Sirvi Kuupäev , alustades "2011-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2011 nr 2
(Tartu : Tartu Ülikool, 2011-02) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
(Tartu Ülikool, 2011-02-01) Pallas, Anu
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse teemad: kvalitatiivsed arengujärgud massikommunikatsiooni ajaloos; kommunikatsiooniajaloo allikad; poliitiline kommunikatsioon ja ajakirjandus; ajakirjandusliku diskursuse areng; Eesti ajakirjanduse algus, selle uurimise erinev metoodika; Eesti rahvuslikud tegelased ajakirjanduse kujundajatena; ajakirjandus tsensuuri mõjuväljas; ajakirjanduse kommertsialiseerumine; parteiline ajakirjandus; elukutse areng; Eesti ajakirjandus omariikluse aastatel; audiovisuaalse kommunikatsiooni areng; Välis-Eesti ajakirjandus; allikakriitiline lähenemine nõukogude ajakirjanduse ajaloole; maailma ja Eesti ajakirjanduse lähiajalugu.
Optimizing Statistical Machine Translation via Input Modification
(2011-02-02) Fišel, Mark
Väitekiri kuulub statistilise masintõlke valdkonda ja käsitleb selle ühte komponenti - tõlkemudelite masinõpet. Esmalt uuritakse osaliselt kattuvaid joondatud paralleelkorpusi. Esitatakse meetod, mis võimaldab analüüsida korpuste kattuvaid osi, leida valesid lausete joondusi ning produtseerida olemasolevatest korpustest suuremaid ja kvaliteetsemaid. Seejärel analüüsitakse, kuidas flekteerivates keeltes (s.h. eesti keeles) segmenteerida sõnu enne tõlkemudeli treenimist väiksemateks osadeks, selleks et pehmendada andmete hõreduse mõju. Esitatakse meetod, mis rakendab juhendamata segmenteerimisel lingvistikapõhise segmenteerimise printsiipe, eesmärgiga saavutada tõlkekvaliteedi samasugust paranemist nagu keelest sõltuvate lingvistiliste vahendite kasutamisega. Lõpuks analüüsitakse sõnade joondamise meetodeid, eesmärgiga asendada neid lihtsamatega, ilma tõlkekvaliteedi kahanemiseta. Kõik pakutud meetodid on saanud eksperimentaalse hinnangu, kasutades erinevaid keelekorpusi ja erinevaid keeltepaare, k.a. eesti-inglise.
Šmurlo, Jevgeni. Roomas
(2011-02-09) Anonymous
Kas saab veel hullemat lumetormi tulla ?
(Maaleht, 2011-02-10) Kallis, A.
Potential of Collective Memory Based International Identity Conflicts in Post-Imperial Space
(2011-02-15) Pääbo, Heiko
Dissertatsioon keskendub ajaloonarratiivide vastuoludele endise Vene impeeriumi aladel. Autor esitab alternatiivse lähenemise identiteedi konfliktidele post-sovitelikus maailmas. Ta väidab, et vastuolulised ajaloonarratiivid omavad suurt potentsiaali identiteedikonfliktide kujunemisel, mis võib üle kanduda ka välispoliitilisse suhtlusesse. Kui endine domineeriv rahvus säilitab impeeriumile omase ajaloonarratiivi, siis viib see paratamatule kokkupõrkele endiste allutatud rahvastega, kes vastandavad oma ajaloonarratiivid endisele impeeriumit toetavale narratiivile. Autor tõestab oma väidet analüüsides kolme allutatud rahva narratiive (Eesti, Ukraina ja Georgia), võrreldes neid endise domineeriva rahva (Venemaa) narratiiviga. Analüüs hindab ametlike ajalooõpikutes esitatud narratiive. Autor analüüsib õpikutes rahvusliku identiteedi elemente, rahvusliku enda ja olulise teise kuvandit, samuti kuidas on tõlgendatud uuritavate rahvuste ühist ajalugu. Autor hindab ka narratiivide üldsuundumust skaalal samastav-eristav. Uurimus kinnitab esitatud väidet ning määratleb kindlad mustrid uuritavate rahvuste ajaloonarratiivide konstrueerimisel. Venemaa on negatiivne oluline teine kõikidele allutatud rahvastele ning samuti rahvuslike identiteetide konstrueeimisel eksisteerivad olulised vastuolud. Venemaa üldjoontes jätkab oma impeeriumiagset ajaloonarratiivi ning proovib näidata, et eestlased, ukrainlased ning georgialased on osa tema ajaloost. Omakorda nende rahvuste ajaloonarratiivid proovivad vahendada arusaama, et Venemaa on erinev ning teine nende rahvuslikust kehandist ja seetõttu ei kuulu loomuliku toimijana nende ajalukku.
