Sirvi Kuupäev , alustades "2011-05-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Multiple faces of cell-penetrating peptides – their intracellular trafficking, stability and endosomal escape during protein transduction
(2011-05-13) Räägel, Helin
Paljude ravimite ja bioaktiivsete ainete (nagu DNA, valgud jms) rakkudesse sisenemine on pärsitud nende ebasobilike mõõtmete, laengu või muude omaduste tõttu, tuues sageli kaasa antud ühendite vähese või puuduliku toime organismis. Selleks, et nende sisenemist soodustada, on võimalik kasutada spetsiaalseid transportivaid molekule, näiteks rakku sisenevaid peptiide (ehk RSP-sid), mis on lühikesed ja enamasti positiivselt laetud valgulised järjestused. RSP-d vahendavad nende külge seotud lastmolekulide sisenemist rakkudesse, tõstes mitmekordselt viimaste rakusisest toimet. Seetõttu omavad nad kõrget potentsiaali ka biomeditsiini valdkonna edasiarendamisel. RSP-lastmolekuli rakkudesse sisenemine toimub eelkõige membraaniga ümbritsetud kandjate ehk endosoomide kaudu, mis punguvad raku sisemusse ja haaravad raku väliskeskkonnast endasse ka RSP koos lastmolekuliga. Sedasorti sisenemine ehk endotsütoos on ühelt poolt küll rakkudele kahjutu, kuid teisalt takistab lastmolekuli sisenemist raku tsütoplasmasse ja/või tuuma, kus tavaliselt paikneb bioaktiivse lastmolekuli sihtmärk. Lisaks sellele suunatakse suur osa endosoomide sisust lagundamisele, mistõttu endosoomidest vabanemine on lastmolekulile tema toime säilimiseks absoluutselt vajalik. Kahjuks on mõistetud, et just endosoomidest vabanemine ning ühendite vähene vastupanuvõime lagundamisele on hetkel ühed olulisemad tagasilöögid RSP-vahendatud transpordis. Seega keskenduski antud töö RSP-valk-komplekside rakusisese suunamise, stabiilsuse ning endosoomidest vabanemise uurimisele. Selgus, et antud kompleksid suunatakse rakkudes järk-järgult happelise keskkonnaga lagundavatesse endosoomidesse. Siiski paikneb vähemalt osa komplekse ka neutraalsema pH-ga endosoomides, kus nad püsivad lagundamata vähemalt kuni 12 tundi pärast sisenemist. Uurides komplekside terviklikkust lähemalt, leidsime, et peptiidi hulga suurendamine kompleksis tagab nii lastmolekuli parema sisenemise kui ka vastupidavuse lagundamisele. Lisaks sellele vallandas peptiidi kontsentratsiooni tõstmine rakkudes valguse kaastoimel endosoomide membraani „katkemise“, mille tagajärjel lekkisid nii peptiid kui lastmolekul raku tsütoplasmasse. Seega avastasime mooduse, mille abil on võimalik tõsta lastmolekuli(de) rakusisese toime efektiivsust. Kuna suur osa kompleksidest suunatakse raku sees siiski lagundamisele, uurisime lagundamise suhtes keemiliselt stabiilsemaks muudetud peptiidide vastupanuvõimet antud protsessile. Vastupidiselt ootustele täheldasime, et teatud peptiidid võivad sellisel kujul olla rakkudele kahjulikud – ühendite tekitatud plasma membraani häiritus ning rakkude energiasünteesi katkemine viis järk-järgulise raku surmani. Seetõttu on ääretult oluline alati kontrollida erinevate muutuste/modifikatsioonide mõju rakkudele. Viimaks uurisime RSP-motiivi sisaldava uudse inhibiitori ARC toimet rakkudes. ARC-i peamine sihtmärkvalk on oluline rakkude kokkutõmbumises, mistõttu antud valgu liigne aktiivsus võib põhjustada näiteks südamehaigusi. Töös esitatud katsetulemused näitasid, et ARC on suuteline edukalt rakkudesse sisenema, seal oma sihtmärgiga seonduma ning takistama temast lähtuvate signaalide levikut. Seega on RSP-sid võimalik tõhusalt ära kasutada ka enamakski kui ainult transpordi vahendajatena.
Identification and molecular analysis of the role of guanine nucleotide exchange factor RIC-8 in mouse development and neural function
(2011-05-13) Tõnissoo, Tambet; Tõnissoo, Tambet
Lisaks tavapärasele G valkude ja nendega seotud retseptorite signalisatsioonile on hiljuti avastatud ka alternatiivne, retseptorist sõltumatu G valgu signalisatsiooni süsteem. Üheks oluliseks komponendiks sellise retseptorist sõltumatu G valgu signalisatsiooni aktivatsioonil on valk RIC-8, mis toimib nukleotiidivahetusfaktorina mitmetele Gα subühikutele. RIC-8 bioloogilist rolli on seostatud närvisüsteemis G valkude poolt vahendatud sünaptilise signaaliülekande regulatsiooniga ja rakkude asümmeetrilise jagunemise kontrollimisega. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli RIC-8 funktsiooni uurimine imetajates, kasutades mudelorganismina Ric-8 mutantseid hiiri. RIC-8 on ekspresseerunud hiire gastrulatsioonis (E6.5-E8.0) kogu embrüos, nii ekstra-embrüonaalsetes kudedes (ekstra-embrüonaalne mesoderm, ektoderm ja endoderm, amnion, allantois) kui embrüonaalsetes kudedes (mesoderm, endoderm, ektoderm). E9.5-E12.5 on Ric-8 ekspresseerunud peamiselt neuraalsetes kudedes nagu kraniaalganglionites, dorsaalsetes spinaalganglionites, sümpaatilises närvitüves, arenevas peaajus, neuraaltorus, arenevas silmas ja sisekõrvas ning vomeronasaalorganis. Täiskasvanud hiire peaajus on Ric-8 avaldunud neokorteksis, vöökäärus, juttkehas, hipokampuses, väikeajus ning käbinäärmes, mis on käitumuslikult tähtsad piirkonnad. Ric-8 haplopuudulikkusega (Ric-8+/-) loomadel esineb kõrgendatud ärevuskäitumine ja vähenenud ruumiline taju ning õppimisvõime. Seega RIC-8-l on oluline osa hiirte ruumilise mälu ja emotsionaalse käitumise regulatsioonis. Ric-8 välja lülitamine põhjustab Ric-8-/- hiirte gastrulatsioonis mitmesuguseid arenguhäireid, mis viivad embrüonaalse suremuseni vanuses E6.5-E8.5. Ric-8–/– embrüod on kasvult väiksemad ja arengus maha jäänud võrrelduna metsiktüüpi pesakonnakaaslastega. Ric-8–/– embrüod on võimelised implanteeruma emakasse ja initsieerima gastrulatsiooni, kuid ei ole võimelised gastrulatsiooni korrektselt läbima ja algatama organogeneesi. Ric-8–/– embrüotel esineb mitmeid arengudefekte nagu näiteks häired amnioni ja allantoisi moodustumisel ja kehaõõnsuste tekkimisel, basaalmembraani defektid, häired rakkude kinnitumisel ja migratsioonis, indutseeritud apoptoos embrüonaalses ektodermis, embrüo kehatelgede vale paiknemine emaka suhtes jpm. Seega, RIC-8 on imetajate gastrulatsioonis asendamatu regulaatorvalk.