Sirvi Kuupäev , alustades "2011-02-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Conditional sentences
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) tingimuslausete harjutamiseks, sobilik IELTS ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
Passive Voice
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) passiivi harjutamiseks, sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
Organisatsiooniline teovalitsemine – täideviija täideviija taga kontseptsioon teoorias ja selle rakendamine praktikas
(2011-02-16) Randma, Paavo
Käesolev väitekiri tegeleb karistusõiguse dogmaatika ühe kesksema küsimuse, nimelt täideviija mõistega. Lihtsustatult öeldes tuleb karistusõigusdogmaatikal tegelda küsimusega, keda tuleb süüteo toimepanemise eest karistada kui täideviijat. Käesoleva töö kirjutamise lähtealuseks on tõdemus, et nii teoorias kui ka praktikas toimub täideviija mõiste pidev laienemine. Täideviija ei ole mitte ainult see, kes paneb kuriteo ise toime, vaid järjest enam pööratakse pilk ka kaugemale, nn tagaseisjate ehk tegelike otsustajateni. Kaasaegne arusaam lähtub üha enam tõdemusest, et kuriteo toimepanemine ei sõltu mitte ainult konkreetsest üksikisikust, vaid süüteo paneb toime erinevate ülesannete jaotatusel põhinev kollektiiv. Kõige laiemalt määratletuna oleks täideviija seega ka isik, kes on vastutav teatud tagajärje põhjustamise eest ning seda sõltumata sellest, kas ta süüteokoosseisu realiseerimise mõttes ka tegelikkuses teo ise toime pani või mitte. Karistusõiguslikult etteheidetav tegu saab n.ö kollektiivseks loominguks, mis omistatakse üksikisikutele vastavalt nende osaluse ulatusele selles. Lisaks süüteo vahetule, omakäelisele täideviimisele otsib karistusõigus kriminaalpoliitilistel argumentidel seega ka süüteo täideviimise eest n.ö tegelikult vastutajat. Ka kuriteo toimepanemiseks käsu andja võib sellises kontekstis olla kuriteo täideviijaks. Väitekirjas võetakse uurida, millised on selle täideviija mõiste laienemise lähtekohad, kas selline täideviija mõiste laienemine iseloomustab ka Eesti karistusõiguse teooriat ja praktikat, kas selline laienemine on õigustatud ja meie seadusandlust silmas pidades üldse võimalik.
Reported Speech
(Tartu Ülikool, 2011-02-16) Saks, Katrin
Materjal (teoreetiline osa ja harjutusvara) kaudkõne harjutamiseks, sobilik IELTSi ja CAE eksamiteks ette valmistamisel või grammatika oskuste lihvimisel.
Fraseologismide semantika uurimisvõimalused
(2011-02-16) Baran, Anneli
Doktoritöö põhieesmärgiks on eesti fraseoloogilise ainese analüüsi suhestamine viimaste aastate uurimissuundadega fraseoloogiauurimises. Töö sissejuhatavas teoreetilises ülevaates pürin uute lähenemiste toel fraseoloogia olulisemate mõistete avamisele. Keskendun eelkõige fraseologismidega seotud motivatsiooni-probleemistikule ning toon välja põhilised vaidluskohad. Fraseoloogia puhul on olulised nii keeleline ja kultuuriline teadmus kui ka kognitiivne kompetents, st fraseologismid on keeleüksused, mille mõistmine ja kasutamine eeldab teatavaid teadmisi või oskusi. Kognitivistliku lähenemise vaatepunktist toetub inimene fraseologismide mõistestamisel universaalse loomusega kontseptualiseerimisele. Viimast arusaama toetavad osaliselt ka psühholingvistilised uuringud, millele keskendun töö teoreetilise osa teises pooles. Siin on kesksel kohal küsimus selle kohta, kuivõrd hõlbustavad erinevad kompetentsid kujundlikkuse mõistmist. Väitekirja kuues artiklis vaatlen eestikeelset fraseoloogiat eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasis sisalduvate fraseoloogiliste üksuste näitel. Analüüsin neis kirjutistes vanemate fraseologismide kujundisemantikat, ainese ajaloolisi tagamaid, vanade väljendite mõistmist nooremas keele kasutajaskonnas, teisenemisi fraseoloogilises aineses.