Sirvi Kuupäev , alustades "2012-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Nõustamise alused – mälumäng
(Tartu Ülikool, 2012-04) Žuravljova, Maria
BeSt programmi toetusel loodud mälumäng nõustamise teemal, mis käsitleb kuut valdkonda: nõustamise olemus, nõustaja, noorte nõustamine, vanemate/täiskasvanute nõustamine, nõustmine kohaliku omavalitsuses, varia. Mängus saab osaleda 6 meeskonda. Meeskonnad valivad valdkonna, mille kohta esitatakse neile küsimused. Igale meeskonnale esitatakse kuus küsimust, millele tuleb põhjalikult vastata.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2012 nr 4
(Tartu : Tartu Ülikool, 2012-04) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Kuidas ennetada uimastite kasutamist?
(Tartu Ülikool, 2012-04) Žuravljova, Maria
BeSt programmi toetusel valminud minikursus annab vastuse küsimusele, mis on kvaliteetne uimastipreventsioon ja kuidas ennetada uimastite kasutamist? Seda nii riiklikul tasandil kui perekeskselt.
Ilma vaatlemine ja ennustamine
(Tartu Ülikool, 2012-04) Enno, Sven-Erik
BeSt programmi toetusel valminud minikursusel käsitletakse ilma vaatlemise ja ennustamisega seotud huvipakkuvaid teemasid nagu Eesti ilma olulisemad iseärasused, ilmavaatlusmõõteriistad, pilveliikide määramine, ilmastikunähtused. Uuritakse, kuidas ennustavad ilma teadlased ning jagatakse näpunäiteid kuidas seda ise teha.
Studies on the antibiotic susceptibility of Escherichia coli
(2012-04-04) Luidalepp, Hannes
Antibiootikumid on ühendid, mis tugevalt pärsivad mikroobide kasvu või surmavad neid ning on seetõttu leidnud meditsiinis laialdast kasutust. Samal ajal muutub mikroobide seas järjest tavalisemaks ravimi-resistentsus, mis paljudel juhtudel piirab antibiootikumide kasutusvõimalusi ning oluliselt raskendab erinevate nakkuste ravimist. Uute antibiootikumide välja töötamine ei pruugi olla lahenduseks, kuna ajalugu on näidanud, et alati on resistentsus üsna kiiresti tekkinud. Seetõttu on otsitud alternatiivseid viise suurendamaks praeguste antibiootikumide efektiivsust. Kahte neist olen mina lähemalt käsitlenud oma doktoritöös. Üheks võimaluseks on lisaks antibiootikumi otsesele sihtmärgile mõjutada ka mõnda muud protsessi. Selline lähenemine võib olla efektiivne, kuna antibiootikumidele reageerimisega on bakteris seotud mitmed erinevad protsessid. Üheks selliseks on osutunud trans-translatsioon, mida viib läbi tmRNA ning mis seisneb mRNA-le kinnijäänud ribosoomide vabastamises. Varem on tmRNA-d kodeeriva geeni eemaldamise mõju vaadeldud ja nähtud ainult valgusünteesi inhibeerivate antibiootikumide korral. Oma töös näitasin, et tmRNA ja trans-translatsioon võiksid olla sihtmärk, et võimendada ka mitmete rakukesta sünteesi inhibiitorite bakterite kasvu pärssivat toimet ning tugevdada valgusünteesi inhibiitorite aminoglükosiidide baktereid tapvat mõju. Teine võimalus oleks hävitada persistoreid, väikest hulka antibiootikumidele tundetuid baktereid, mida peetakse krooniliste ning mõningate pikaajalist antibiootikumiravi vajavate infektsioonide põhjuseks. Persistorid on geneetiliselt identsed ülejäänud rakkudega, mis tähendab, et tegu ei ole resistentsusega. Persistorite olemus on siiani üsna segane ning seetõttu keskendus teine osa minu doktoritööst persistorite täpsemale kirjeldamisele. Esiteks arendasin ma koostöös kolleegidega välja uudse metoodika persistorite tekke paremaks jälgimiseks ning järgnevalt leidsin, et persistorite hulk ja nende teke sõltub väga oluliselt eksperimentaalsetest tingimustest, millele ei ole varem olulist tähelepanu pööratud. Saadud tulemused võiksid kiirendada edasisi peristoreid, kui meditsiiniliselt olulist nähtust, käsitlevaid uuringuid.
