Sirvi Kuupäev , alustades "2012-06-22" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Church authority in society, culture and politics after Communism
(2012-06-22) Kilp, Alar
Ajaloolist lähenemist ja võrdlevat meetodit kasutav uurimus hindab kommunistlike režiimide mõju traditsioonilise kiriku võimu langusele avalikul alal. Kiriku võimu langust ühiskonnas, kultuuris ja poliitikas käsitleb uurimus ainsa ja määrava tunnusena, mis kaasneb kaasajal sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise sekulariseerumisega. Põhitähelepanu all on üheksa läänekristliku kultuuritaustaga postkommunistlikku ühiskonda, mille kultuurilised rahvusliikumised algasid 19. sajandil. See oli aeg, mil Euroopa ühiskonnad olid olulisel määral juba sekulariseerunud ning avalikke funktsioone täitev kristlus oli muutunud piibellikust ja dogmaatilisest, müütilisest ja konfessionaalsest, kultuur-, tsiviil- ja rahvusreligiooniliseks. Kiriku avalikku võimu on kommunismiaegsetest riigi ja kiriku suhetest enam mõjutanud kaks kommunismieelset riigi ja kiriku suhete mustrit – kultuuriline konfessioon (luterlik või katoliiklik) ning 19. sajandil kujunenud kiriku suhted rahvusliikumisega. Sõltumata sellest, kas kommunistlik kirikupoliitika oli kaasav või repressiivne, nõrgendas ta veelgi neid rahvuse ja kiriku vahelisi suhteid, mis oli nõrgad ka varem, ning tugevdas rahvuse ja kiriku liitu seal, kus vastavad suhted olid tugevad juba kommunistliku režiimi eel. Kirikute võim on erakordsel määral nõrgenenud kõigis luterliku traditsiooniga postkommunistlikes ühiskondades, kuid traditsiooniliselt katoliiklikest ühiskondadest vaid sellistes, milles kirikul puudub positiivne side rahvuskultuuriga. Kahel kaudsel moel on kommunistlikud režiimid aidanud ka kaitsta traditsiooniliste kirikute avalikku võimu. Kommunistlikud režiimid ei soodustanud religiooni individualiseerumist ja kaasajastumist ehk protsesse, mis samaaegselt Lääne-Euroopa liberaaldemokraatlikes ühiskondades kirikute võimu nõrgendasid. Lisaks on homoseksualismi taunimine säilinud kommunistlike režiimi väärtushoiakulise pärandina ka sellistes ühiskondades, kus kodanike sidemed traditsiooniliste kirikutega on lagunenud.
Improvement of PCR primer design for detection of prokaryotic species
(2012-06-22) Kõressaar, Triinu
Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR on molekulaarbioloogia meetod, mis võimaldab paljundada spetsiifilist DNA lõiku. Protsess toimub tsükliliselt ja kätkeb endas järgmisi etappe: kaheahelalise DNA järjestuse (sihtmärkjärjestuse) sulatamist kõrgel temperatuuril, kahe spetsiifilise DNA järjestuse (PCRi praimeri) seondumist sihtmärkjärjestusele konkreetsest PCRi katsest sõltuval madalamal temperatuuril (ehk praimerite sulamistemperatuuril Tm) ning seondunud praimerite pikendamist vastavalt spetsiifilisele DNA lõigu järjestusele kindla valgulise ensüümi abil. Paljundatud DNA-d detekteeritakse, kas spetsiifiliselt geelil pikkuse järgi või reaalajas produkti paljundamise käigus tekkiva signaali abil. PCR võimaldab sel viisil tuvastada suvalisest DNA proovist (kliiniline-, veterinaar-, toidu-, keskkonnaproov jne) vaid kindlale liigile iseäralikku DNA järjestust ning seetõttu on tehnoloogia leidnud rakendust erinevates valdkondades erinevate liikide või tüvede tuvastamiseks. Üks olulisemaid eeldusi edukaks PCRi teostamiseks on täpsete ja tundlikke praimerite disainimine (PCRi praimeridisain). PCRi praimeridisain sisaldab endas erinevaid etappe muuhulgas sihtmärkjärjestuse välja valimist (nt kindla järjestuse valimist bakterigenoomist) ning PCRi praimerijärjestuste disaini. Käesolev töö ongi keskendunud PCRi praimeridisaini erinevate etappide parendamisele: laialdaselt kasutusel oleva PCRi praimeridisaini programmi Primer3-e poolt kasutatava praimerite sulamistemperatuuri Tm arvutamise valemi täiustamisele ning sellele, kuidas prokarüootseid liigispetsiifilisi kordusjärjestusi PCRi sihtmärkjärjestustena kasutada ning, millise effekti see PCRi tulemustele annab. Viimase osana sisaldab töö prokarüootsete liigispetsiifiliste kordusjärjestuste iseloomustamist 613 erinevas prokarüootses liigis. Antud töö tulemused aitavad kaasa uute ja paremate molekulaardiagnostika testide loomisele esiteks lihtsustades nende väljatöötamist tänu antud töös leitud ja kirjeldatud PCRi sihtmärkjärjestustele, teiseks tõstes nende töökindlust, kuna liigispetsiifilistele kordusjärjestustele disainitud praimerid on kõrgendatud tundlikkusega ning, kuna parendatud praimeridisaini-programm Primer3 võimaldab disainida praimereid, mis vastavad täpsemalt etteantud molekulaardiagnostika testide tingimustele .