Sirvi Kuupäev , alustades "2011-01-27" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest terroristlike mitteriiklike rühmituste kontekstis(2011-01-27) Värk, RenéTerrorism on viimastel aastakümnetel muutunud eriti aktuaalseks julgeolekuprobleemiks nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Sellele probleemile on võimalik läheneda kas korrakaitselisest või militaarsest paradigmast. Esimene käsitleb terrorismi kriminaalse tegevusena, mis kuulub siseriiklike õiguskaitseorganite pädevusse, ja teine suhtub terrorismi kui julgeoleku ohtu, mis kuulub sõjalisse vastutusalasse. Töö keskendub viimasele ning uurib, kuivõrd ja millistel tingimustel on riikidel võimalik kasutada relvastatud jõudu (enesekaitset või kollektiivset julgeolekusüsteemi) võitluses terroristlike mitteriiklike rühmituste vastu. Hinnangu andmise teevad keeruliseks ainuüksi asjaolud, et rahvusvahelises õiguses puudub jätkuvalt üldiselt aktsepteeritud terrorismi definitsioon, relvastatud jõu kasutamise reeglid pärinevad Teise maailmasõja lõpust ja mitteriiklikel rühmitustel ei ole oma territooriumi, vaid paiknevad mõne riigi territooriumil. Seetõttu eeldab terroristlike mitteriiklike rühmituste vastane võitlus rahvusvahelise õigussüsteemi innovatiivset tõlgendamist ja kasutamist, seejuures ohustamata selle alustalasid. Riigid võivad teostada enesekaitset mitteriiklike rühmituste korraldatud terroristlike rünnakute vastu, kui need on oma ulatuse ja mõjude poolest võrreldavad tavapäraste relvastatud rünnakutega ning need on omistatavad riigile või viimane osaleb nendes oluliselt. Samuti tekib riigil kohustus taluda teiste riikide vastumeetmeid, kui ta võimaldab terroristlikele mitteriiklikele rühmitustele varjupaika või ei ole suuteline kõrvaldama neilt tulenevaid ohtusid. Rahvusvahelise õiguse fundamentaalse põhimõtte kohaselt on riigil kohustus teadlikult mitte lubada oma territooriumi kasutada tegudeks, mis rikuvad teiste riikide õigusi või julgeolekut. Julgeolekunõukogul on võimalik määratleda terroriakt ohuna rahule ja käivitada kollektiivne julgeolekusüsteem, mis lubab rakendada ka sõjalisi sunnimeetmeid asjasse puutuvate terroristlike mitteriiklike rühmituste või riikide vastu.