Sirvi Kuupäev , alustades "2012-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

Lotmani koolkond tänapäeval
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2012-02) Valper, Eve
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2012 nr 2
(Tartu : Tartu Ülikool, 2012-02) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Eesti mõisainterjöörid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul
(2012-02-02) Vabamäe, Eva-Kaia; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo- ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Kunstiajaloo õppetool; Juha Maiste, juhendaja
Balti mõisakultuuri ja -arhitektuuri mõistmiseks tuleb vaadata kaugemale 19. sajandist. Maavilla on pelgupaiga sümbolina arhitektuuris aegajalt esile kerkinud juba üle kahe tuhande aasta. Villakultuuri uuestiavastamine läbi Andrea Palladio loomingu tõi maavilla uuesti huvikeskmesse Inglismaal ning siinse aadelkonna sarnane positsioon muutis pinnase sobivaks selle juurdumisele Balti mõisades. Villa rustica pakkus oma härrasmehest omanikule kultuurilist oaasi maalilises, ent rustikaalses maakohas, millega sidus omanikku eelkõige maavaldustest saadav sissetulek. Palladio mõjud siinses mõisaarhitektuuris on selged, interjöörid lubasid aga ajaloost tulenevalt rohkem interpreteerimisvõimalust ning seetõttu erinesid hoone välimus ja sisemus tihti märkimisväärselt. Kuna mõis pidi pakkuma mõnes mõttes omanikule seda, millest ta linnast eemal elades ilma jäi, tingis see isegi muidu palladionistlike hoonete interjöörides rikkalikku dekoreerimist.Väikeesemete kultus on tõeliselt silmatorkav – inimesed olid interjöörides ümbritsetud paljudest asjadest. Osaliselt oli tegu kuriositeetidega, vihjetega teistele kultuuridele, kuid eelkõige võiks seda pidada kogumiskireks. Pealesunnitud olukord, kus baltisaksa aadelkond lukustus üha enam mõisasüdamesse, tundub nii mööbli kui väikeesemete osas olevat kaasa toonud soovi end asjadega ümbritseda, luua enda ümber võimalikult kodune keskkond, kus iga ese kannab tähendusi. Nii mõisainterjööride fotod üksikutena kui ka terviklikult analüüsitud mõisad loovad meie ees sarnase pildi, kus varasema perioodi sisekujundusele on aja jooksul lisandunud erinevaid tasandeid. Interjöör ei ole kuigi palju kohandunud arhitektuuri järgi, vaid arenenud omasoodu. Suletud perekeskne eluviis on loonud ruumid, kus pääseb mõjule omanike personaalne ajalugu - küsimus ei olnud enam stiilipuhtuses. Erinevatest aegadest pärit mööbel sulandub koos valgustuse, tekstiilide ja väikeesemetega üheks mugavaks tervikuks, mis ümbritseb elanikke turvatunnet tekitava kultuurikihistuste oaasina keset hirmutavalt iseseisvuvat maapiirkonda.
Parem vaikne pakane kui sula tuul
(Maaleht, 2012-02-02) Kallis, A.
Seni viimane ohtlik külmalaine tabas Eestit 1996 aastal
(www.forte.ee, 2012-02-04) Kallis, A.
Miks kõik külmarekordid statistikasse ei jõua ? kas ilmajaam valetab?
(www.forte.ee, 2012-02-04) Kallis, A.
Baba - eto sila!
(Tartu Ekspress, 2012-02-09) Palamets, H.
Infektsioonhaiguste tekitajad: nimed ja morfoloogia II
(Tartu Ülikool, 2012-02-13) Mändar, Reet
BeSt programmi toetusel loodud interaktiivne sisupakett aitab iseseisvalt omandada olulisemate infektsioonhaiguste tekitajate morfoloogiat ja ladinakeelseid nimesid. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Lähisuhtevägivald ja tervis
(Tartu Ülikool, 2012-02-13) Laanpere, Made
BeSt programmi toetusel loodud sisupakett koosneb teoreetilisest osast, milles antakse ülevaade lähisuhtevägivalla olemusest ning mõjust tervisele. Praktiline osa sisaldab nõuandeid, kuidas patsiendis vägivalla ohvrit ära tunda, vägivalda dokumenteerida ja millist abi meedikul on võimalik pakkuda.
