Sirvi Kuupäev , alustades "2011-07-22" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Estimation of domains under restrictions built upon generalized regression and synthetic estimators
(2011-07-22) Lepik, Natalja
Tänapäeval on nõudmine usaldusväärse statistika järele oluliselt kasvanud. Seejuures vajatakse näitajaid üha detailsemal tasemel - mitmesuguste osakogumite tasemel. Vajalikke näitajaid saadakse nii valikuuringutest kui ka erinevatest registritest. Registrite korral võib juhtuda, et sealt puuduvad huvipakkuvate osakogumite identifikaatorid, mistõttu ei saa osakogumite parameetreid sealt arvutada. Teisalt võib huvipakkuv tunnus olla küsitletud valikuuringus ja seda koos osakogumi identifikaatoritega. Võimalus leida osakogumi hinnangud valikuuringust tekitab kooskõlalisuse probleemi: valikuuringust saadud hinnangud ei summeeru üldkogumi või vastavate suuremate osakogumite summadeks, mis on välja võetud registrist. Antud dissertatsiooni põhiteemaks on osakogumite hinnangute väljatöötamine, mis on kooskõlalised ja parema täpsusega võrreldes esialgsete hinnangutega. Seni uuritud kitsendustega hinnang (General Restriction estimator, lühidalt GR) baseerub nihketa esialgsetele hinnangutele ja rahuldab lineaarseid kitsendusi. Kuid osakogumite hindamiseks kasutatakse sageli hinnanguid, mis võivad omada nihet. Töös lubame nii nihketa kui ka nihkega lähtehinnanguid. Lähtehinnangute rolli on valitud üldistatud regressioon- (Generalized Regression, lühidalt GREG) ja sünteetiline (SYN) hinnang. Mõlema hinnangu konstrueerimiseks osakogumites kasutame kahte mudelit, üldkogumitaseme ehk P-mudelit ja osakogumitaseme ehk D-mudelit. Töös pakutakse välja kolm uut GR-hinnangut ja näidatakse, et nende ruutkeskmised vead on väiksemad kui lähtehinnangu oma. GR-hinnangute hulgas leitakse ka parim hinnang. Samuti uuritakse lähtehinnanguteks valitud GREG ja SYN hinnangute omadusi. Teoreetilised tulemused on illustreeritud simuleerimisülesandes reaalsete andmete põhjal ja on veendutud tulemuste rakendatavuses.
Solving simplification problems in the domain of exponents, monomials and polynomials in interactive learning environment T-algebra
(2011-07-22) Lepp, Dmitri
Algebraliste avaldiste teisendamine on üks peamisi oskusi koolimatemaatikas, kuid tihti tekitab see paljudele õpilastele raskusi. Traditsioonilise õppetehnoloogia korral ei jõua õpetaja anda kogu klassile õigeaegselt nõuandeid ega juhtida tähelepanu tehtud vigadele. Kohene reaktsioon vigadele on üks peamistest põhjustest, miks arvutite kasutamine võiks parandada õpilaste edukust. Antud väitekiri baseerub tööl, mis on tehtud T-algebra projekti raames. Projekti peamine eesmärk oli luua uut tüüpi interaktiivne teisendusülesannete lahendamise keskkond probleemide lahendamiseks neljas koolimatemaatika ja algebra valdkonnas (sh. lihtsustamise ülesanded astmete, üksliikmete ning hulkliikmete