Sirvi Kuupäev , alustades "2012-02-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Early mucosal colonisation and its role in prediction of invasive infection in neonates at risk of early onset sepsis
(2012-02-27) Parm, Ülle
Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli selgitada vastsündinute varase sepsise empiiriliseks raviks kasutatavate ravirežiimide (ampitsilliin ja penitsilliin kombinatsioonis gentamütsiiniga) mõju vastsündinute rektaalse ja ninaleelu kolonisatsioonile oportunistlike mikroobidega. Lisaks sellele hinnati perinataalsete, neonataalsete ja keskkonna faktoreite osa limaskestade kolonisatsiooni tekkes; seost kolonisatsiooni ja infektsioone põhjustavate mikroobitüvede vahel; ning kaks korda nädalas kogutud järelevalvekülvide olulisust sepsise prognoosimisel. Meetodid. Prospektivine, kahekeskuseline, klaster-randomiseeritud avatud uuring viidi läbi Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja vastsündinute intensiivravi osakondades 02.08.2006 kuni 30.11.2007. Uuringusse kaasati 278 vastsündinut, kes olid osakonda saabudes nooremad kui 72 tundi, vajasid sepsise kahtluse või riskifaktorite olemasolu tõttu empiirilist antibakteriaalset ravi ning viibisid osakonnas vähemalt 24 tundi. Limaskestade kolonisatsiooni hindamiseks koguti nina-neelu materjal (n=1153) ja rektaalkaabe (n=1250) patsiendi osakonda saabumisel ja edaspidi kaks korda nädalas kuni osakonnas viibimise lõpuni või kuni 60-da ravipäevani. Uuringumaterjalid steriilsetest kehavedelikest (n=554) võeti patsiendi osakonda saabumisel enne antibakteriaalse ravi alustamist ja edaspidi vastavalt kliinilisele vajadusele. Materjal mikrobioloogilisteks uuringuteks külvati veri-, MacConkey ja Sabouraud agarile ning ampitsilliin-resistentsete tüvede selgitamiseks MacConkey agarile, kuhu oli lisatud 16 µg/ml ampitsilliini. Molekulaarseid uuringuid kasutati limaskestade ja invasiivsete tüvede klonaalsuse selgitamiseks. Nii emapoolsete kui ka keskkonnast ja lapsest sõltuvate kolonisatsiooni riskifaktorite (n=22) selgitamiseks kasutati ühest ja mitmest logistilist regressiooni. Järelevalvekülvide väärtuse hindamiseks sepsise prognoosimisel arvutati eraldi sensitiivsus, spetsiifilisus ning positiivne (PPV) ja negatiivne prognostiline väärtus iga võetud külvi kui ka patsiendi kohta. Tulemused ja järeldused. Esmased seedetrakti koloniseerijad olid Gram-positiivsed bakterid, milledest ülekaalukalt domineerisid koagulaas negatiivsed stafülokokid. 49-l (17,8%) esines rektaalne kolonisatsioon Candida spp-ga. Isoleeritud rektaalsest ja nina-neelu materjalist esines vastavalt 55,8%-l ja 42,8%-l Gram-negatiivseid mikroobe. Kuigi antud kahe piirkonna mikroobne kooslus oli sarnane, esines siiski ka piirkonna valikulist mõju. Näiteks oli rektaalselt võrreldes nina-neeluga 1,5-2,5 korda suurem šanss kolonisatsiooniks enterobakteritega ja väiksem šanss (OR=0,52; 95% CI 0,30-0,89) Acinetobacter spp-ga. Selgus, et limaskestade kolonisatsiooni E. coli, K. oxytoca ja C. albicans’ga mõjutasid peamiselt emapoolsed ja perinataalsed faktorid, kusjuures kolonisatsioon K. pneumoniae, E. cloaceae, MRSA ja mitte-albicans-Candida’ga oli peamiselt tingitud haigla keskkonnast ja lapse enneaegsusest. Riskifaktorite mõju (näiteks haiglas viibimise aeg, osakond, gestatsiooni vanus, sünniviis) sooletrakti ja nina-neelu kolonisatsioonile nii antibiootikum-tundlike kui ka ravimresistentsete tüvede osas oli sarnane, omavahel tihedalt seotud ja mikroobispetsiifiline ning seetõttu on neid võimalik üldistada mõlemale piirkonnale. Võrreldes ampitsilliini, kui laiema toimespektriga antibiootikumi mõju penitsilliiniga, võib väita, et esmamainitu toimet Gram-negatiivsele mikrofloorale ja ravimresistentsete tüvede tekkele on ilmselt ülehinnatud. Siiski esines valikulist mõju just Gram-positiivsele mikrofloorale. Näiteks koloniseeruti ampitsilliinravi korral võrreldes penitsilliiniga rohkem S. haemolyticus´e (erinevus +0,7; p=0,039) ja S. hominis´ga (+1,9, p=0,003), kuid vähem S. aureus’e (-1,9; p=0,006) ja enterokokkidega (-1,2; p<0,001). Seega peaks ravimrežiimi eelistus baseeruma lokaalsel olukorral; st millised on vastava osakonna sagedasemad infektsioonitekitajad ja nende ravimtundlikkus. Samuti tuleks arvestada enneaegsust ja muid lapsest sõltuvaid faktoreid. Eelnev limaskestade kolonisatsioon Gram-negatiivsete oportunistlike mikroobide ja MRSA-ga võib olla aluseks invasiivse infektsiooni väljakujunemisele. Siiski on järelevalvekülvide sensitiivsus, spetsiifilisus ja PPV invasiivse infektsiooni tekke prognoosimiseks madalad (väärtused vastavalt 27%, 66% ja 4%) ja seega on nad väheefektiivsed. Samuti on nende kogumine küllalt kulukas ja aeganõudev. Siiski on järelevalvekülve mõttekas koguda teatud spetsiifiliste mikroobide (K. pneumoniae, MRSA) poolt põhjustatud haiglainfektsioonide puhangute korral. See aitaks parandada infektsioonikontrolli meetmeid ja oleks abiks empiirilise ravi valikul.