Fibrin glue of fish (Salmo salar) origin: immunological study and development of new pharmaceutical preparation
(2012-02-15) Laidmäe, Ivo
Fibriinliimid kuuluvad haavaliimide hulka, mis sisaldavad oma koostises põhitoimeainetena vere koagulatsioonivalke fibrinogeeni ja trombiini. Trombiini toimel tekib fibrinogeenist fibriin - võrgustik, mis peatab verevoolu haavast. Fibriinvõrgustik toimib kui esmane maatriks, kuhu kinnituvad trombotsüüdid ja muud vere vormelemendid, tagades verevoolu peatumise haavast ning luues keskkonna haava migreeruvatele rakkudele ja toetades sellega loomulike haavaparanemismehhanismide käivitamist. Lisaks hemostaasi tagamisele on viimasel kümnendil hakatud fibriinliime uurima kui sobilikke materjale haavade paranemise kiirendamiseks ning substraadina biotehnoloogiliselt kudede valmistamiseks ja hemostaatiliste sidemete ning plaastrite valmistamiseks. Nagu kõik bioloogilise päritoluga ravimid võivad fibriinliimid kujutada endast ohtu patsiendile. Lisaks kontaminatsiooniohule kaasneb fibriinliimidega ka immunoloogiliste reaktsioonide teke. Võõrvalkude kasutamine põhjustab reeglina antikehade tekke, mis omakorda võivad seostuda vastavate endogeensete valkudega ja ohustada patsiendi koagulatsioonisüsteemi. Mõned aastad tagasi leiti, et Atlandi lõhe verest eraldatud fibrinogeen ja trombiin võiksid olla sobivad alternatiivid inimese ja veise verest saadavatele proteiinidele. Käesolevas töös uuriti lõhe vereplasmast eraldatud fibrinogeeni ja trombiini kui uudse fibriinliimi tootmisallika ohutust. Töös hinnatakse lõhe valkude korduva manustamise mõju immuunsüsteemile erinevates loommudelites ja uudse ravimvormi valmistamise võimalust. Tulemused näitavad, et pärast lõhe valkude kaht järjestikust manustamist tekivad katseloomade vereplasmas ootuspäraselt antikehad lõhe fibrinogeeni ja trombiini vastu. Kuigi üksikute katseloomade plasma antikehad on võimelised nõrgalt seostuma ka vastavate endogeensete valkudega, ei oma need ristreaktsioonid inhibeerivat või neutraliseerivat mõju katseloomade koagulatsioonisüsteemile. Töö tulemustest võib järeldada, et lõhe vereplasma baasil valmistatud fibriinliim ei oma korduval manustamisel kahjulikku mõju katseloomadele. Lõhe fibrinogeeni ja trombiini sisaldav fibriinliim on väärtuslik materjal uudsete meditsiinis perspektiivsete biomaterjalide väljatöötamiseks koos teiste polümeeridega.