Conditional sentences
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) tingimuslausete harjutamiseks, sobilik IELTS ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
Passive Voice
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) passiivi harjutamiseks, sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
Organisatsiooniline teovalitsemine – täideviija täideviija taga kontseptsioon teoorias ja selle rakendamine praktikas
(2011-02-16) Randma, Paavo
Käesolev väitekiri tegeleb karistusõiguse dogmaatika ühe kesksema küsimuse, nimelt täideviija mõistega. Lihtsustatult öeldes tuleb karistusõigusdogmaatikal tegelda küsimusega, keda tuleb süüteo toimepanemise eest karistada kui täideviijat. Käesoleva töö kirjutamise lähtealuseks on tõdemus, et nii teoorias kui ka praktikas toimub täideviija mõiste pidev laienemine. Täideviija ei ole mitte ainult see, kes paneb kuriteo ise toime, vaid järjest enam pööratakse pilk ka kaugemale, nn tagaseisjate ehk tegelike otsustajateni. Kaasaegne arusaam lähtub üha enam tõdemusest, et kuriteo toimepanemine ei sõltu mitte ainult konkreetsest üksikisikust, vaid süüteo paneb toime erinevate ülesannete jaotatusel põhinev kollektiiv. Kõige laiemalt määratletuna oleks täideviija seega ka isik, kes on vastutav teatud tagajärje põhjustamise eest ning seda sõltumata sellest, kas ta süüteokoosseisu realiseerimise mõttes ka tegelikkuses teo ise toime pani või mitte. Karistusõiguslikult etteheidetav tegu saab n.ö kollektiivseks loominguks, mis omistatakse üksikisikutele vastavalt nende osaluse ulatusele selles. Lisaks süüteo vahetule, omakäelisele täideviimisele otsib karistusõigus kriminaalpoliitilistel argumentidel seega ka süüteo täideviimise eest n.ö tegelikult vastutajat. Ka kuriteo toimepanemiseks käsu andja võib sellises kontekstis olla kuriteo täideviijaks. Väitekirjas võetakse uurida, millised on selle täideviija mõiste laienemise lähtekohad, kas selline täideviija mõiste laienemine iseloomustab ka Eesti karistusõiguse teooriat ja praktikat, kas selline laienemine on õigustatud ja meie seadusandlust silmas pidades üldse võimalik.
