Sirvi Kuupäev , alustades "2011-10-31" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Management accounting change in a dynamic economic environment based on examples from business and public sector organizations
(2011-10-31) Lääts, Kertu
Organisatsioonide ellujäämise ja edukuse tagamise üheks kriitiliseks aspektiks loetakse juhtimisotsuste kvaliteeti ja sobivust muutuvate tegevustingimustega. Doktoritöö eesmärgiks on selgitada lähemalt juhtimisarvestuse arengu võimalikke eripärasid ja arenguprotsessi mõjutavaid tegureid dünaamilises majanduskeskkonnas. Erinevalt stabiilse turumajandusega riikidest, kus juhtimisarvestus ja selle areng on viimasel kahel aastakümnel kujunenud laialdast huvi äratanud valdkonnaks, on dünaamilises kekskonnas olulisi majanduslikke ümberkorraldusi läbivates riikides juhtimisarvestuse arengut väga tagasihoidlikult käsitletud. Juhtimisarvestuse arengu detailsem mõistmine aitab organisatsioonides arendada nende süsteemide tõhusamat toimimist, mis omakorda toetab ratsionaalse vaate arendamist juhtimises. Välja töötatud juhtimisarvestuse arengu kontseptuaalse raamistiku alusel analüüsiti doktoritöös juhtimisarvestuse arengu eripära muutlikus majanduskontekstis tegutsevate Eesti äri- ja avaliku sektori organisatsioonide näitel. Doktoritöö tulemustest selgus, et nii äri- kui ka avaliku sektori organisatsioonide juhtimisarvestuse arengule avaldasid soodsat mõju arvestuse seadusandluse reformid ja valdkonnas konkurentsi loomine või tugevnemine. Peamiste takistustena nähti eelkõige arvestusalase kompetentsiga inimeste puudumist ja pidevaid organisatsiooni struktuuri ümberkorraldusi. Doktoritööst järeldub, et dünaamilises majanduskeskkonnas leiavad aset juhtimisarvestuse põhimõttelised muutused, mis ei hõlma juhtimisarvestuse süsteemi tervikuna, vaid selle üksikuid elemente. Seega on enamikes uuritud organisatsioonides olemas oluline arenguruum juhtimisarvestuse funktsiooni parema toimimise suurendamisel. Dünaamilisest majanduskeskkonnast tuleneva ebakindluse tasandamisele aitab kaasa lisaks kulupõhistele rahalistele näitajatele ka mitterahalist tulemuslikkuse jälgimine. Juhtimisarvestuse arendamine mitmekülgse informatsiooni pakkujaks eeldab aga keerukamate süsteemide rakendamist, hõlmates tulemuslikkuse erinevaid vaateid läbi organisatsiooni klientide, sisemiste protsesside, kasvu ja innovatsiooni ning finantsaspektide omavaheliste seoste mõistmise. Ilma muutuvast kontekstist tingitud juhtimisarvestuse süsteemi kohanduste ja uuendusteta jääb majanduslikult ratsionaalse juhtimise ja kogu organisatsiooni edukas toimimine küsitavaks.
Multiparameter flow cytometry in haematological malignancies
(2011-10-31) Laane, Edward
Läbivoolu tsütomeetria on moderne laseril põhinev meetod, mille abil on võimalik iseloomustada rakkude koostist, suurust ja granulaarsust. Hematoloogiliste patsientide punktaadid lümfisõlmedest ja luuüdist on ideaalsed substraadid, mida saab uurida läbivoolu tsütomeetrilisel meetodil. Läbivoolu tsütomeetria abil on võimalik suurte rakkude populatsioonide hulgast üles leida väike hulk rakke, mis eristuvad teatud kindla tunnuse, näiteks rakupinna markeri järgi. Uuemate monoklonaalsete antikehade abil on võimalik täpsemalt uurida erinevaid vereloomest pärinevaid rakke ja nende muutusi ravi käigus. Uurimistöös hindasime läbivoolu tsütomeetria rakendatavust pahaloomuliste hematoloogiliste haiguste korral. Uurisime läbivoolu tsütomeetria kasulikkust lümfoomide diagnostikas peennõelbiopsial saadud materjalist. Samuti uurisime noortel ägeda müeloidse leukeemiaga täiskasvanutel minimaalse residuaalse haiguse olemasolu keemiaravi käigus ja keemiaravi lõppedes ning selle prognostilist tähtsust. Hindasime veel dendriitiliste rakkude arvu ägeda lümfoblastse leukeemiaga lastel haiguse diagnoosimisel ja rakkude taastumist luuüdis keemiaravi ajal. Töö tulemused näitasid, et läbivoolu tsütomeetria abil on võimalik 97% täpsusega eristada healoomulist lümfoidset hüperplaasiat maliigsetest lümfoomidest ja maliigseid lümfoome täpsemalt klassifitseerida 90% juhtudest. Leidsime, et minimaalse residuaalse haiguse olemasolu ägeda müeloidse leukeemia ravi lõppedes on väga halva prognostilise tähendusega ja haigete prognoosi parandab vaid vereloome tüvirakkude siirdamine. Uurimistöö näitas samuti, et ägeda lümfoblastse leukeemiaga lastel on dendriitilisi rakke luuüdis haiguse diagnoosimisel väga vähe. Dendriitilised rakud taastuvad referentsväärtusteni induktsioonravi lõppedes seitsmendal ravinädalal, kuid pikaaegne keemiaravi kahjustab standardriskigrupi lastel müeloidseid dendriitilisi rakke. Nende arv langes keemiaravi lõppedes uuesti ja nende hulk jäi madalaks ka kuus kuud peale keemiaravi lõppu. Kokkuvõttes näitas uurimistöö, et läbivoolu tsütomeetria on oluline meetod pahaloomuliste verehaiguste diagnoosimisel, ravitulemuste ja ravimõjude hindamisel.