Sirvi Kuupäev , alustades "2011-10-14" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eesti vokaali- ja kestuskategooriad vene emakeelega keelejuhtide tajus ja häälduses. Eksperimentaalfoneetiline uurimus
(2011-10-14) Meister, Lya
Üleilmastuvas maailmas on meile hästi selgeks saanud, et vajalik on osata võõrkeeli ja seda nii kirjas kui kõnes. Grammatikat ja sõnavara võib õppida õpikute ja sõnaraamatute abil, kuid suulise kõnega on asjad tükk maad keerulisemad. Kui võõrkeele õppimist alustatakse täiskasvanuna, siis reeglina kaasneb sellega võõrapärane hääldus ehk aktsent. Peamine põhjus peitub juba lapseeas väljakujunenud emakeele hääldus- ja tajumallides, mida kantakse üle ka võõrkeele hääldusesse. Käesolev doktoritöö on eesti keele kui võõrkeele eksperimentaalfoneetiline uurimus, mis hõlmab eesti keele vokaalide, pikk/lühike kestusastmete ja väldete hääldust ning taju ja nendevahelisi seoseid. Kõike seda on uuritud võrdlevalt vene ja eesti emakeelega keelejuhtide kõnesalvestuste ja tajukatsete põhjal. Uurimus näitas, et vene keelejuhid tajuvad eesti vokaale ä, ö, ü ja õ eestlastest erinevalt, ja et tajuerinevused kajastuvad ka nende vokaalide häälduses. Selle põhjuseks on vokaalikategooriate erinev arv kahes keeles – vene keeles puuduvad vokaalid ä, ö, ü, ning õ-vokaali kvaliteet vene ja eesti keeles on oluliselt erinev. Vene keel ei kasuta kestust kontrastiivselt, st ei eristata lühikesi ja pikki häälikuid, samuti ei esine vene keeles eesti väldetega sarnaseid struktuure, kus lisaks kestusvastandustele mängivad olulist rolli ka põhitooni kontuur ja intensiivsus. Katsetest selgus, et vene emakeelega keelejuhid eristasid lühike/pikk kestusastmeid lähedaselt eesti keelejuhtidega, ja seetõttu said küllalt hästi hakkama ka esimese ja teise välte eristamisega, kuid ei teinud sageli vahet teise ja kolmanda välte vahel. Töö tulemused kinnitasid hüpoteesi, et võõrkeele häälduse omandamiseks on esmalt vajalik kuuldeliselt eristada võõrkeele fonoloogilisi kategooriaid. Uurimuse tulemused on rakendatavad eesti keele kui võõrkeele häälduse õpetamisel.
The acoustic features and perception of the Estonian quantity system
(2011-10-14) Lippus, Pärtel
Eesti keele vältesüsteem on maailma keelte hulgas tähelepanuväärne, kuna haruharva leidub kvantiteedisüsteeme, mis ei oleks pelgalt binaarne lühikese ja pika vokaali opositsioon. Kolmevältesüsteeme on teada umbes kümnekonnas keeles ja enamasti eristavad need ainult vokaalide pikkust. Eesti vältesüsteem on osutunud aga oluliselt keerukamaks. Kolmese vastanduse võivad moodustada nii vokaalid (nt sada – saada – saada), konsonandid (nt kada – kata – katta) kui vokaali-konsonandi kombinatsioonid (nt sade – saate – saate). Foneetiliselt antakse väldet edasi aga häälikukestuste suhtega rõhulise ja rõhutu silbi piires. Lisaks temporaalsele struktuurile eristab teist ja kolmandat väldet ka põhitoonikontuur. Doktoritöö keskendub eesti vältesüsteemi kahele peamisele aspektile: esiteks, mis roll on toonikontuuril, ja teiseks, kuidas realiseeruvad erinevad vältega seotud akustilised tunnused spontaankõnes. Nii tajutestid kui akustiline analüüs tõestasid