Sirvi Kuupäev , alustades "2012-06-28" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Bone mineralization in rhythmic gymnasts before puberty: associations with selected anthropometrical, body compositional and hormonal parameters
(2012-06-28) Parm, Anna-Liisa
Osteoporoos on tõsine ülemaailmne terviseprobleem. On leitud, et parem luutihedus lapsena võib kanduda täiskasvanuikka ja nii on tulevikus suurem võimalus ennetada osteoporoosi. Lisaks geneetilistele faktorite ja toitumisele mõjutavad laste luutihedust kehamass, kehaline koormus, endokriinsüsteem ja puberteedi algusaeg. Kehamass mõjutab luutihedust mehaanilise koormuse ja hormoonide (sh leptiin, adiponektiin, greliin) vahendusel. Mainitud hormoonid mõjutavad luud aga läbi kehakoostise ja samuti kesknärvisüsteemi vahendusel. Viimastel andmetel peetakse lastel rasvavabamassi oluliseks luu mineraaltiheduse tõstjaks, samas on leitud, et rasvamass võib luutihedusele mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Selgelt mõjub luu mineraaltihedusele positiivselt aga regulaarne ning intensiivne hüppeline ehk löögiline kehaline koormus. Iluvõimlemine on kindlasti löögilise spordiala esindajaks, kuna ühel treeningul võib iluvõimleja sooritada isegi kuni 400 maksimaalse pingutusega hüpet. Iluvõimlemisega alustatakse 3-4 aastaselt, treeningud on suhteliselt varakult intensiivsed ja mahukad langetades oluliselt võimlejate keha- ning rasvamassi. Kuigi puberteediealiste sportlaste luutiheduse seoseid mainitud faktoritega on korduvalt uuritud, on siiani vähem informatsiooni, kuidas intensiivne kehaline koormus on seotud prepuberteediealiste noorsportlaste luutihedusega, kelle kehamass on vähemaktiivsete eakaaslastega võrreldes madalam. Antud töö eesmärgiks oli seega hinnata prepuberteediealiste iluvõimlejate luutiheduse seoseid kehakoostise ja hormoonidega. Tulemused näitasid, et võimlejatel on tunduvalt suurem luu mineraalainete tihedus, madalam kehamass ning leptiini kontsentratsioon. Noortel iluvõimlejatel on luutihedus enim seotud rasvamassi, samaealistel regulaarselt spordiga mittetegevatel tüdrukutel aga eelkõige rasvavabamassi, leptiini ja ghreliiniga. Seega võib eeldada, et regulaarsel hüppelisel koormusel on luu mineraliseerumisele oluline positiivne mõju, olgugi, et võimlejate kehamass ja leptiini kontsentratsioon on inaktiivsete lastega võrreldes tunduvalt madalam.
Effect of menstrual cycle phase and oral contraceptive use on selected performance parameters in female rowers
(2012-06-28) Vaiksaar, Sille
Naissportlased treenivad ja võistlevad erinevates menstruaaltsükli faasides. Naissuguhormoonide estrogeeni ja progesterooni konsentratsioonid organismis muutuvad rütmiliselt kogu menstruaaltrükli jooksul. On leitud, et esrtogeen võib soodustada vastupidavuslikku sooritusvõimet läbi süsivesikute ja rasvade energiaks kasutamise muutmise. Samas on progesteroonile omistatud just vastupidine efekt. Menstruaaltsükli erienvate faaside mõju erinevatele kehalise võimekuse parameetritele on uuritud suhteliselt palju ja erineva metoodikaga ning jõutud vastakatele järeldustele. Vähesed autorid on uurinud menstruaaltsükli erinevate faaside ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise mõju sportlikule saavutusvõimele treenitud naissõudjatel. Järjest enam naissportlasi kasutab rasestumisvastaseid vahendeid ning rasestumisvastaste vahendite tarbimine võib luua stabiisema hormonaalse keskkonna kehalise koormuse sooritamisel kogu sünteetilise menstruaaltsükli jooksul naissportlastel. Kuna ka sünteetiline menstruaaltsükkel koosneb kahest erinevast hormonaalsest faasist, siis on oluline selgitada organismis toimuvad võimalikud muutused sportlikus sooritusvõimes ka sünteetilise menstruaaltsükli jooksul. Käesoleva uurimustöö peamiseks eesmärgiks oli määrata, kas erinevad aeroobse töövõime parameetrid on mõjutatud normaalse ja sünteetilise menstruaaltsükli jooksul toimuvatest naissuguhormoonide konsentratsiooni muutustest nii treenitud kui ka vähem treenitud naissõudjatel. Sõudjad sooritasid kaks testi identselt kahes erinevas menstruaaltsükli faasis. Uuringu tulemused näitasid, et antud uuringus osalenud naissõudjad ei pea muretsema sõudespetsiifiliste aeroobset töövõimet mõjutavate näitajate muutuste pärast normaalse menstruaaltsükli või suukaudse rasestumisvastase vahendi tsükli erinevates faasides.
