Sirvi Kuupäev , alustades "2011-05-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Effect of antibiotics on ribosome assembly is indirect
(2011-05-03) Siibak, Triinu
Bakteriaalne ribosoom moodustub kolmest erinevast ribosoomi RNA-st ja rohkem kui 50 ribosoomi valgust. Varasemalt oli teada, et mitmed valgusünteesi inhibiitorid inhibeerivad ka ribosoomide kokkupakkimist ja põhjustavad ribosomaalsete eellaspartiklite kuhjumist rakkudes. Selle protsessi selgitamiseks on esitatud kaks erinevat mudelit. Arvatakse, et antibiootikumi klooramfenikool inhibeeriv mõju ribosoomide kokkupakkimisele on kaude ja tuleneb valgusünteesi inhibeerimisest. Teise mudel kohaselt seondud antibiootikum erütromütsiin ribosoomide eellaspartiklitele ja inhibeerib ribosoomide kokkupakkimist otseselt. Oleme uurinud ribosoomide kokkupakkimise defekte kummagi antibiootikumi juuresolekul kasutades erinevaid eksperimentaalseid lähenemisi. Oleme tõestanud, et nii erütromüstiin kui ka klooramfenikool inhibeerivad ribosoomide kokkupakkimist kaudselt, see tähendab valgusünteesi inhibeerimise kaudu. Rakkude töötlemine erütromütsiini või klooramfenikooliga põhjustab ribosoomi valkude tasakaalustamata sünteesi. Ribosoomi valkude erinev kättesaadavus rakus määrab omakorda ribosoomide kokkupakkimise edenemise ning on selgituseks ribosomaalsete eellaspartiklite kuhjumisele.
Simulated potato crop yield as an indicator of climate variability in Estonia
(2011-05-03) Saue, Triin
Käesolevas väitekirjas kasutatakse kliima mõju hindamiseks meteoroloogiliselt võimaliku saagi mõistet (MVS, suurim võimalik saak olemasolevate meteoroloogiliste tingimuste korral). See kontseptsioon tähendab põllumajandustaimede saagikuse arvutamist matemaatilise mudeli abil ja võimaldab vaadelda meteoroloogiliste tingimuste ja nende muutlikkuse otsest mõju saagile. Lisaks on võimalik tõlgendada saadud tulemusi ka teisipidi ja kasutada arvutatud saagirida integraalse muutujana, mille abil on võimalik hinnata kokkuvõtlikult suvekuude ilmastikku ja kliimat erinevatel aastatel ja erinevates piirkondades. Väitekirja peamine eesmärk oli hinnata Eesti suvise kliima varieeruvust ja võimalikku muutust läbi kartulisaagile avalduva mõju. On püütud hinnata, kas ja kuivõrd annab MVS kliima varieeruvuse kohta lisainformatsiooni võrreldes traditsiooniliste individuaalsete meteoelementidega. Sel eesmärgil arvutati kartuli produktsiooniprotsessi mudeli POMOD abil pikaajalised MVS read ühe hilise ja ühe varase kartulisordi jaoks kolmes Eesti meteojaamas. Arvutused teostati nii olemasoleva kliima kohta kui ka võimalikku kliimamuutust arvestades. Sajandipikkustes modelleeritud MVS ridades esinevad vaid nõrgad ja statistiliselt mitteolulised trendid. Lineaarse seose puudumine meteoelementidega, kõrge varieeruvus teise astme polünomiaalse seose ümber ja muutused saagi varieeruvuses, mida ei saa otseselt seostada ainult ühe meteoelemendiga, lubavad väita, et arvutatud MVS annab kliima varieeruvuse kohta lisainformatsiooni, sünteesides erinevate üksikute elementide mõju. Kliimamuutuse korral on varase sordi jaoks oodata kasvutingimuste halvenemist kõigis kolmes vaadeldud asukohas, eelkõige tänu kiirenenud arengule, maksimaalse lehepinna vähenemisele ja sellest tulenevale kasvuperioodi lühenemisele. Hilise sordi jaoks võivad saagid esialgu veidi suureneda, seda tänu kasvuperioodi pikenemisele, sajandi lõpuks ennustavad siiski Kuressaares ja Tartus kõik stsenaariumid saakide vähenemist. Tallinn tundub olevat kõige soodsamas seisus, kuna ainult kõige tugevamat soojenemist lubav stsenaarium põhjustab saakide vähenemist. Põhiliselt on nimetatud saagikaod seotud temperatuuri tõusuga, sademete hulga suurenemine omab nõrka kompensatoorset efekti.