Sirvi Kuupäev , alustades "2010-12-22" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Quaternary ostracods from Estonia and their application in palaeoenvironmental reconstruction
(2010-12-22) Sohar, Kadri
Paleokeskkonna uuringud on muutunud oluliseks kogu maailmas. Selleks, et näha ette võimalikke tuleviku arengusuundi, püütakse mõista minevikus toimunud kliimamuutusi. Antud töös kasutatakse esmakordselt Eestis karpvähkide subfossiile, interpreteerimaks keskkonna¬muutusi peale viimast jääaega. Karpvähid (u 0,5–2 mm) on veelised organis¬mid, kelle kahepoolmeline lubiainest koda säilib setetes pärast looma surma. Teades tänapäevaste karpvähkide keskkonna¬eelistusi on võimalik interpreteerida mineviku veelist keskkonda. Peale liustiku taandumist asustasid karpvähid kiiresti suured pärastjääaegsed mageveekogud. Karpvähkide koosluste struktuur sõltus temperatuurist ning ilmusid soojenemisele viitavad liigid (13800–13600 aastat tagasi). Järgnes kliima jahenemine u 13600–13000 a.t. ning karpvähiliste seas levisid külmalembesed liigid, näiteks Cytherissa lacustris ja Limnocytherina sanctipatricii. Erinevates uuritud läbilõigetes võib täheldada karpvähkide koosluste muutusi, mis viitavad veekogude vananemisele. Ilmneb teatud indikaatorliikide reeglipärane levik, nt madala toitelisusega hapnikurikkas jahedas ning sügavas järves oli levinud Candona candida, kuid avaveelisele madaldunud veekogule oli iseloomulik Darwinula stevensoni ning rohketoitelises soojas taimestikurikkas kaldavööndis domineeris Metacypris cordata. Poolmaismaalise eluviisiga Scottia pseudobrowniana esinemine järvesetete noorimates kihtides viitab kinni¬kasvamisjärgus järvenõole. Veekogude vananemine oli seotud veetaseme langusega, temperatuuri tõusuga ning toitelisuse kasvuga Holotseeni esimesel poolel. Ehkki selline arengu¬mudel on järvedele tüüpiline, ei ole muutused järvedes ega ostrakoodikooslustes leidnud aset samaaegselt. Järvede arengut mõjutasid lisaks temperatuurimuutustele ka sademete ja aurumise vahekord ning toitelisuse muutused. Karpvähkide kasutamine paleoklimaatilistes rekonstruktsioonides väärib edaspidi süvendatud tähelepanu, kuna nende kodade geokeemiline analüüsimine (isotoopkoostis) annab ainulaadset informatsiooni temperatuurikõikumiste kohta pärast jääaega.
Metoodiliste õppevahendite valmistamine koolieelses lasteasutuses: lõnga- ja nöörinukud
(Tartu Ülikool, 2010-12-22) Kiss, Karin
Õpiobjekt lõnga- ja nöörinukkude valmistamisest õpetab koolieelsete lasteasutuste õpetajatele jt huvilistele tekstiilmaterjalist metoodiliste õppevahendite valmistamist. Lõnga- ja nöörinukkude valmistamine on tehnoloogiliselt väga lihtne. Tegevuskäike kirjeldavaid fotode ja joonistustega illustreeritud tööjuhendid. Lõnga- ja nöörinukud toetavad laste loovuse ning sotsiaalsete oskuste arengut, õpetavad materjalide taaskasutamist ning on ka heaks õppevahendiks töös erivajadustega lastega.
ColR-ColS signalling system and transposition of Tn4652 in the adaptation of Pseudomonas putida
(2010-12-22) Kivistik, Paula Ann
Kõik elusorganismid peavad ellujäämise nimel kohanema ümbritseva keskkonnaga, mis võib pidevalt muutuda. Bakterid on silmale nähtamatud ainuraksed organismid, kes suudavad ellu jääda ka nii äärmuslikes tingimustes nagu kuumaveeallikad, ookeani süvikud, polaarjää jne. Bakteriperekond Pseudomonas on tuntud oma hea kohanemisvõime poolest, mis laseb neil asustada erinevaid keskkondi nagu muld, vesi, taimed, loomad ja ka inimene. Nimetatud perekonna liikmed suudavad kohaneda ka antibiootikumidega, mis tekitab probleeme nüüdisaegses meditsiinis. Pseudomonas aeruginosa on osutunud ravile allumatuks bakteriks, kuna suudab taluda mitmeid antibiootikume. Mikroobi kohanemine keskkonnaga toimub läbi füsioloogiliste või geneetiliste muutuste. Bakteriraku füsioloogias toimuvaid muutusi kutsuvad esile erinevad signaalsüsteemid, mis tajuvad keskkonna vaheldumist. Geneetiline kohandumine uute tingimustega on pikaajalisem ja järglastele edasi kanduv, kuna muutused toimuvad organismi genoomis. Käesolev töö on keskendunud bakteriperekonna Pseudomonas osava kohanemise tagamaade selgitamisele ohutu keskkonnabakteri Pseudomonas putida näitel. Antud töö uurib signaalsüsteemi, mida on seostatud mitmesuguste protsessidega nagu virulentsuse, mutatsiooniprotsesside, antibiootikumide ja raskemetallide resistentsusega ning mikroobi võimega asustada taimejuuri. Minu tööst selgub, et uuritud signaaliraja peamiseks märklauaks on bakterirakku ümbritsev membraan, kusjuures mõjutatud on nii membraanis paiknevad valgud kui ka lipiidid ja samuti rakku toetav sein ning kaitsev kapsel. Need tulemused selgitavad, kuidas suudab üks signaalirada vahendada muutusi erinevates protsessides ja seeläbi osaleda bakteriraku kohanemises.
Metoodiliste õppevahendite valmistamine koolieelses lasteasutuses: volditud ja rullitud pihunukud
(Tartu Ülikool, 2010-12-22) Kiss, Karin
Õpiobjekt volditud- ja rullitud pihunukkude valmistamisest õpetab koolieelsete lasteasutuste õpetajatele jt huvilistele tekstiilmaterjalist metoodiliste õppevahendite valmistamist. Volditud ja rullitud pihunukkude valmistamine on tehnoloogiliselt väga lihtne. Tegevuskäike kirjeldavaid fotode ja joonistustega illustreeritud tööjuhendid. Kangajääkidest valmistatud nukud toetavad laste loovuse ning sotsiaalsete oskuste arengut, õpetavad materjalide taaskasutamist ning on ka heaks abimaterjaliks töös erivajadustega lastega.