Carbide-derived carbon-based electromechanical actuators
(2012-06-28) Torop, Janno
Doktoritöö raames uuritud nanopoorsetel süsinkmaterjalidel põhinevate elektroaktiivsete kilede, kui elektrivoolu toimel kiirelt ja hääletult kuju muutvate materjalide näol on tegemist seni veel väikesemahulise, kuid kiirelt areneva valdkonnaga. Paljuski analoogne käitumine lihaskoega on põhjuseks, miks neid kuju muutvaid täitureid on nimetatud ka tehislihasteks ja just nimelt selle analoogia põhjal nähaksegi materjalide võimalike rakendusvaldkondadena robootikat ja meditsiinitehnoloogiat. Väitekirjas vaadeldi detailsemalt poorsel süsinikmaterjalil ja polümeeril põhinevate kihiliste täiturite elektromehaanilisi omadusi lineaarsel- ja paindeliigutusel ning keskenduti põgusalt ka materjalide võimalikele kasutusvaldkondadele. Erinevate karbiidset päritolu süsinike lisamisel täituri elektroodide koostisesse täheldati süsinikmaterjali poorsusest ja eripinnast tulenevat mõju täituri elektromehaanilistele parameetritele. TiC-st, B4C-st ja Mo2C-st sünteesitud süsinikpulbritel põhinevatel painduvatel täituritel leiti, et elektrilise pinge rakendamisel tekitatava liigutuse ulatus ja liigutuse kiirus kasvavad vastavalt suurenevale mesopooride hulgale elektroodkihis. Kuldfooliumiga modifitseeritud täiturite elektrokeemilised ja elektromehaanilised mõõtmised kinnitasid tähelepanuväärset kasvu liigutusulatuses ja sealjuures täheldati tööpinge alanemist kuni 0.25 voldini. Käesoleva töö raames läbiviidud katsed näitasid, et karbiidset päritolu süsinikmaterjalid on sobilikud elektromehaaniliste täiturite rakendustes, kus eeldatakse suurt täpsust ja piisavat kontrolli materjali liigutusulatuse üle. Täiturite liigutusomadusi, samuti ka energiatarvet saab modifitseerida, kasutades elektroodkihis erineva poorijaotuse ja eripinnaga karbiidset päritolu süsinikmaterjale. See unikaalne omadus koos materjalide lihtsa valmistamismeetodi, täituri suure paindeulatuse, madala tööpinge ja täituri elektroodide suure erimahtuvusega pakub kasutusvõimalusi mitmetes rakendustes nagu tehislihased või hübriidsed elektromehaanilised täiturid ja energia muundamise seadmed.