teemas). Ülesannete lahendamine T-algebras on sarnane ülesannete lahendamisega paberil. Iga sammu tegemisel rakendab õpilane ühte konkreetset teisendusreeglit, märgib objektid ning sisestab tulemuse. Ülesannete lahendamise ajal õpilane teeb kõik otsused lahenduskäigu kohta. T-algebra annab võimaluse teha samu vigu nagu paberil, kuid erinevalt paberist on võimeline diagnoosima õpilase vigu ning aitama õpilast üksikute sammude tegemisel. Enne sammu dialoogi ning vigade diagnoosi disainimist me korraldasime eksperimendid õpilastega, et välja selgitada tüüpilised vead, mida nad teevad paberil ning lisaks vaatasime ka teiste analoogsete uurimiste tulemusi. Tänu kolmesammulisele dialoogile T-algebral on olemas kogu eelinfo, mida õpilane valib ja sisestab alametappidel. See annab parema võimaluse diagnoosida vigu võrreldes süsteemidega, kus on olemas ainult info sisestatud sammu tulemuse kohta. Sammude tegemise dialoog on see, mis eristab T-algebrat teistest sarnastest süsteemidest. T algebra jaoks me parandasime ning täiendasime esialgset dialoogi: ühtlustasime sisestusetappi erinevate reeglite jaoks kolme erineva sisestusrežiimi väljatöötamisega ning täiendasime skeemi lisaetappidega mõnede reeglite puhul (lisainfo sisestamine, vaheetapi lisamine ning struktuuri laiendamine). Loodud dialoog annab võimaluse õppida ja harjutada ülesannete lahendamise strateegiaid ning samuti üksikute sammude tegemise tehnikat. Väitekiri kirjeldab loodud süsteemi erinevaid aspekte, erinevate komponentide disainiotsuseid ning realisatsiooni detaile. Väitekirja autori panuse ja tulemused võib liigitada kolme kategooriasse: • T algebra üldiste funktsionaalsete komponentide disain ja realisatsioon (sh. lahenduse sammu tegemise dialoog ja selle täiendused, avaldiste redaktor koos dialoogi toetava funktsionaalsusega, teisendusreeglite ja ülesannete tüüpide baasklassid ja liidesed ning samuti vigade diagnoosimise ja kategoriseerimise printsiip); • valdkonna spetsiifiliste ülesannete tüüpide ja teisendusreeglite ning vigade diagnoosi disain ja realisatsioon (lihtsustamise ülesanded astmete, üksliikmete ning hulkliikmete teemas); • osalemine eksperimentides ning nende korraldamine selleks, et hinnata nii T algebra üldise lahenduse erinevaid aspekte kui ka valdkonna spetsiifilise disaini ja realisatsiooni otsuseid. Eksperimentide peamine tulemus on see, et loodud sammu tegemise skeem on kergesti omandatav õpilaste poolt, vigade diagnoos ja abiteated on arusaadavad ja aitavad õpilasi parandada vigu ja lahendada ülesandeid. Viimases eksperimendis me uurisime vigu, mida õpilased teevad T-algebras ja saime positiivseid tulemusi. Juba esimesel lahendamise sessioonil T-algebraga õpilased õppisid oma vigadest tänu kohesele diagnoosile ja programmi reaktsioonile. Me oleme tuvastanud teatud vigade tüübid, mis kadusid õpilaste lahendustest juba peale paari probleemi lahendamist.
