Sirvi Kuupäev , alustades "2012-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 52

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2012 nr 3
(Tartu : Tartu Ülikool, 2012-03) Merisalu, Merilyn, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vale prognoosi eest trellide taha
(Maaleht, 2012-03-01) Kallis, A.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalprobleemide analüüs
(Tartu Ülikool, 2012-03) Sile, Tatjana
BeSt programmi toetusel valminud kursus annab ülevaate erinevate spetsialistide koostööst ning lastega perede sotsiaalprobleemide lahendamise võimalustest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolikeskkonna mõju õpilase enesekohastele hoiakutele. Teadus-, eliit- ja tavakooli õpilaste enesetõhususe ja enesehinnangu võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012-03-06) Adov, Liina; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main aim of this study was to find out if it is possible to discover big-fish-little-pond (BFLP) effect about the students’ general and academic self-esteem and self-efficacy beliefs without comparing students on their academic performance. I compared students who study in academically selective highschools, non-selective highschools and who attend Tartu University’s Scienceschool (Tartu Ülikooli Teaduskool). Also I paid attention to gender differences in self-cognitions and in BFLP. The questionnaire was presented to students in an electronic form through the TÜPH. Self-cognitions where measured with the Estonian version of Rosenberg Self-esteem Scale (Pullmann & Allik, 2000), academic self-efficacy (Üpraus, 2009) and perceived self-efficacy scale (Rimm & Jerusalem, 1988). The results showed that the scienceschool students had on average the highest self-image and academically selective school students the lowest. In the case of selective and non-selective schools the BFLP effect was evident for general self-efficacy and self-esteem. Possible reasons for the results are discussed and also the possibilities for further research.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kas lõppev talv oli karmide killast ?
(Maaleht, 2012-03-08) Kallis, A.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uuendused EOD projektis
(2012-03-08) Kiisa, Krista; Sirpia-Mironov, Elena
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Keeleressursside Keskus
(2012-03-08) Vider, Kadri
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
NATARC (andmevõrgustik)
(2012-03-08) Kõljalg, Urmas
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa arhiiviportaali projekt APEX
(2012-03-08) Aas, Kuldar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arhiivi infosüsteem 2.0
(2012-03-08) Kärberg, Tarvo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mäluasutuste talveseminar 06.-07. märts 2012 kava
(2012-03-08) TÜ Raamatukogu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-varamu portaalist
(2012-03-08) Pihl, Kalev
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Veebilehed
(2012-03-08)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasutajate kaasamine: osaleda või olla?
(2012-03-08) Pruulmann-Vengerfeldt, Pille
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mis on krüptograafia ja mis kasu sellest on?
(2012-03-08) Niitsoo, Margus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uuenenud Eesti Rahvusbibliograafia andmebaas
(2012-03-09) Veimann, Kristel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rühmatöö - Crowdsourcing
(2012-03-09)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Crowdsourcing Eesti teadmusasutustes
(2012-03-09) Aas, Kuldar; mäluasutused
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role and impact of positive conditionality in the EU pre-accession policy
(2012-03-13) Veebel, Viljar