Autoantibodies against desmin and transglutaminase 2 in celiac disease: diagnostic and functional significance
(2012-04-04) Teesalu, Kaupo
Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega krooniline peensoolehaigus, mille vallandajaks on nisus leiduvad gluteeni valgud ning sarnased valgud rukkis ja odras. Haigust esineb kuni 1% Euroopa elanikkonnast ja selle klassikalisteks sümptomiteks on toitainete imendumishäiretest tingitud vaevused. Haiguse patogeneesis on kesksel kohal immuunmehhanismid, mis tekitavad peensoole limaskestas põletiku ja koekahjustuse. Lisaks immuunvastusele gluteeni vastu, tekivad tsöliaakiahaigetel autoantikehad koe enda valkude suhtes. Transglutaminaas 2 (TG2) on tsöliaakia peamine autoantigeen, mille vastased IgA tüüpi antikehad vereseerumis on tundlikuks haigusmarkeriks. Kuna tsöliaakia diagnoosimiseks kasutatakse invasiivset peensoolebiopsia protseduuri, on haigete sõeluuringuks vajalik kõrge diagnostilise võimekusega seroloogiliste testide olemasolu. TG2 on multifunktsionaalne valk, mis osaleb mitmetes bioloogilistes protsessides, seega võib TG2 autoantikehadel olla oluline roll ka tsöliaakia immunopatogeneesis. Käesolevas töös leidsime, et lisaks senikirjeldatud autoantikehadele leidub enam kui pooltel tsöliaakiahaigetel IgA tüüpi autoantikehi tsütoskeleti valgu desmiini vastu ning autoantikehade tase langeb gluteenivaba dieedi toimel. Desmiinivastased antikehad võivad omada tähendust täiendava koekahjustuse markerina tsöliaakia korral. Järgnevalt töötasime välja uudse testi TG2 autoantikehade määramiseks, kus kasutatakse TG2 seondumist tema loomuliku ligandi fibronektiini külge. Modifitseeritud testi diagnostiline tundlikkus (95%) ja spetsiifilisus (99%) tsöliaakiahaigetel lastel oli parem kui seda võimaldas traditsiooniline meetod. Edasi uurisime, kas töliaakiahaigete autoantikehad mõjutavad TG2 bioloogilist funktsiooni. Leidsime, et autoantikehad pidurdavad TG2 seondumist hepariini ja heparaansulfaadiga ning mõjutavad rakkude kinnitumisvõimet. Kaardistasime ka TG2 hepariinseonduvad alad, kasutades seondumis- ja funktsionaalsetes katsetes sünteetilisi peptiide. Tulemuste alusel püstitasime uudse hüpoteesi, et tsöliaakiahaigete autoantikehad, seondudes rakuvälise TG2-ga, nõrgendavad soole epiteelrakkude kontakte rakuvälise maatriksiga ning võivad seeläbi osaleda tsöliaakia koekahjustuse tekkel.
Naljakuul võib kõike ette tulla
(Maaleht, 2012-04-05) Kallis, A.
Õistaimede sugupuu
(Tartu Ülikool, 2012-04-05) Schmidt, Lisanna
Minikursuse eesmärgiks on tutvustada taimeriigi korraldust õistaimede näitel, näidata taimede mitmekesisust ja selgitada taimede süsteemi, et edaspidi lihtsustada mõne tundmatu taime määramist. Õistaimede laialdane rühm hõlmab kogu taimestiku mitmekesisust, mida leiame igal pool endi ümber: metsas, põllul, aias, rohumaal. Nende hulgast on valitud erinevaid näiteid, mis kujutavad ilmekamalt kogu käsitletavat taimerühma.
