Sirvi Kuupäev , alustades "2010-11-23" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Greenhouse gas fluxes in rural landscapes of Estonia
(2010-11-23) Soosaar, Kaido
Kasvuhoonegaase on maailmas väga põhjalikult uuritud. Käesolev doktoritöö sisaldab 165 ISI Web of Science andmebaasis publitseeritud artiklite kirjanduslikku ülevaadet ja laiamahulist uurimustööd, mille raames mõõdeti Eestis CH4, N2O ja CO2 emissioone 14 erinevalt maakasutusega alalt . Kirjanduse analüüsi tulemused näitavad, et suurimad metaani emissioonid leiti looduslikelt märgaladelt (106 kg CH4-C ha–1 yr–1). Suurimad lämmastikoksiidi mediaanväärtused leiti kuivendatud (osaliselt taastatud) turbaaladelt ja lammialadelt (vastavalt 7,2 ja 6,5 kg N2O-N ha-1 a-1), millele järgnesid hüdromorfsed põllumaad (4,5 kg N2O-N ha-1 a-1), väetatud heinamaad (4,2-4,7 kg N2O-N ha-1 a-1) ja hüdromorfsed lehtpuumetsad (3,8 kg N2O-N ha–1 a–1). Kõigi kolme mõõdetud kasvuhoonegaaside emissioonid näitasid nii ruumilist kui ka ajalist varieeruvust ning erinevusi vastavalt keskkonnatingimustele. Suurimad CH4 mediaanväärtused määrati hüdromorfsetes kaldaäärsetes metsamuldades ning kuivendatud siirdesoo heinamaa muldades. Kõrgeimad N2O emissioonid tekkisid väetatud autotroofsetel põllumuldadel, automorfsetel kaldaäärsetel metsamuldadel ning kuivendatud siirdesoo metsamuldadel. Suurimad CO2 aastased mediaanväärtused olid automorfsetel söötis maa ja heinamaa muldadel. Kui CO2 ja CH4 emissioonid näitasid uurimisaladel erinevusi vastavalt aastaaegadele, siis dilämmastikoksiidi emiteerimisel ei leitud selgelt ajalist trendi. CO2 emissioonide puhul leiti tugev korrelatsioon (kõikidel uurimisaladel¸ R2=0,72) mulla temperatuuriga, seega emissioonid olid suuremad suveperioodil. CH4 puhul ilmnes erinevus auto- ja hüdromorfsete muldade vahel, mil esimesed olid eelkõige metaani sidujad ning hüdromorfsed mullad emiteerijad. Viiratsi ja Porijõe kaldaäärsete kaitsevööndite puhul leiti tugevad seosed mõõdetud gaaside ja keskmise kuu temperatuuri ning CH4 emissiooni ja kuu sademete hulga vahel. Samuti, kui veetase on väiksem kui 20 cm maapinnast, siis CH4 emissioon suurenes ja N2O ja CO2 vähenes. Reovee järelpuhastina kasutavast pilliroostikust saadud tulemused näitasid, et keskmised N2O emissioonid olid suhteliselt madalad, varieerudes –5,0 to 3,7 μg N2O m–2 h–1. CH4 emissioonide puhul ilmnesid suured ajalis-ruumilised erinevused, kus suurimad väärtused olid sissevoolus. Keskmised CO2 emissioonid roostikust varieerusid 14,3 to 334 mg CO2-C m–2 h–1.