Bisubstrate luminescent probes, optical sensors and affinity adsorbents for measurement of active protein kinases in biological samples
(2012-02-15) Kasari, Marje
Proteiinkinaasid osalevad paljudes rakusisestes signaaliülekanderadades. Kõrvalekalded proteiinkinaaside aktiivsuse normaalsest tasemest võivad viia mitmete raskete haiguste tekkeni. Teadmine, et protiinkinaaside aktiivsust on võimalik reguleerida madalmolekulaarsete ühendite abil, on muutnud proteiinkinaasid oluliseks ravimiarenduse sihtmärgiks, eriti vähiravimite väljatöötamisel. Haiguste tekkel oluliste kinaaside identifitseerimisel on vajalikud analüüsimeetodid, mis võimaldavad tuvastada proteiinkiniaaside aktiivsuse muutust patsientide koeproovides. Teisalt on kinaaside kiired ja odavad analüüsimeetodid vajalikud haiguste diagnoosimiseks nende varajases staadiumis. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli meetodite arendamine aktiivsete proteiinkinaaside hulga määramiseks koeproovides. ARC-tüüpi bisubstraatsete inhibiitorite immobiliseerimisel saadi afiinsusadsorbendid ja sensorpinnad, mis võimaldasid proteiinkinaaside kontsentreerimist bioloogilistest proovidest ning nende kinaaside iseloomustamist pinna plasmonresonantsspektoskoopiat kasutades. Järgnevalt töötati välja üheetapiline meetod proteiinkinaaside määramiseks otse koeproovides. Töö käigus avastati, et mõnede ARC-tüüpi ühendite (ARC-Lum) kompleksid proteiinkinaasidega omavad varemkirjeldamata optilisi omadusi. Nende komplekside ergastamisel kiirgusega lähis-UV alas emiteerivad nad punases spektriosas valgust, mille sumbumise poolestusaeg on vahemikus 14-170 mikrosekundit, 10000 korda pikem kui tavalistel fluorestsentsvärvidel. Töötati välja ülitundlik ARC-Lum-sondide kasutamisel põhinev meetod vähi biomarkeri, rakuvälise PKAc (ECPKA), määramiseks inimese vereplasmas. Väljatöötatud meetod on üheetapiline, automatiseeritav, odav, teostatav levinud aparatuuri kasutades ning võimaldab mõõta pikomolaarseid ECPKA kontsentratsioone eeltöötlemata plasmaproovides.
Putinile kingiti dinosauruste jooki
(Maaleht, 2012-02-16) Kallis, A.
Early mucosal colonisation and its role in prediction of invasive infection in neonates at risk of early onset sepsis
(2012-02-27) Parm, Ülle
Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli selgitada vastsündinute varase sepsise empiiriliseks raviks kasutatavate ravirežiimide (ampitsilliin ja penitsilliin kombinatsioonis gentamütsiiniga) mõju vastsündinute rektaalse ja ninaleelu kolonisatsioonile oportunistlike mikroobidega. Lisaks sellele hinnati perinataalsete, neonataalsete ja keskkonna faktoreite osa limaskestade kolonisatsiooni tekkes; seost kolonisatsiooni ja infektsioone põhjustavate mikroobitüvede vahel; ning kaks korda nädalas kogutud järelevalvekülvide olulisust sepsise prognoosimisel. Meetodid. Prospektivine, kahekeskuseline, klaster-randomiseeritud avatud uuring viidi läbi Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja vastsündinute intensiivravi osakondades 02.08.2006 kuni 30.11.2007. Uuringusse kaasati 278 vastsündinut, kes olid osakonda saabudes nooremad kui 72 tundi, vajasid sepsise kahtluse või riskifaktorite olemasolu tõttu empiirilist antibakteriaalset ravi ning viibisid osakonnas vähemalt 24 tundi. Limaskestade kolonisatsiooni hindamiseks koguti nina-neelu materjal (n=1153) ja rektaalkaabe (n=1250) patsiendi osakonda saabumisel ja edaspidi kaks korda nädalas kuni osakonnas viibimise lõpuni või kuni 60-da ravipäevani. Uuringumaterjalid steriilsetest kehavedelikest (n=554) võeti patsiendi osakonda saabumisel enne antibakteriaalse ravi alustamist ja edaspidi vastavalt