Vahelduvad ilmad – meie elu vürts
(Maaleht, 2012-04-12) Kallis, A.
Quantum-chemical computer simulations of the linear and non-linear optical properties of pyrazoloquinoline and dicyanopyrazine derivatives
(2012-04-13) Kuznik, Wojciech
Väitekirja raames teostatud töö eesmärgiks oli kahe perspektiivse kromofooride rühma, pyrazoloquinoline ja dicyanopyrazine derivaatide optiliste omaduste teoreetilise kirjelduse andmine. Nimetatud ainetele on viimase 15 aasta jooksul osutatud märkimisväärset tähelepanu tänu nende võrdlemisi lihtsale sünteesile, hästi-defineeritud struktuurile, keemilisele ja termilisele stabiilsusele ning võimalusele nende omadusi timmida molekulaarse struktuuri modifitseerimise teel. Neile leidub võimalikke rakendusi optoelektroonika seadmetes, orgaanilistes valgusdioodides (OLED), päikesepatareides, optilistes lülitites, andmesalvestusseadmetes ja mujal. Kirjanduses on demonstreeritud mitmete seadmete prototüüpe. Selleks et teoreetiliselt kirjeldada uuritud kromofooride optilisi omadusi, valiti rida poolempiirilisi ja DFT meetodeid, mis pakuksid mõistliku kompromissi arvutuskiiruse ja täpsuse vahel. Kvantkeemia arvutisimulatsioone on edukalt kasutatud uuritud ainete rühma baasil optiliselt aktiivsete materjalide disainimiseks. Molekulaardünaamika, poolempiirilise ja DFT analüüsi abil on uuritud fluori sisaldavaid pyrazoloquinoline derivaate, mis võiksid omada potentsiaalset rakendust valgusdioodides jm elektroluminestsentsseadmetes (publikatsioon I). Teoreetilistest simulatsioonidest on leitud molekuli tuumakonfiguratsioonid, energiatasemed ja elektronüleminekute energiad ja tulemused on kooskõlas vastavate eksperimentaalsete andmetega. Poolempiirilise, konfiguratsioonide vastasmõju arvestava simulatsiooniga oli võimalik suure täpsusega reprodutseerida ergastatud olekud ja optilised üleminekud. Uuritud pyrazoloquinoline derivaatide korral PM3 mudel alahindas energiapilu 41 nm võrra (esimene neeldumismaksimum 437 nm võrrelduna eksperimentaalse väärtusega 396 nm) samas kui AM1 ja RM1 simulatsioonid olid täpsemad. RM1 tulemused ei olnud oluliselt paremad võrreldes tema eelkäijaga AM1. Praktilistes rakendustes ei kasutata kromofoore peaaegu kunagi puhtal kujul. Tüüpiliselt on nad asetatud läbipaistvasse maatriksisse nagu lahusti või polümeer. Maatriks avaldab mõju kromofoori optilistele omadustele ja seda tuleb uute materjalide disainimisel arvesse võtta. Tiheduse funktsionaalteooria (DFT) mudelid, mis leiduvad kvantkeemia programmipakettides, suudavad solvendiefektide kaudu arvesse võtta ka ümbruse mõju uuritavale molekulile. Selles näidati, et polariseeruva kontiinumi mudel (PCM) on väga efektiivne meetod solvendiefektide arvestamiseks fluori sisaldavate pyrazoloquinoline derivaatide teoreetilisel kirjeldamisel (publikatsioon II). Mitmesuguste erineva polaarsusega laialt levinud lahustite kasutamine mudelainetena võimaldas lihtsasti realiseerida arvutatud solvatokroomiliste efektide eksperimentaalset kinnitust. Leiti, et ümbruse mõju pyrazoloquinoline fluoroderivaatidele on üsna väike kuid kindlalt detekteeritav (5 nm erinevus esimese piigi asukohas) ja seda oli võimalik korrektselt reprodutseerida TDDFT/PCM simulatsioonidega. On mõistlik eeldada, et PCM on efektiivne ka polümeermaatriksite korral ja kõrgemat järku hüperpolariseeritavuste arvutamisel tulevastes uuringutes. Arvutisimulatsioone on edukalt rakendatud ka dicyanopyrazine derivaatide rühma kuuluvate kromofooride mittelineaarse optilise koste