ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Üheks oluliseks näitajaks vesikeskkonna saastumise hindamisel on summaarne parameeter biokeemiline hapnikutarve (BHT), mis iseloomustab orgaaniliste biolagunevate ühendite sisaldust vees. Traditsioonilise BHT analüüsiga mõõdetakse hapniku kontsentratsiooni vähenemist orgaaniliste ühendite biokeemiliseks lagundamiseks vesilahuses 5- või 7-päevase inkubatsiooniperioodi jooksul, mis on liiga pikk aeg reoveepuhastite operatiivseks juhtimiseks ning saastatud vesi võib jõuda looduslikku suublasse juba enne analüüsitulemuste selgumist. Käesolevas töös uuritud biokeemilise osisena immobiliseeritud mikroorganisme sisaldavast membraanist ja signaali detekteerijana amperomeetrilisest hapnikuandurist koosneva BHT biosensoriga saadakse analüüsitulemus kuni 1 tunni jooksul. Lisaks sellele on BHT biosensori eelisteks kompaktsus, kaasaskantavus ja suhteline lihtsus kasutamisel mõõteseadmena. Koostatud BHT biosensori väljundsignaali uurimise tulemusena töötati välja matemaatiline mudel mittestatsionaarsete protsesside iseloomustamiseks, mille väljundparameetreid saab kasutada biolagunevate orgaaniliste ühendite kontsentratsiooni määramiseks ning samaaegselt ka BHT biosensori väljundsignaali ajalise stabiilsuse hindamiseks. BHT biosensori väljundsignaali saab kalibreerida ja selle tulemusi saab vastavalt kasutada proovide BHT7 määramiseks kolme erineva meetodiga – väljundsignaali statsionaarsete muutuste järgi, signaali muutuse maksimaalse kiiruse järgi ja matemaatilise mudeli parameetri alusel. Nimetatud meetoditega uuriti BHT biosensori väljundit olmereovee ja raskeltlaguneva reovee, st toiduõli tööstuse väljavoolu ja olmereovee segu BHT7 sisalduse määramiseks.

Kirje

Delineating Landscape Semiotics: Towards the Semiotic Study of Landscape Processes

(2011-03-07) Lindström, Kati

Käesoleva doktoriväitekirja eesmärgiks on piiritleda maastikusemiootikat kui semiootika haru ning käsitleda mõningaid põhiteemasid, mis maastike semiootilise analüüsi käigus esile kerkivad. Kõigepealt annab autor sissejuhatuses maastiku mõiste määratluse ning käsitleb selle mõiste semiootilist potentsiaali ja järgnevates artiklites esile kerkivaid olulisi semiootilisi teemasid. Doktoritöö metoodika põhineb enamjaolt Tartu-Moskva koolkonna semiootikateoorial ning suurem osa analüüsitavast materjalist pärineb jaapani kultuuriruumist, nt hanami, ökoloogilised maastikuideaalid ja traditsioonilised ökosüsteemid, riisipõllundus, Kaheksa Ōmi Maastikku, traditsioonilised maastikuesitised, haikuluule jms. Käesolevasse töösse koondatud artiklid tegelevad seitsme põhilise semiootilise teemaga: (1) piir enese/ teise, privaatse/ avaliku vahel ning sisemiste ja välimiste maastiku mõtestamise viiside omavaheline suhe; (2) kommunikatsioon ja autokommunikatsioon; (3) aja tunnetamine; (4) maastike rahvuslikkus; (5) mälu ja maastike muutumine ajas; (6) maastikuesitised; ja (7) maastikukaitse ja –arendamise poliitika. Töös leitakse, et maastik kui äärmiselt dünaamiline mõiste võiks olla samm edasi integreeritud ökosemiootika suunas, mis ühendaks endas bioloogilise ja kultuurilise ökosemiootika suundumused.

Kirje

Comparison of gunshot injuries caused from Tokarev, Makarov and Glock 19 pistols at different firing distances

(2011-03-08) Lepik, Delia

Töö eesmärgiks oli kuuli sisenemisavade võrdlemisel välja selgitada riide- ja nahavigastuste/sadestuste suhe laskekaugusega ning näidata, et relvaraua õõne ehitus mõjutab tahmasadestuse mustrit. Eksperimentaallasud sooritati püstolitest Tokarev, Makarov ja Glock 19 standardse laskemoonaga 1 cm kuni 100 cm kauguselt. Võrreldi puuvillasele ja polüesterriidele ning nahale (lahangumaterjal) tekitatud vigastusi/sadestusi. Järeldused: 1. Tulemused riietel ja nahal olid sarnased. 2. Erinevused leius olid tingitud laskekaugusest ja relvast. 3. Statistiliselt oluline seos oli laskekauguse ja riietel oleva tahmasadestuse läbimõõdu vahel, samuti laskekauguse ja püssirohuosakeste arvu vahel. Negatiivses seoses oli püssirohuosakeste arv ja nende paiknemiskoha kaugus riidedefekti keskkohast. Uurides laskekauguse ja püssirohu nahakihtides leidumise vahelist seost, ilmnes et püssirohuosakesed võivad tungida epidermisesse ja dermasse või jätta ainult pindmisi sissetungimisi/sadestusi. 4. Võrdluslaskude seeriate uurimine, kui lasud on tehtud väiksema vahemiku järel ja samalt kauguselt on teostatud suurem arv laske, annab paremad andmed statistiliseks uuringuks (tunnuste normaaljaotuse), mis võimaldab täpsemini lähilaske omavahel eristada ja laskekaugust kindlaks teha. 5. Püssirohu põlemisjääkide leid märklaudadele ja nende nahka tungimissügavus ei sõltu ainult laskekaugusest, vaid ka uuritavate osakeste paiknemiskohast materjalidefekti keskkoha suhtes. Sisenemisava keskkohast kaugenedes vähenes sadestuste tihedus märklaudadel ja vähenes püssirohu nahka tungimise sügavus. 6. Glock 19-st tulistamisel saadud uus leid tahmasadestuse mustris: tahmasadestuses oli näha heksagonaalse, polügonaalse või lilleõit meenutava kujuga alad. Heksagonaalse kujuga relvaraua õõs põhjustab erineva tahmasadestuse mustri võrreldes vintraua tavalise ehituse (Tokarevi ja Makarovi relvaraud) korral tekkiva tahmasadestusega.

Kirje

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilane

(Tartu Ülikool, 2011-03-09) Aavik, Anu

BeSt programmi toetusel loodud e-kursus annab ülevaate, mis on aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), kuidas seda ära tunda ja kuidas ATH-ga lapsi koolisituatsioonis kohelda. Tutvustatakse ka täiskasvanute ATH-d. Kursuse eesmärgiks on anda tulevastele pedagoogidele esmased teadmised selle diagnoosiga laste kohta ja esmane valmisolek neid lapsi professionaalselt kohelda.

Kirje

Suvel olnuks tuumaõnnetuse tagajärjed veel hullemad

(Postimees, 2011-03-15) Kallis, A.

Kirje

Põnev näide: Bangladesh - looduskatastroofis sündinud riik

(www.forte.ee, 2011-03-16) Kallis, A.

Kirje

Maa külmunud ja kärss kärnas

(Maaleht, 2011-03-17) Kallis, A.

Kirje

Eesti-inglise laenu ja hoiusesõnastik Bigbank AS'ile

(2011-03-17) Kaasik, Liis

Sirvi Kuupäev , alustades "2011-03" järgi