidega ja on seostatavad psoriaasi ja vitiliigoga. Assotsiatsiooniuuring tuvastas IL20RA geeni polümorfismide olulise seose psoriaasiga, ning IL19, IL20 ja IL24 polümorfismide võimaliku mõju palmoplantaarse pustuloosi vastuvõtlikkusele. Ekspressioonianalüüs näitas, et IL22 on oluliselt seotud vitiliigoga, eriti selle haiguse aktiivse staadiumi avaldumisega. Et IL22 on tsentraalne põletikuline tsütokiin ka psoriaasi puhul, toetavad meie tulemused hüpoteesi, et erinevatel immunoloogilise taustaga nahahaigustel on sarnane patogeneetiline mehhanism.