ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Kirje

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2012 nr 3

(Tartu : Tartu Ülikool, 2012-03) Merisalu, Merilyn, toimetaja

Kirje

Vale prognoosi eest trellide taha

(Maaleht, 2012-03-01) Kallis, A.

Kirje

Sotsiaalprobleemide analüüs

(Tartu Ülikool, 2012-03) Sile, Tatjana

BeSt programmi toetusel valminud kursus annab ülevaate erinevate spetsialistide koostööst ning lastega perede sotsiaalprobleemide lahendamise võimalustest.

Kirje

Koolikeskkonna mõju õpilase enesekohastele hoiakutele. Teadus-, eliit- ja tavakooli õpilaste enesetõhususe ja enesehinnangu võrdlus

(Tartu Ülikool, 2012-03-06) Adov, Liina; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut

The main aim of this study was to find out if it is possible to discover big-fish-little-pond (BFLP) effect about the students’ general and academic self-esteem and self-efficacy beliefs without comparing students on their academic performance. I compared students who study in academically selective highschools, non-selective highschools and who attend Tartu University’s Scienceschool (Tartu Ülikooli Teaduskool). Also I paid attention to gender differences in self-cognitions and in BFLP. The questionnaire was presented to students in an electronic form through the TÜPH. Self-cognitions where measured with the Estonian version of Rosenberg Self-esteem Scale (Pullmann & Allik, 2000), academic self-efficacy (Üpraus, 2009) and perceived self-efficacy scale (Rimm & Jerusalem, 1988). The results showed that the scienceschool students had on average the highest self-image and academically selective school students the lowest. In the case of selective and non-selective schools the BFLP effect was evident for general self-efficacy and self-esteem. Possible reasons for the results are discussed and also the possibilities for further research.

Kirje

Eesti Keeleressursside Keskus

(2012-03-08) Vider, Kadri

Kirje

Arhiivi infosüsteem 2.0

(2012-03-08) Kärberg, Tarvo

Kirje

Kas lõppev talv oli karmide killast ?

(Maaleht, 2012-03-08) Kallis, A.

Kirje

E-varamu portaalist

(2012-03-08) Pihl, Kalev

Kirje

Mäluasutuste talveseminar 06.-07. märts 2012 kava

(2012-03-08) TÜ Raamatukogu

Kirje

Kasutajate kaasamine: osaleda või olla?

(2012-03-08) Pruulmann-Vengerfeldt, Pille

Kirje

Mis on krüptograafia ja mis kasu sellest on?

(2012-03-08) Niitsoo, Margus

Kirje

NATARC (andmevõrgustik)

(2012-03-08) Kõljalg, Urmas

Kirje

Uuendused EOD projektis

(2012-03-08) Kiisa, Krista; Sirpia-Mironov, Elena

Kirje

Veebilehed

(2012-03-08)

Kirje

Euroopa arhiiviportaali projekt APEX

(2012-03-08) Aas, Kuldar

Kirje

Uuenenud Eesti Rahvusbibliograafia andmebaas

(2012-03-09) Veimann, Kristel

Kirje

Crowdsourcing Eesti teadmusasutustes

(2012-03-09) Aas, Kuldar; mäluasutused

Kirje

Rühmatöö - Crowdsourcing

(2012-03-09)

Kirje

Subjektiivse aja tajumise adaptatsiooniefekt ja seos meeleoluga aklimatiseerumisele suunatud kuumatreeningprogrammi ajal

(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Joasoo, Mihkel; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Jakobson, Ainika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut

The present work was concerned with changes in subjective interval timing in conditions of elevated temperature and physical exercise. It has been proven by previous studies that subjective time perception is prone to acceleration when exposed to these conditions, but that a process of acclimatization may mitigate this effect. In light of this, an experimental study consisting of two capacity tests and an eight-day acclimation training program was conducted, in which test subjects went through treadmill exercise in a controlled climate chamber. The objective of the study was to find out which of the parameters of the training were adequate predictors of the adaption of subjective time perception and whether general mood arousal has an influence on the acceleration effect. The results of the study also demonstrated the adaption effect. From the training parameters, heart rate was most associated with adaption. No outstanding connection between general mood state and the acceleration of subjective time was detected. Keywords: acceleration of subjective time, physical exercise, heat stress, acclimatization, mood.

Kirje

The role and impact of positive conditionality in the EU pre-accession policy

(2012-03-13) Veebel, Viljar

Laienemised on Euroopa Liitu ja sellele eelnenud Euroopa Ühendusi 60 aasta jooksul märkimisväärselt muutnud, arvestades, et kuue asutajaliikmega on tänaseks liitunud veel 21 uut liikmesriiki. Eesti jaoks olid laienemisprotsessi olulisimad aastad 1993-2004, mil laienemispõhimõtete ja tingimuste mõistmisest sõltus meie enda liitumise võimalikkus ja tempo. Just antud perioodi alguses, 1993. Aastal, kujunes laienemispõhimõtete keskseks loogikas nn. positiivne tingimuslikkus, mis määratles kandidaatriikidele seatavate tingimuste sisu, kriteeriumid ja koostöö vormi. Aastal 2004, mil 10 uut liikmesriiki EL-ga ühines, tõdeti, et positiivse tingimuslikkuse ellukutsumine oli osutunud edukaks ning seda nähti ka edaspidi laienemispoliitika keskse mudelina. Järgnevate kandidaatriikide kaasamine paraku ei osutunud efektiivseks, mis omakorda tõstatas vajaduse positiivset tingimuslikkuse toimimist täiendavalt analüüsida. Käesoleva doktoritöö uuribki, millised huvid, väärtused ja motiivid suunasid positiivse tingimuslikkuse kujunemist ning millised teooriad suudavad selle arengut kõige argumenteeritumalt seletada. Uurimuse käigus selgus, et positiivse tingimuslikkuse kasutamine perioodil 1993-2006 EL laienemispoliitika keskse instrumendina, oli erakordne, nii oma mõju, komplekssuse, kui ka tähtsuse osas. Samuti ilmnes, et laienemistingimuslikkuse eesmärgid ja väärtused on olnud pidevas arengus: algselt domineerinud neo-funktsionalistlikud huvid asendusid järgnevate laienemiste käigus esmalt valitsustevahelise huvidega ning viimases kahes laienemisringis neo-imperialistlike ja neo-institutsionalistlike huvidega. Positiivne tingimuslikkuse kasutamisel on enamik kandidaatriike arenenud mõneti kiiremini kui EL keskmiselt, siiski ei ole nende areng olnud silmapaistvalt edukas: nii olid 5. ja 6. laienemisring EL ajaloo pikima kestusega ja sisaldades lõpuks ikkagi vaeseimad liitujad EL ajaloos. Uuringu tulemusel ilmnes, et mitte positiivne tingimuslikkus ei pruukinud olla viienda laienemisvooru edu keskseks teguriks, vaid hoopis erakordselt koostöövalmid kandidaatriigid. Positiivse tingimuslikkuse ideel on viimastel aastatel olnud aina vähem toetajaid ning mudeli tulevik näib vähem perspektiivne, kui viie aasta eest, mil toimus viimane laienemine.

Sirvi Kuupäev , alustades "2012-03" järgi