kliinilisele vajadusele. Materjal mikrobioloogilisteks uuringuteks külvati veri-, MacConkey ja Sabouraud agarile ning ampitsilliin-resistentsete tüvede selgitamiseks MacConkey agarile, kuhu oli lisatud 16 µg/ml ampitsilliini. Molekulaarseid uuringuid kasutati limaskestade ja invasiivsete tüvede klonaalsuse selgitamiseks. Nii emapoolsete kui ka keskkonnast ja lapsest sõltuvate kolonisatsiooni riskifaktorite (n=22) selgitamiseks kasutati ühest ja mitmest logistilist regressiooni. Järelevalvekülvide väärtuse hindamiseks sepsise prognoosimisel arvutati eraldi sensitiivsus, spetsiifilisus ning positiivne (PPV) ja negatiivne prognostiline väärtus iga võetud külvi kui ka patsiendi kohta. Tulemused ja järeldused. Esmased seedetrakti koloniseerijad olid Gram-positiivsed bakterid, milledest ülekaalukalt domineerisid koagulaas negatiivsed stafülokokid. 49-l (17,8%) esines rektaalne kolonisatsioon Candida spp-ga. Isoleeritud rektaalsest ja nina-neelu materjalist esines vastavalt 55,8%-l ja 42,8%-l Gram-negatiivseid mikroobe. Kuigi antud kahe piirkonna mikroobne kooslus oli sarnane, esines siiski ka piirkonna valikulist mõju. Näiteks oli rektaalselt võrreldes nina-neeluga 1,5-2,5 korda suurem šanss kolonisatsiooniks enterobakteritega ja väiksem šanss (OR=0,52; 95% CI 0,30-0,89) Acinetobacter spp-ga. Selgus, et limaskestade kolonisatsiooni E. coli, K. oxytoca ja C. albicans’ga mõjutasid peamiselt emapoolsed ja perinataalsed faktorid, kusjuures kolonisatsioon K. pneumoniae, E. cloaceae, MRSA ja mitte-albicans-Candida’ga oli peamiselt tingitud haigla keskkonnast ja lapse enneaegsusest. Riskifaktorite mõju (näiteks haiglas viibimise aeg, osakond, gestatsiooni vanus, sünniviis) sooletrakti ja nina-neelu kolonisatsioonile nii antibiootikum-tundlike kui ka ravimresistentsete tüvede osas oli sarnane, omavahel tihedalt seotud ja mikroobispetsiifiline ning seetõttu on neid võimalik üldistada mõlemale piirkonnale. Võrreldes ampitsilliini, kui laiema toimespektriga antibiootikumi mõju penitsilliiniga, võib väita, et esmamainitu toimet Gram-negatiivsele mikrofloorale ja ravimresistentsete tüvede tekkele on ilmselt ülehinnatud. Siiski esines valikulist mõju just Gram-positiivsele mikrofloorale. Näiteks koloniseeruti ampitsilliinravi korral võrreldes penitsilliiniga rohkem S. haemolyticus´e (erinevus +0,7; p=0,039) ja S. hominis´ga (+1,9, p=0,003), kuid vähem S. aureus’e (-1,9; p=0,006) ja enterokokkidega (-1,2; p<0,001). Seega peaks ravimrežiimi eelistus baseeruma lokaalsel olukorral; st millised on vastava osakonna sagedasemad infektsioonitekitajad ja nende ravimtundlikkus. Samuti tuleks arvestada enneaegsust ja muid lapsest sõltuvaid faktoreid. Eelnev limaskestade kolonisatsioon Gram-negatiivsete oportunistlike mikroobide ja MRSA-ga võib olla aluseks invasiivse infektsiooni väljakujunemisele. Siiski on järelevalvekülvide sensitiivsus, spetsiifilisus ja PPV invasiivse infektsiooni tekke prognoosimiseks madalad (väärtused vastavalt 27%, 66% ja 4%) ja seega on nad väheefektiivsed. Samuti on nende kogumine küllalt kulukas ja aeganõudev. Siiski on järelevalvekülve mõttekas koguda teatud spetsiifiliste mikroobide (K. pneumoniae, MRSA) poolt põhjustatud haiglainfektsioonide puhangute korral. See aitaks parandada infektsioonikontrolli meetmeid ja oleks abiks empiirilise ravi valikul.
Hepatiidiviirused
(Tartu Ülikool, 2012-02-29) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud sisupakett aitab iseseisvalt omandada teadmisi olulisemate hepatiidiviiruste morfoloogiast, resistentsusest keskkonnale, epidemioloogiast, patogeneesist, kliinilisest pildist, diagnostikast, ravist ja profülaktikast.