Sirvi Kuupäev , alustades "2011-09-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Maksejõuetusõigusliku regulatsiooni valikuvõimaluste majanduslik põhjendamine
(2011-09-30) Manavald, Priit
Doktoritöö kujutab endast Eesti maksejõuetusõiguse analüüsi õigusökonoomika meetodite abil. Tegemist on õiguse majandusliku analüüsiga ehk ratsionaalse valiku teooria rakendamisega õiguse valdkonnas. Aluseks on võetud eeldus, et parim maksejõuetusalane regulatsioon on see, mille puhul saavutatakse menetluse eesmärk kõige väiksemate kulude juures. Regulatsiooni efektiivsus on regulatsiooni eesmärkide saavutamise taseme (saadava efekti) ja selle saavutamiseks rakendatud ressursside või kantud kulude suhe. Kuna Eestis toimuvate üksikmenetluste efektiivsus on väike, ei ole ka kehtiv regulatsioon üldiselt võetuna majanduslikus mõttes piisavalt ökonoomne ega taga ressursside maksimaalset ärakasutamist. Töö osaks oleva empiirilise uuringu pinnalt on autor sõnastanud Eestis kehtiva maksejõuetusalase regulatsiooni tunnusjooned ja analüüsinud võimalikke meetmeid regulatsiooni efektiivsuse tõstmiseks. Autor peab regulatsiooni arendamisel olulisteks järgmisi põhimõtteid:  esmatähtis on tekitada võlgnikes huvi menetluse varasema alustamise vastu ja selle kaudu ümberjaotatava vara hulka suurendada;  maksejõuetuse ületamise teid tuleks käsitleda ühtse kompleksina, millest oleks võimalik leida sobiv meetod iga üksikjuhtumi lahendamiseks (komplekssus);  oluline on tagada mitte ainult võimaluste paljusus, vaid ka ühelt alternatiivilt teisele sujuva ülemineku võimalus (dünaamilisus);  ressursside kokkuhoiu ideest johtuvalt tuleks suunata tähelepanu just menetluskulude vähendamisele ja mitteformaalsete menetluste arendamisele, sama tulemuslikkuse korral peaksid olema eelistatud odavamad menetluse liigid;  tagada õigusselgus, asjaosaliste maksimaalne informeeritus, menetluse läbipaistvus ja tulemuste prognoositavus. Doktoritööl on ka teine aspekt, mis puudutab protsessiosaliste võimalusi oma tegevuskulusid kokku hoida ja sellega konkreetse maksejõuetusmenetluse efektiivsust tõsta. Töös käsitletakse probleemi millistest kriteeriumidest lähtuvalt ja millise metoodika abil peaks protsessiosalised valima erinevate menetlusvõimaluste ja käitumisstrateegiate vahel.
Merging business process models
(2011-09-30) Uba, Reina
Ettevõtted, kellel on aastatepikkune kogemus äriprotsesside haldamises, omavad sageli protsesside repositooriumeid, mis võivad endas sisaldada sadu või isegi tuhandeid äriprotsessimudeleid. Need mudelid pärinevad erinevatest allikatest ja need on loonud ning neid on muutnud erinevad osapooled, kellel on erinevad modelleerimise oskused ning praktikad. üheks sagedaseks praktikaks on uute mudelite loomine, kasutades olemasolevaid mudeleid, kopeerides neist fragmente ning neid seejärel muutes. See omakorda loob olukorra, kus protsessimudelite repositoorium sisaldab mudeleid, milles on identseid mudeli fragmente, mis viitavad samale alamprotsessile. Kui sellised fragmendid jätta konsolideerimata, siis võib see põhjustada repositooriumis ebakõlasid -- üks ja sama alamprotsess võib olla erinevates protsessides erinevalt kirjeldatud. Sageli on ettevõtetel mudelid, millel on sarnased eesmärgid, kuid mis on mõeldud erinevate klientide, toodete, äriüksuste või geograafiliste regioonide jaoks. Näiteks on äriprotsessid kodukindlustuse ja autokindlustuse jaoks sama ärilise eesmärgiga. Loomulikult sisaldavad nende protsesside mudelid mitmeid identseid alamfragmente (nagu näiteks poliisi andmete kontrollimine), samas on need protsessid mitmes punktis erinevad. Nende protsesside eraldi haldamine on ebaefektiivne ning tekitab liiasusi. Doktoritöös otsisime vastust küsimusele: kuidas identifitseerida protsessimudelite repositooriumis korduvaid mudelite fragmente, ning üldisemalt -- kuidas leida ning konsolideerida sarnasusi suurtes äriprotsessimudelite repositooriumites? Doktoritöös on sisse toodud kaks üksteist täiendavat meetodit äriprotsessimudelite konsolideerimiseks, täpsemalt protsessimudelite ühildamine üheks mudeliks ning mudelifragmentide ekstraktimine. Esimene neist võtab sisendiks kaks või enam protsessimudelit ning konstrueerib neist ühe konsolideeritud protsessimudeli, mis sisaldab kõikide sisendmudelite käitumist. Selline lähenemine võimaldab analüütikutel hallata korraga tervet perekonda sarnaseid mudeleid ning neid muuta sünkroniseeritud viisil. Teine lähenemine, alamprotsesside ekstraktimine, sisaldab endas sagedasti esinevate fragmentide identifitseerimist (protsessimudelites kloonide leidmist) ning nende kapseldamist alamprotsessideks.
Hunt ja inimene: suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi lõpuni
(2011-09-30) Rootsi, Ilmar
Väitekiri käsitleb hundi ja inimese vaheliste suhete põhiprobleemi-huntide arvukusest tingitud suuri kahjusid karjakasvatusele ja ohte inimeste elule ja tervisele ning sellest lähtuvalt vajadust hunte hävitada. Sellest tulenevalt selgitab väitekiri esiteks huntide tekitatud majandusliku kahju suurust ja selle mõju talurahva elujärjele. Samuti käsitletakse nii marutaudis kui inimeseööjate huntide poolt toime pandud ründeid inimestele. Järgnevalt valgustatakse huntidevastast võitlust nende arvukuse piiramiseks, selle võitluse korraldust, käiku ja tulemusi. Väitekiri annab ka ülevaate huntide hävitamiseks kasutatud jahipidamise viisidest ja vahenditest. Lõpuks analüüsitakse hundi kui kiskja mõju esivanemate vaimuelule, selle kajastamist rahvapärimustes. Tööle annab ajaloolise tausta ka lühiülevaade mitmete Euroopa rahvaste (inglaste, prantslaste, sakslaste, venelaste jt.) võitlusest huntide vastu.