The characterisatio n of intestinal lactic acid bacteria using bacteriological, biochemical and molecular approaches
(2011-07-22) Štšepetova, Jelena
Piimhappebakterid (lactic acid bacteria, LAB), sealhulgas Lactobacillus spp. ja Bifidobacterium spp., kuuluvad inimese kasuliku mikrobioota hulka, säilitades seedekulgla mikroobikoosluste tasakaalu. Samal ajal kutsuvad nad oma rakkude ja ainevahetusproduktidega organismis esile üldefekte, mis võivad mõjustada inimese tervist. Seedekulgla piimhappebakterite liigilist jaotumist ja metaboliite pole erinevatesse eagruppidesse kuuluvatel isikutel, erinevates geograafilistes piirkondades elavatel lastel ning allergilistel ja mitteallergilistel lastel uuritud. Bakterite metaboolset aktiivsust hinnatakse tavaliselt bakterioloogiliste ja biokeemiliste metoodikate abil. Seevastu molekulaarsete uurimismeetoditega saadakse täpsemaid tulemusi. Senini pole aga rakendatud kombineeritud lähenemist, et mõista mikroobide mõju inimese ainevahetusele. Uurimistöö ülesandeks oli iseloomustada bakterioloogiliste, biokeemiliste ja molekulaarsete meetodite abil soolestiku piimhappebakterite liigilist koostist ja metaboolset toimet erineva vanuse, elukoha ja tervisliku seisundiga isikutel. Uurimisalusteks olid 79 Eesti ja 65 Rootsi 1–2 aastast last, 40 last vanuses 5aastat (20 allergilist ja 20 mitteallergilist), 24 tervet täiskasvanut ja 37 eakat isikut. Kokku uuriti 133 laktobatsilli tüve: 35 juhuslikult valitud seedetrakti tüve , 76 Eesti ja Rootsi laste seedetraktist isoleeritud tüve, 21 referentstüve ja üht L. plantarum Inducia DSM 21379 tüve. Isoleeritud laktobatsillide tüved samastati liigi tasemel feno- ja genotüübiliste meetoditega (API 50CHL ja ITS-PCR). Laktobatsillide metaboliite määrati gaaskromatograafiaga: orgaanilisi rasvhappeid (äädik-, piim-, ja merevaikhape) ja etanooli erinevates keskkonnatingimustes ning polü-ja biogeenseid amiine erinevate aminohapete keskkonnas, inimese uriinis ja probiootilises juustus. Inimeste rooja analüüsides määrati laktobatsillide olemasolu PCR meetodiga ja hulk FISH ning real-time PCR meetoditega. Allergiliste ja mitteallergiliste laste bifidobakterite liikide määramiseks kasutati liigi-spetsiifilist PCR-DGGE meetodit koos järgneva kloneerimise ja sekveneerimisega. L. plantarum Inducia DSM 21379 tüve iseloomustati fenotüübilise laktobatsillide API 50CHL samastamiskitiga, molekulaarselt ITS-PCR ja 16S rRNA sekveneerimise ning metaboliite gaaskromatograafiaga. Täiskasvanute ja eakate kehamassi indeks arvutati kehakaalu (kg) ja pikkuse (cm) ruudu suhte alusel. Vereplasma glükoosisisaldus (mmol/L) määrati laboratoorsete standardmeetoditega. Selgus, et erinevates biotehnoloogilistes rakendustes kasutatavate laktobatsillide omaduste kirjeldamiseks sobivad fenotüübilised meetodid, mis põhinevad bakterite ainevahetusel, nagu biokeemilise profiili kindlakstegemine API 50CHL-ga ja metaboliitide määramine gaaskromatograafiaga. Laktobatsillide liikide, eelkõige Lactobacillus acidophilus gruppi kuuluvate bakterite määramiseks on molekulaarsed meetodid nagu ITS-PCR ja 16S rRNA sekveneerimine võrreldes API 50CHLga selgelt eelistatavamad. Bifidobacterium spp. hulga määramiseks imikutel on FISH meetod märkimisväärselt kõrgema tundlikkusega kui bakterioloogiline meetod. Kuid Lactobacillus spp. hulga määramisel nii lastel kui täiskasvanutel ühtib bakterioloogilise ja FISH meetodi kõrge tundlikkus. Erinevates vanuserühmades on laktobatsillide hulgad FISH ja real-time PCR meetoditega määramisel kõrgemad võrreldes bakterioloogiliste meetoditega. Erinevate inimeste soole indigeensete laktobatsillide hulkade ja liikide mitmekesisus on seotud erinevate geograafiliste piirkondadega ja inimese vanusega. Bakterioloogiliselt määratud Lactobacillus spp. kõrgemad hulgad seedekulglas seostuvad täiskasvanutel ja eakatel isikutel kõrgema kehamassi indeksi ja vere glükoosi sisaldusega, kusjuures erinevad laktobatsillide liigid seostuvad erinevalt glükoosi ainevahetusega. Molekulaarsete metoodikatega kinnitusid 5 aastastel lastel eelnevate bakterioloogiliste uuringute tulemused soole bifidobakterite levimuse ja allergia seoste kohta allergilistel ja mitteallergilistel imikutel. Allergilistel lastel prevaleerib seedekulgla bifidobakterite perekonnas B. adolescentis, samas kui mitte-allergilistel lastel on sagedasem B. catenulatum/pseudocatenulatum. Probiootikumina patenteeritud tüvi Lactobacillus plantarum Inducia DSM 21379 samastati fenotüpeerimis- (API 50CHL) ja genotüpeerimismeetoditega (ITS-PCR, PFGE), millele lisandus 16S rRNA sekveneerimine. Need uurimismeetodid on heaks võimaluseks laktobatsillide samastamisel ja tüpiseerimisel bioloogilisest materjalist ja probiootilistest toodetest. Putrestsiini märkimisväärne hulk söötmes ja Inducia juustus on vastavuses laktobatsilli tüve Inducia poolse putrestsiini metabolismiga tarbija organismis. Saadud tulemused ja kogutud laktobatsillide tüved pakuvad edaspidiseks võimalusi uute probiootiliste toodete väljatöötamiseks.
