ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Väitekirjas uuritakse aktsionäri derivatiivnõuet ehk aktsionäri võimalust panna aktsiaseltsi asemel maksma kahju hüvitamise nõue olukorras, kus juhatuse liige on rikkunud oma kohustust ja tekitanud aktsiaseltsile kahju. Töö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas tänapäeva ühinguõiguses on aktsionärile tsiviilõigusliku derivatiivnõude õiguse võimaldamine Mandri-Euroopa õigusruumis põhjendatud. Sellise eesmärgi püstitamise on tinginud asjaolu, et aktsionäri derivatiivnõue on praktikas kasutusel eelkõige Ameerika Ühendriikides, samal ajal kui Euroopas ja eriti Mandri-Euroopa riikides esitatakse selliseid nõudeid harva. Kuna Eesti õiguses aktsionäri derivatiivnõude instituut praegu puudub, siis analüüsitakse töös ka Eesti ühinguõigust, hindamaks seda, kas aktsionäri derivatiivnõue peaks kuuluma ka siinsete aktsiaseltside aktsionäride õiguskaitsevahendite kataloogi. Olukorrale, kus aktsiaseltsi juhatus sõlmib näiteks kartellikokkuleppe või annab mingi hüve ebaseaduslikuks saavutamiseks altkäemaksu, mille tulemusena aktsiaselts juriidilise isikuna mõistetakse süüdi ja teda karistatakse rahalise karistusega, peaks loogilise sammuna järgnema ühingu kahju hüvitamise nõue rikkumise toime pannud juhtorgani liikmete vastu. Samas on üsna tõenäoline, et juhtorgani liikmete kohustuste tahtliku rikkumise korral (ja eriti olukorras, kus juhtorgani liikmed tegutsevad rikkumist toime pannes ühiselt) võivad ühingusisesed vastutuse rakendamise mehhanismid osutuda puudulikuks. Töös jõutakse järeldusele, et vaatamata aktsionäri derivatiivnõude vähesele rakendamisele Mandri-Euroopa õigussüsteemis saab seda pidada märkimisväärseks abinõuks, mis aitab täita lünki juhtorgani liikmete vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete maksmapanekul ja suurendada juhtorgani liikmete vastutuse kohaldamise tõenäosust, mistõttu vastav abinõu tuleks sisse viia ka Eesti õigusesse.