põhitooni olulist rolli eesti vältesüsteemis. Kui arvestada sõnatasandi intonatsiooniga, siis eristab põhitoon teist ja kolmandat väldet ka seotud kõnes, mitte ainult laborikõnes. Vokaalikvaliteedi poolest eristuvad lühike ja pikk, aga mitte pikk ja ülipikk välde. Vokaalikvaliteedi varieerumine ei ole nii suur, et eesti keele lühikesi ja pikki vokaale eri foneemidena peaks käsitlema, kuid siiski piisav, et seda võidaks tajus arvestada vokaali pikkuse hindamisel. Tajutestid näitavad, et põhitoon võib osutuda teise ja kolmanda välte eristamisel määravaks. Ühelt poolt konflikt teise välte põhitooni ja kolmanda välte temporaalse struktuuri vahel takistab kolmanda välte tajumist, teiselt poolt võib kolmanda välte põhitoon esile kutsuda kolmanda välte tajumist ka siis, kui temporaalsed tunnused viitavad teisele vältele. Kuid põhitooni olulisus teise ja kolmanda välte eristamisel on murdeti varieeruv: kui Kesk- ja Lääne-Eestist pärit katseisikud olid põhitooni suhtes tundlikud, siis Ida- ja Lõuna-Eestist pärit katseisikud seda eriti ei olnud.
Elementary excitations near the boundary of a strongly correlated crystal
(2011-10-14) Voropajeva, Niina
Viimastel aastatel on ilmnenud aktiivne huvi elementaarergastuste käitumise iseärasuste vastu tugevalt korreleeritud kristalli äärelähedases piikonnas ning kahest kristallist koosneva heterostruktuuri eralduspinnalähedases piirkonnas juhul, kui vähemalt üks kristallidest on tugevate elektronkorrelatsioonidega. Tugevate elektronkorrelatsioonidega kristallidele on tavaliselt iseloomulik magnetiline korrastatus, mis mängib suurt rolli laengukandjate käitumises. Doktoriväitekirja eesmärgiks oli uurida kristalli ääre(pinna) mõju elementaarergastustele sellises kristallis. Esiteks, on uuritud äärepinna mõju magnetilistele ergastustele ja lähinaabrite spinnide korrelatsioonidele poollõpmatutes kahe- ja kolmemõõtmelistes Heisenbergi spinn-1/2 antiferromagneetikutes nulltemperatuuril. Ääre(pinna) olemasolu jagab antiferromagneetiku äärelähedaseks piirkonnaks ja kristalli sügavuseks erinevate dominantsete spinn-ergastustega. Äärelähedases piirkonnas koosneb spekter spinni äärepindlainete (d-1)-mõõtmelisest moodist. Siin d=2 või 3 on antiferromagneetiku dimensioonid. Antiferromagneetiku ülejäänud osa ergastused on d-mõõtmelised seisvad spinnlained. Ääre poolt indutseeritud häirituste kirjeldamine spinn-ergastuste spektris on paljudes aspektides sarnane lokaalse defekti probleemiga. Spinni äärepindlainete mood põhjustab spinnide korrelatsioonide kammstruktuuri moodustumist äärelähedases piirkonnas. Teiseks, on uuritud ääre mõju laengukandjatele poollõpmatus kahemõõtmelises t-J mudelis aukude madalate kontsentratsioonide korral nulltemperatuuril. Äärelähedane piirkond -- mõned äärelähedased read -- on aukudest vaesed. Suikekihi moodustumist põhjustab augu ümbritseva magnonpilve deformatsioon äärelähedases piirkonnas. Aukudest vaesustus põhjustab ääre spektraalfunktsiooni keerulisemat kuju võrreldes kristalli sügavusega - peamaksimumil võivad olla lisaõlad. Ääre spektraalfunktsioonis on nähtavad äärelähedaste ridade spektraalfunktsioonide naksimumide kosted.