Sirvi Kuupäev , alustades "2012-01-17" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Pooling of elementary motion, colour, and orientation signals into global perception
(2012-01-17) Raidvee, Aire
Enamik senistest uurimustest on eksplitsiitselt või implitsiitselt eeldanud, et globaalse liikumismulje kujunemisse on kaasatud kõik stiimulis esindatud elementaarsignaalid. Väitekirjas esitatud tulemused näitavad, et see eeldus ei pea alati paika. Töös esitatakse konkreetne ja läbipaistev Bernoulli urnimudelitel põhinev meetod reaalse vaatleja efektiivsuse hindamiseks ideaalse vaatleja suhtes, mis ühtlasi võimaldab võrrelda sooritust erinevate ülesannete lõikes. Olukordades, kus stiimulid koosnevad diskreetsetest ja kvantifitseeritavatest elementidest, on Bernoulli mudelil traditsioonilise Thurstone’i mudeli ees mitmed väga selged eelised. Klassikalise mudeli üheks eelduseks on sisemiste seisundite kontiinum, millele projitseeritakse väliste atribuutide stohhastilised representatsioonid. Erinevalt klassikalisest Thurstone’i eristusprotsesside mudelist asetub Bernoulli mudelite puhul juhuslikkuse komponent elementide alamhulga valikus kuvatud elementide koguhulgast. Empiirilise psühhomeetrilise funktsiooni kirjelduse tasandil on Bernoulli ja Thurstone’i mudelid formaalselt ekvivalentsed ja sellest lähtuvalt puuduvad esialgu argumendid nende adekvaatsuse ja bioloogilise tõepära võrdlevaks hindamiseks. Samas on Bernoulli mudel matemaatiliselt minimalistlikum ning lihtsamini falsifitseeritav. Järeldati, et kui suhtelise arvukuse hindamise täpsust kajastav empiiriline psühhomeetriline funktsioon on paremini kirjeldatav binomiaalse kui hüpergeomeetrilise vastusmudeliga, viitab see üheselt, et teatud osa stiimulelementidest inspekteeritakse korduvalt, mis on võimalik ainult kahel või enamal ajahetkel (samas on välistatud olukord, kus paralleelne töötlusmudel imiteeriks seriaalset). Pakutud meetod võimaldab uurida mentaalse arhitektuuri üht seni vähest tähelepanu pälvinud aspekti – elementide korduvat loendamist – ning selle rakendamine on viinud kaalukate tõenditeni, mis viitavad, et teatud hulgal vaatluskordadest segistab inimene juba loendatud ning veel loendamata elemendid, võttes üht ja sama elementi arvesse korduvalt, mis saab sündida vaid seriaalselt.