Assessment of environmental impact of oil shale fly ash from PF and CFB combustion
(2011-07-22) Urb, Gary
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida põlevkivielektrijaamast pärine¬vate tahkete osakeste ehk tuha mõju keskkonnale võrreldes omavahel tolm¬põletus- ja keevkihtpõletustehnoloogiat. Töö käigus teostati uuringud, mis kirjeldavad lendtuha aerosooli käitumist atmosfääris, tuhaosakeste settimis¬kiirust ning polüaromaatsete süsivesinike (PAH) ja raskmetallide sisaldust põlev¬kivielektrijaama lendtuhas, samuti põlevkivituha käitumist veega kokku¬puutel. Tuhaproovid pärinesid AS Narva Elektrijaamad kahel erineval tehno¬loogial põhineva põletamisprotsessi tuhakogumispunktidest. Atmosfäärsete saasteainete uuringud viidi läbi suurtes atmosfääriosakeste uuringute kambrites nii USAs kui Eestis. Uuritud tuhkade fraktsioonilised jaotus¬omadused ja käitumine ajas oli suhteliselt sarnane. Mitmemodaalse jaotusega tuhaosakeste suurused olid peamiselt vahemikus 2–5 µm. Suuremad osakesed settisid väga kiiresti, enamasti paari tunniga. Väiksemad osakesed aga olid stabiilsemad. Kogu PAH sisaldus uuritud tuhafraktsioonides jäi tolmpõletusprotsessi puhul vahemikku 82,2–152,1 µg/kg, samas kui keevkihttehnoloogiast pärineva tuha PAH sisaldus oli madalam, jäädes vahemikku 30,2–63,7 µg/kg. Teostatud leostuskatsetele vastavalt Euroopa standardile EN 12457–2, leiti et mõlema põletusprotsessi tuha vesiekstraktid olid väga leeliselised. Kõrged juhti¬vuse väärtused ja mineraalosa kontsentratsioon vesiekstraktis viitavad põlev¬kivituhas leiduvate anorgaaniliste ühendite suurele lahustuvusele. Märkimis¬väärsel hulgal leostus põlevkivituhast välja PAHe. Leostustesti kaheetapiline rakendamine tõestas, et põlevkivituhast erinevate saasteainete eraldumine vesifaasi on pidev protsess. Raskmetallide analüüsidest leiti, et peenematel tuhaosakestel, mis pärinesid tolmpõletustehnoloogia viimastest elektrifiltritest on märkimisväärne kontsent¬ratsioon Pb ja Zn puhul. Samas aga keevkihttehnoloogia puhul on Pb ja Zn kontsentratsioonid madalamad tänu madalamale põletamistemperatuurile. Töö tulemusena saadi väärtuslikku infot põlevkivienergeetika tahkete atmos¬fäärsete heitmete käitumise kohta keskkonnas.