Sirvi Kuupäev , alustades "2011-03-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle avaldumisvormid
(2011-03-29) Volens, Urmas
Klassikaliselt eristatakse tsiviilõigusliku vastutuse puhul vastutust lepingu rikkumise eest ja deliktiõiguslikku vastutust. Lepinguline vastutus eeldab pooltevahelise lepingu olemasolu, deliktiõiguslik vastutus tekib igaühe suhtes kehtivate üldiste kaitsekohustuste rikkumise tõttu. Lepinguline vastutus kaitseb eelkõige lepingupoolte huvi lepingu täitmise suhtes (positiivne huvi), deliktiõigus kaitseb isiku huvi selle vastu, et tema absoluutseid õigusi ei kahjustataks (negatiivne huvi). Kuigi suur osa tsiviilõiguslikke vastutusjuhtumeid tugineb lepinguõiguse ja deliktiõiguse dihhotoomial, selgub lähemal uurimisel, et kõik tsiviilõiguses ettetulevad vastutusjuhtumid ei ole nende kahe vastutussüsteemi alla mahutatavad. Nii eksisteerib teatud hulk vastutusjuhtumeid, mis lahendatakse lepingulise vastutuse süsteemi raames hoolimata sellest, et pooled ei ole kehtivat lepingut sõlminud (e.g. culpa in contrahendo, näivusvolitus, asjatundja vastutus jne). Seejuures võib vastutus esineda kahel erineval viisil – isik peab kas täitma kohustused, mis tal oleksid lepingu kehtivuse korral tekkinud (täitmisvastutus) või vastutusena kahju eest, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus lepingu kehtivusse (vastutus usalduskahju eest). Selliste lepinguõiguse ja deliktiõiguse piiril asuvate vastutusjuhtumite uurimisega Eesti, Saksamaa, Šveitsi õiguses ning Euroopa tsiviilõiguse ühtlustamiskatsetes (DCFR, PECL, PICC etc.) dissertatsioon tegelebki, püstitades hüpoteesi, et sellised vastutusjuhtumid moodustavad iseseisva vastutussüsteemi – usaldusvastutuse süsteemi. Töös jõutakse järeldusele, et kuigi valdavalt on töö uurimisesemesse kuuluvad vastutusjuhtumid allutatavad usaldusvastutuse põhimõtetele, sõltub vajadus nn kolmanda tee järele tsiviilõigusliku vastutuse süsteemis eelkõige sellest, mis eeldused kehtestab konkreetne õigussüsteem selleks, et mingit nähtust käsitleda siduva tehinguna ning missuguseid tegusid käsitatakse konkreetses õigussüsteemis deliktiõiguse mõttes õigusvastaste tegudena.