Laienemised on Euroopa Liitu ja sellele eelnenud Euroopa Ühendusi 60 aasta jooksul märkimisväärselt muutnud, arvestades, et kuue asutajaliikmega on tänaseks liitunud veel 21 uut liikmesriiki. Eesti jaoks olid laienemisprotsessi olulisimad aastad 1993-2004, mil laienemispõhimõtete ja tingimuste mõistmisest sõltus meie enda liitumise võimalikkus ja tempo. Just antud perioodi alguses, 1993. Aastal, kujunes laienemispõhimõtete keskseks loogikas nn. positiivne tingimuslikkus, mis määratles kandidaatriikidele seatavate tingimuste sisu, kriteeriumid ja koostöö vormi. Aastal 2004, mil 10 uut liikmesriiki EL-ga ühines, tõdeti, et positiivse tingimuslikkuse ellukutsumine oli osutunud edukaks ning seda nähti ka edaspidi laienemispoliitika keskse mudelina. Järgnevate kandidaatriikide kaasamine paraku ei osutunud efektiivseks, mis omakorda tõstatas vajaduse positiivset tingimuslikkuse toimimist täiendavalt analüüsida. Käesoleva doktoritöö uuribki, millised huvid, väärtused ja motiivid suunasid positiivse tingimuslikkuse kujunemist ning millised teooriad suudavad selle arengut kõige argumenteeritumalt seletada. Uurimuse käigus selgus, et positiivse tingimuslikkuse kasutamine perioodil 1993-2006 EL laienemispoliitika keskse instrumendina, oli erakordne, nii oma mõju, komplekssuse, kui ka tähtsuse osas. Samuti ilmnes, et laienemistingimuslikkuse eesmärgid ja väärtused on olnud pidevas arengus: algselt domineerinud neo-funktsionalistlikud huvid asendusid järgnevate laienemiste käigus esmalt valitsustevahelise huvidega ning viimases kahes laienemisringis neo-imperialistlike ja neo-institutsionalistlike huvidega. Positiivne tingimuslikkuse kasutamisel on enamik kandidaatriike arenenud mõneti kiiremini kui EL keskmiselt, siiski ei ole nende areng olnud silmapaistvalt edukas: nii olid 5. ja 6. laienemisring EL ajaloo pikima kestusega ja sisaldades lõpuks ikkagi vaeseimad liitujad EL ajaloos. Uuringu tulemusel ilmnes, et mitte positiivne tingimuslikkus ei pruukinud olla viienda laienemisvooru edu keskseks teguriks, vaid hoopis erakordselt koostöövalmid kandidaatriigid. Positiivse tingimuslikkuse ideel on viimastel aastatel olnud aina vähem toetajaid ning mudeli tulevik näib vähem perspektiivne, kui viie aasta eest, mil toimus viimane laienemine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Virtual screening of chemical databases for bioactive molecules
(2012-03-13) Takkis, Kalev
Keemiliste ühendite digitaalsete andmebaaside kasutuselevõtuga kaasneb vajadus leida neist arvutuslikke vahendeid kasutades sobivate omadustega molekule. Probleem on eriti huvipakkuv ravimitööstuses, kus aja- ja ressursimahukate katsete asendamine arvutustega, võimaldab märkimisväärset säästu. Kuigi tänapäevaste arvutusmeetodite piiratud võimsuse tõttu ei ole lähemas tulevikus võimalik kogu ravimidisaini protsessi algusest lõpuni arvutitesse ümber kolida, on lugu teine, kui vaadelda suuri andmekogusid. Arvutusmeetod, mis töötab teadaoleva statistilise vea piires, visates välja mõne sobiva ühendi ja lugedes mõni ekslikult aktiivseks, tihendab lõppkokkuvõttes andmekomplekti tuntaval määral huvitavate ühendite suhtes. Seetõttu on ravimiarenduse lihtsamate ja vähenõudlikkumade etappide puhul, nagu juhtühendite või ravimikandidaatide leidmine, edukalt võimalik rakendada arvutuslikke vahendeid. Selline tegevus on tuntud virtuaalsõelumisena ning käesolevasse töösse on sellest avarast ja kiiresti arenevast valdkonnast valitud mõningad suunad, ning uuritud nende võimekust ja tulemuslikkust erinevate projektide raames. Töö tulemusena on valminud arvutusmudelid teatud tüüpi ühendite HIV proteaasi vastase aktiivsuse ja tsütotoksilisuse hindamiseks; koostatud uus sõelumismeetod; leitud potentsiaalsed ligandid HIV proteaasile ja pöördtranskriptaasile; ning kokku pandud farmakokineetiliste filtritega eeltöödeldud andmekomplekt – mugav lähtepositsioon edasisteks töödeks.