Reported Speech
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) kaudkõne harjutamiseks, sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
Fraseologismide semantika uurimisvõimalused
(2011-02-16) Baran, Anneli
Doktoritöö põhieesmärgiks on eesti fraseoloogilise ainese analüüsi suhestamine viimaste aastate uurimissuundadega fraseoloogiauurimises. Töö sissejuhatavas teoreetilises ülevaates pürin uute lähenemiste toel fraseoloogia olulisemate mõistete avamisele. Keskendun eelkõige fraseologismidega seotud motivatsiooni-probleemistikule ning toon välja põhilised vaidluskohad. Fraseoloogia puhul on olulised nii keeleline ja kultuuriline teadmus kui ka kognitiivne kompetents, st fraseologismid on keeleüksused, mille mõistmine ja kasutamine eeldab teatavaid teadmisi või oskusi. Kognitivistliku lähenemise vaatepunktist toetub inimene fraseologismide mõistestamisel universaalse loomusega kontseptualiseerimisele. Viimast arusaama toetavad osaliselt ka psühholingvistilised uuringud, millele keskendun töö teoreetilise osa teises pooles. Siin on kesksel kohal küsimus selle kohta, kuivõrd hõlbustavad erinevad kompetentsid kujundlikkuse mõistmist. Väitekirja kuues artiklis vaatlen eestikeelset fraseoloogiat eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasis sisalduvate fraseoloogiliste üksuste näitel. Analüüsin neis kirjutistes vanemate fraseologismide kujundisemantikat, ainese ajaloolisi tagamaid, vanade väljendite mõistmist nooremas keele kasutajaskonnas, teisenemisi fraseoloogilises aineses.
Laevad jäätuvad lummavalt
(Maaleht, 2011-02-17) Kallis, A.
Tartu Ülikooli Raamatukogu arengukava 2011-2015
(2011-02-22) TÜ Raamatukogu
Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis
(2011-02-28) Pähkla, Ene-Renate
Parodontiit on krooniline infektsioosne haigus, mis haarab iget ja hammast toetavat luud ning ravimata jätmisel lõppeb hamba väljalangemisega. Doktoritöö eesmärk oli saada uusi teadmisi parodontiidi ravi efektiivsuse kohta. Selleks pöörasime tähelepanu mittekirurgilise ravi edukuse mikrobiaalsele hindamisele. Meie uuring näitas, et patsientidele, kelle haigus ei allu rutiinsele mehhaanilisele ravile, on näidustatud igemetasku mikrofloora laboratoorne uurimine. Saadud tulemused kinnitasid, et patsiendi põhine igemetasku mikrofloora määramine on adekvaatse haiguse diagnostika ja individuaalselt sobiva antbiootilise ravi edukuse aluseks. Süsteemseid antibiootikume ordineeritakse patsientidele, kelle haigus ei allu esmasele mehaanilisele ravile. Meie uuring kinnitas, et metronidasool tungib hästi igemevao vedelikku ja sülge. Metronidasooli jaotumine igemevao vedelikus on sarnane ravimi jaotumisega teistes hea verevarustusega kudedes nagu näiteks lihaskude. Seetõttu saab parodontiidi ravis rakendada kõiki metronidasooli kohta käivaid farmakokineetilisi teadmisi. See teadmine aitab kaasa sobiva antimikrobiaalse ravi manustamise viisi valikule. Multivariatiivsete analüüside tulemused näitavad, et haiguse levimus on oluliselt suurem suitsetajatel.Raske generaliseerunud parodontiidi korral osutus mittekirurgiline ravi kombineeritud mikrobioloogilisel analüüsil põhineva süsteemse antibiootikumiraviga üldiselt efektiivseks, kuid suitsetamine halvendas oluliselt parodontiidi ravitulemusi Parodontiidi ravi on kompleksne, patsiendile toob kaasa olulisi väljaminekuid ja ka ebamugavusi. Seetõttu on oluline paremaks haiguse ärahoidmiseks varakult tuvastada riskipatsiendid. Uuringu tulemusena leidsime, et haigete emade lapsed on vastuvõtlikumad igemehaigustele. Tegime kindlaks, et ema igemehaigus omab prognostilist väärtust laste ja noorukite igemete seisundile. Kuna varakult alanud haigus seostub halvema prognoosiga, on spetsiifilise profülaktika vajadus parodontiidihaigete perekonnaliikmetel kõrge. Antud uurimistöö võib olla suhteliselt odava ja lihtsasti realiseeritava riskipatsientide väljaselekteerimise meetodi loomise aluseks.