kirjeldamisel. On teada, et molekulaarne struktuur mõjutab märkimisväärselt materjali mittelineaarseid optilisi omadusi. Publikatsioonis III demonstreeritakse, et π-side, mis ühendab elektron-doonor ja elektron-aktseptor rühmi, mängib otsustavat rolli molekulisisesel laenguülekandeprotsessil, eriti kui ta vastutab molekuli tasakaalulise geomeetria tasapinnalisuse eest. Teoreetiliselt leitud teist järku dünaamiline hüperpolariseeritavus korreleerub väga hästi teise harmooniku genereerimise eksperimentaalsete andmetega. Energiapilud, mis on arvutatud HOMO ja LUMO erinevuse põhjal, korreleeruvad samuti väga hästi empiiriliste andmetega, mis on saadud tsüklilise voltampermeetriaga oksüdatsiooni ja reduktsiooni piikidel. Arvutuskeemia meetodid on osutunud kasulikeks vahenditeks kõigi käesolevas väitekirjas esitatud juhtudel. Sel viisil saab neid kasutada suunamaks uute optiliste materjalide disaini tulevastes uuringutes nii lineaarse kui ka mittelineaarse optika vallas. Lisaks, solvendimudelite kaasamine DFT ja TDDFT arvutustesse võimaldab ennustada maatriksi mõju lisandkromofooridele, mis võib osutuda väga kasulikuks praktilistes rakendustes.
Alphaviral nonstructural protease and its polyprotein substrate: arrangements for the perfect marriage
(2012-04-20) Lulla, Aleksei
Alfaviirused (sugukond Togaviridae) on artriiti ja entsefaliiti põhjustavad RNA genoomsed viirused. Nende paljunemise strateegia aluseks on viiruse replikaasi valkude süntees ühe nn. mittestruktuurse eelvalgu P1234 kujul ning selle ajaliselt reguleeritud lõikamine valmis valkudeks nsP2 proteaasi abil. Käesoleva väitekirja aluseks olevad uurimistööd viisid nsP2 substraat-spetsiifilisust tagavate mehhanismide väljaselgitamiseni; muu hulgas kirjeldati uudset proteolüütiliste lõikamiste regulatsioonimehhanismi, mis põhineb liitvalgu erinevate regioonide vahelisel „suhtlemisel“ viiruse replikatsiooni kompleksi moodustamise käigus. Sellest saab järeldada, et P1234 lõikamise ajaline regulatsioon sõltub otseselt replikatsioonikompleksi konfiguratsioonidest, millised omakorda on määratud selle komponentide vaheliste interaktsioonide poolt. Seega tõuseb viiruse nsP2 proteaas esile kui keerulise signaalvõrgustiku keskne element, mille roll viirus infektsiooni regulatsioonis seisneb replikatsiooniga kaasnevate sündmuste „jälgimises“ ja nendele reageerimises. Viimane põhineb sellel, et kui viiruse paljunemine jõuab kindla vahe-etapini, siis kaasneb sellega lõikamiskohtade ja/või muude oluliste struktuuride „esitlemine“ proteaasile, mis reageerib toimunud muudatustele lokaalse signaalülekande, mis lõppkokkuvõttes viib replikaasi kompleksi struktuuri järjestikulistele muudatustele, käivitamisega. Kokkuvõttes, tõid läbiviidud uurimised välja asjaolu, et lisaks varem teada olnud lõikamisjärjestuste äratundmisele, omab ka makromolekulaarsete struktuuride moodustamine viiruse valkude poolt olulist (ja mitmel juhul isegi määravat) rolli viiruse proteaasi töö reguleerimisel. Veel enam, eeldati, et seesugune mitmetahuline regulatsioon võib olla paljukomponentsete proteolüütiliste süsteemide üldine omadus. Kirjeldatud avastused ja nende lahtimõtestamine omavad olulist rolli uurimistöödele, mille eesmärgiks on alfaviiruste paljunemist takistavate lähenemiste väljatöötamine. Nii võib saadud tulemuste põhjal järeldada, et lisaks proteaasi aktiivsuse otsesele mõjutamisele võib viiruse replikatsiooni takistada ka mõjutades proteolüüsi regulatsiooni tagavaid molekulide vahelised seoseid.
