ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Kirje

The only option is open: Why should language technology and resources be free?

(2011-10-19) Tyers, Francis

Kirje

Preface

(2011-10-19) Moshagen, Sjur Nørstebø; Langgård, Per

Kirje

Private member’s bills in parliament – a comparative study of Finland and Estonia

(2011-10-19) Solvak, Mihkel

Parlamendisaadikute poolt algatatud seaduseelnõud moodustavad parlamentaarsetes demokraatiates reeglina kogu seadusloomest väikese osa. Enamikes sellistes süsteemides domineerivad seadusandluses seadusandliku võimu üle tegelikult valitsuse algatatud eelnõud. Sellest hoolimata on saadikud üsna aktiivsed eelnõude esitajad. Antud uuringus on vaatluse all Eestis 1999-2007 esitatud 328 ja Soomes 2003-2007 esitatud 665 sellist eelnõud. Eesti puhul võeti antud perioodil seadustena vastu 37.9% ja Soomes 4.5% neist eelnõudest. Seega esineb selge vastuolu madala edukuse ja suure algatamise sageduse vahel. Nende numbrite taustal tekib küsimus miks saadikud nii ebaratsionaalselt käituvad ja kulutavad oma aega eelnõude esitamiseks, mis suure tõenäosusega kunagi midagi reaalselt reguleerima ei hakka, sest need kas hääletatakse maha või jäävad toppama menetlusprotsessi teatud faasi ja aeguvad koos parlamendikoosseisu ametiaja lõpuga. Doktoritöö sisuks on saadikute esitatud eelnõude esitamise, sisu ja menetluse põhjalikum vaatlemine ja statistiline analüüs, mille abil püütakse anda vastus nii antud vastuolule käitumises kui ka hinnata selle võimalikke tagajärgi eelnõude sisule ja menetlemisele täiskogus. Põhiline seletav mehhanism mille kehtivust testitakse on personaalse hääle soodustamine valimissüsteemi poolt, mis motiveerib poliitikuid individualistlikult käituma tagasivalimise tõenäosuse suurendamiseks. Personaalse hääle efekt ilmnes selgelt esitamise puhul ehk saadikud kelle valimisel on see suurema tähtsusega on aktiivsemad saadikute eelnõude esitajad Eelnõude enda sisu ja hilisem menetlusprotsess sõltub aga reeglina algataja kuulumisest kas koalitsiooni või opositsiooni ridadesse. Valimissüsteemi sisene variatsioon seega struktureerib käitumist eelnõude esitamise sagedus näol, samas ei ole efektid nii tugevad, et avaldaksid mõju seadusloome etappides, mis järgnevad eelnõude esitamisele.