Sirvi Kuupäev , alustades "2011-07-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Semantik und (Morpho-)Syntax der Emotionsverben im Deutschen und im Estnischen
(2011-07-29) Rääts, Anni
Eesmärgiks oli kontrastiivselt uurida vastastikuseid seoseid emotsiooniverbide süntaktiliste funktsioonide, morfoloogiliste käänete ja verbisemantika vahel kahes tüpoloogiliselt erinevas keeles – saksa ja eesti keeles. Emotsiooniverbid on lingvistika seisukohalt erilised eelkõige selle poolest, et varieeruvad oma kesksete osalejaargumentide Kogeja ja Stiimuli realiseerimisel süntaktilise subjekti või objektina, kuna nende agentiivsed omadused ning semantilised tunnused, nagu teadlikkus, tahtlikkus, kontroll, jagunevad ühtlaselt kummagi rolli vahel. Uurimuse põhiliseks teoreetiliseks lähtekohaks on sõltuvusgrammatika. Semantilise analüüsi aluseks on semantiliste rollide määratlemine ning verbitüüpide ja semantiliste omaduste analüüs. Analüüsitavaks materjaliks on peamiselt sõnaraamatuloendil põhinev emotsiooniverbikorpus eesti ja saksa keeles. Lisaks viidi lõpliku verbivaliku saamiseks läbi küsitlus emakeelsete katseisikutega. Verbide rühmitamine emotsioonikategooriatesse kinnitas universaalset tendentsi negatiivsete emotsioonide rikkalikumast leksikast võrreldes positiivsetega. Ilmnes, et saksa keele suuremad semantilised rühmad on suuremad ja väiksemad väiksemad kui eesti keele emotsiooniverbide puhul. Samuti leiavad emotsiooniverbide puhul kinnitust saksa keele rikkalikum tüvevalik ja eesti keele laiemad verbituletuse võimalused. Metafoorse tähendusega verbide analüüs näitas, et mõlemad keeled kasutavad tundeelu peegeldavate protsesside ja seisundite metaforiseerimisel sarnaseid kontsepte ja allikdomeene. Emotsiooniverbides kasutatud kontseptuaalsete metafooride analüüsimisel selgus, et saksa keeles on ruumiliste metafooride hulk oluliselt suurem kui eesti keeles, eriti vihaga seotud verbides. Emotsiooniverbide süntaktilise struktuuri ja verbisemantika omavahelist korrelatsiooni uuritakse linking-analüüsis, mis toob välja eesti keele (transitiivsete) verbide suurema valentsipaindlikkuse, mis muudab verbiliigituse keerukamaks, ja saksa keele lausekonstruktsioonide ohtruse. Saksa keelele on omasem inhoatiivsuse ja eesti keelele kontinuatiivsuse väljendamine emotsiooniverbdie abil.