Sirvi Kuupäev , alustades "2011-10-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Optimaalsusteoreetiline käsitlus eesti keele fonoloogilisest kujunemisest
(2011-10-03) Prillop, Külli
Väitekirjas käsitletakse olulisemaid muutusi eesti keele fonoloogilises süsteemis: laadi- ja vältevahelduse kujunemist, diftongide kadu rõhututest silpidest, sise- ja lõpukadu jm. Neid muutusi on ka varem süstemaatiliselt uuritud, kuid piisavalt ei ole selgitatud muutustevahelisi seoseid ja ka muutuste põhjused pole selged. Erinevaid keelemuutusi aitab seostada ja muutuste aluseks olevaid universaalseid tendentse esile tuua optimaalsusteooria, mis käsitleb keele grammatikat kui universaalsete (igas keeles eksisteerivate) rikutavate kitsenduste hierarhiat. Kui kõikide keelte grammatikates on olemas kõik kitsendused ja keelte grammatikad erinevad ainult kitsenduste tähtsuse (kitsenduste hierarhia) poolest, tähendab keele muutumine kitsenduste hierarhia muutumist. Eesti keele ajalugu kinnitab, et hierarhia muutumisele eelneb juhuslik foneetiline varieerumine ja et alati pole keelt omandavatel lastel võimalik luua selle varieerumisega sobivat grammatikat. Sel juhul keelemuutus takerdub. Eesti keele ajaloos on jäänud poolikuks nt nõrkade sulghäälikute kadu, vrd eesti pime : pimeda ja soome pimeä : pimeän. Keelemuutuste vaheline seos ilmneb, kui mõni kitsendus on oluline mitme erineva muutuse kujunemisel. Eesti keele arenemisel teistest läänemeresoome keeltest erinevaks on olnud oluline roll kitsendusel, mis keelab diftongid ja pikad vokaalid rõhuta silpides. Väitekirjas esitatud keelemuutuste analüüsist on kasu ka tänapäeva keeles toimuvate protsesside mõistmisel.