Sirvi Kuupäev , alustades "2010-12-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Factors determining plant and lichen species diversity and composition in Estonian Calamagrostis and Hepatica site type forests
(2010-12-20) Rajandu, Elle
Töö tulemusena selgus, et puidul kasvavate sammalde liigirikkusele avaldab metsade majandamine vahetut mõju – nii metskastiku kui ka sinilille kasvukohatüübi vähemajandatud metsades kasvab erinevat liiki samblaid oluliselt rohkem kui intensiivselt majandatud metsades. Kuigi sinilille kasvukohatüübi majandatud metsades kasvab kändudel majandamata metsadega võrreldes rohkem liike, tuleb siinjuures silmas pidada, et raiekändudele iseloomulikud liigid on tavalised metsaliigid, mida kasvab enamasti ohtrasti ka teistel substraatidel, seega kogu koosluse liigirikkus raiekändudel esinevate liikide arvel ei suurene. Ehkki puistu vanuse olulist mõju sammalde ja samblike liigirikkusele ei tuvastatud, osutus see kastikuloo metsades tähtsaks sammalde ja samblike liigilist koosseisu määravaks faktoriks. Vanus kirjeldas olulise osa ka sinilille kasvukohatüübi metsade sammalde liigilisest koosseisust kõdupuidul. Siiski, sammalde ja samblike mitmekesisus loometsades sõltub enam erinevate substraatide olemasolust kui puistu vanusest. Sammalde ja samblike liigilise mitmekesisuse seisukohalt on loometsades eriti olulisteks substraatideks kõdupuit ja kadakas. Kõdupuit on väga mitmekesine mikrokasvukohtade poolest; kadaka tähtsus tuleneb eelkõige tema koore suuremast aluselisusest teiste puudega (mänd, kuusk ja kask) võrreldes, võimaldades seeläbi okasmetsade kooslustes kasvada ka lehtpuudele omastel epifüütsetel sammaldel ja samblikel. Küllalt palju samblaliike kasvas ka tuuleheitel. Kuna mullakiht on loometsades õhuke ja puude juured ei saa väga sügavale tungida, on tuuleheited seal küllalt sagedased. Maapinna taimkatte analüüsimisel 1 m2 suuruste prooviruutude põhjal selgus, et rohu- ja samblarinne käituvad uuritud keskkonnaparameetrite suhtes erinevalt. Samblarinde liigirikkus suureneb koos metsaaluse ulatuslikuma varjutatusega ülemiste rinnete poolt, samal ajal rohurinde liigirikkus seostub just paremate valgustingimustega. Valguse oluline mõju rohurinde liigirikkusele ilmneb ka koosluste tasemel. Lisaks valgusele suurendab soontaimede liigirikkust oluliselt mulla lämmastikusisalduse tõus, seevastu mulla suurema eripinna väärtusega kaasneb liigirikkuse vähenemine. Peamiseks faktoriks, millest sõltub sinilille kasvukohatüübi metsakoosluste erinevate rinnete liigiline koosseis, osutus analüüsitavate metsade geograafiline asukoht – Loode-Eesti metsad erinevad oluliselt Lõuna-Eesti metsadest. Teised liigilist kooseisu määravad faktorid varieeruvad eri rinnetes, millest ilmneb iga rinde teatav eripära liikide ja keskkonnaparameetrite vahelistes suhetes.