The effects of perceived peer motivational climate, autonomy support from coach, basic need satisfaction, and intrinsic motivation on persistence in sport
(2012-04-24) Jõesaar, Helen
Spordispetsialistid kulutavad üha enam energiat, et jõuda selgusele, miks noored otsustavad valitud spordialaharrastuse pooleli jätta. Varasemalt on sügavuti vaadeldud, kuidas noorsportlased tunnetavad treeneri poolt loodud treeningkeskkonda ja kuidas see omakorda avaldab mõju nende motiveeritusele ning spordiharrastuse jätkamisele. Samas ei tohiks täiskasvanu kõrval ära unustada treeningkaaslasete poolt loodud treeningkeskkonna mõju, mida vähesel määral on kinnitanud ka hiljutised uuringud. Kuid milline on treeningkaaslaste poolt kujundatud treeningkeskkonna tajumise mõju motivatsioonile ja pikemas perspektiivis spordialaga harrastamisele ei ole senistes uuringutes käsitlust leidnud. Antud töö eesmärk oli välja selgitada erinevad sotsiaal-psühholoogilised tegurid, mis mõjutavad noorsportlaste motivatsiooni jätkuvalt tegeleda valitud spordialaga ning noorsportlase poolt tajutud treeneri autonoomsust toetava käitumise ja treeningkaaslaste motivatsioonilise keskkonna tajumise seosed sportlase sisemisele motivatsioonile. Tulemused näitasid, et treeningkaaslased etendavad täiskasvanute kõrval olulist rolli nende sisemise motivatsiooni kujundamisel ja avaldavad mõju valitud spordialaga tegelemise püsivusele. Lisaks ilmnes, et sportlaste tajutud treeneri autonoomne toetus mõjutab positiivselt ülesandele-orienteeritud treeningkaaslaste motivatsioonilise keskkonna tajumist, samas kui vastupidist mõju uuringu tulemustest ei ilmnenud. Treenerid ja vanemad peaksid noortega töötades pöörama tähelepanu nende autonoomsust toetavale käitumisviisile ja julgustama noorte omavahelist koostööd, õppimist ja jõupingutust. Oluline on vältida treeningkaaslaste motivatsioonilise keskkonna kujunemist, kus rõhuasetus on suunatud omavahelisele võistlemisele ja võrdlemisele ning negatiivsetele kommentaaridele. Pigem on vajalik aidata kaasa ülesandele-orienteeritud treeningeakaaslaste motivatsioonilise keskkonna kujunemisele (üksteise toetamine, seotustunne, oskuste täiustamine), kuna viimane soodustab sportlase psühholoogiliste vajaduste rahuldamist ning avaldab mõju sisemise motivatsiooni kujunemisele. Eelpoolnimetatud komponentide olemasolu tagamine treeningprotsessis loob pinnase sportlase sisemisele motivatsioonile ja püsimisele valitud ala juures pikema aja vältel.