Double layer structure and adsorption kinetics of ions at metal electrodes in room temperature ionic liquids
(2012-06-28) Ivaništšev, Vladislav
Toatemperatuuril vedelas olekus ioonsete vedelike (RTIL, Room Temperature Ionic Liquids) uurimine on üks populaarsemaid kaasaegse keemia suundi. Lai ideaalse polariseeritavuse ala, hea ioonjuhtivus, aktsepteeritav viskoossus, kõrge termiline stabiilsus, väga madal aururõhk ning võime lahustada paljusid keemilisi aineid teeb RTIL-idest huvitava elektrolüüdi elektrokeemiliste rakenduste jaoks. Võrreldes levinud orgaaniliste ühenditega on neil madal toksilisus ja nad ei ole kergesti süttivad. Peale selle võimaldab ioonide keemilise koostise või isegi ainult alküülrühmade pikkuse varieerimine muuta RTIL-ide füüsikalis-keemilisi omadusi nagu viskoossus, juhtivus, katalüütiline aktiivsus, sulamistemperatuur jne. Seega saab RTIL-e strateegiliselt sünteesida eri rakenduste jaoks. Detailne arusaamine RTIL-ide struktuurist, termodünaamikast ja kineetikast elektroodi pinnal on ülioluline niisuguste kaasaegsete elektrokeemilisete seadmete konstrueerimisel nagu superkondensaatorid, tehislihased, akud, päikesepatareid jne. Tartu Ülikoolis viiakse läbi kondensaatorite, tehislihaste ja sensorite uuringuid. Antud töös uuriti jodiidiooni adsorptsioonikineetikat ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetraﬂuoroboraadi elektrokeemilise käitumise seaduspärasusi Cd(0001) elektroodil tsüklilise voltamperomeetria ja elektrokeemilise impedantsspektroskoopia meetoditega. Lisaks alustastati süstemaatilisite kvantkeemiliste uuringutega Tiheduse Funktsionaali Teooria tasemel, mis lõpuks andis parema arusaamise eksperimentaalsetest iodiid-ioonide adsorbeerumisest Cd(0001) ja Bi(111) elektroodidel. Halogeniidioonide adsorptsioonikineetika uuringud monokristallilistel elektroodidel oli elektrokeemia üks tähtsamatest suundadest veel aastakümmend tagasi. Siinkohal on huvitav märkida, et nii vesilahuses kui ioonses vedelikus toimub adsorptsiooniprotsess sarnaseid seaduspärasusi järgides, kuigi keemiline koostis ning vedeliku ruumilised omadused on nendel süsteemidel täiesti erinevad. Seda tõestab diferentsiaalmahtuvuse sõltuvused temperatuurist, mis olid kahe elektrolüüdi jaoks erinevad piirpinna struktuuride erinevuste tõttu. Cd(0001) / elektorlüüdi vesilahuse piirpinna jaoks rakendati mudelit, mis efektiivselt koosnes metall-dipool monokihist ja metall-laetud ioonide kihist. Vaatamata lihtsusele, mudeli kirjeldamisel on kasutatud põhjalikke Tiheduse Funktsionaali Teooria arvutustulemusi. Cd(0001)/RTIL piirpinna puhul esitatud teoreetiline mudel arvestab EDL-I mitmekihilist struktuuri. Järk-järgult „lahustudes“, muutub piirpinna struktuur koos temperatuuri tõusuga, põhjustades diferentsiaalmahtuvuse vähenemise. Eksperimentaalsestes uuringutes oleme omandanud uusi teadmisi temperatuursest sõltuvusest ning vaatluse all oli adsorptioonikineetika ja elektrilise kaksikkihi struktuur elektrood | RTIL piirpinnal. Antud töös esitati nimetatud süsteemide struktuuri ja omaduste võrdlev ülevaade ja tehti sellest lähtuvalt olulisemad järeldused.
Advanced method development strategy for derivatization LC/ESI/MS
(2012-06-28) Rebane, Riin
Aminohapete tundlikuks analüüsiks kasutatakse derivatiseerimise vedelikkromatograafia-elektropihustus-ionisatsioon-massispektromeetriat (LC/ESI/MS). Antud töö raames kontrolliti kõikide metoodika etappide sobivust aminohapete analüüsiks LC-ESI-MSiga. Esiteks töötati välja metoodikad viie derivatiseeriva reagendi kasutamiseks: Fmoc-Cl, DNS, Deemm, TAHS ning laboris disainitud ja sünteesitud uudse fosfaseenil põhineva reagendi (FOSF) jaoks ja võrreldi neid. Kokkuvõtvalt on Deemm parim derivatiseeriv reagent pakkudes kompromissi hea tundlikkuse ja kromatograafilise lahutuse vahel. Käesolevas töös uuriti esmakorselt derivatiseerimisprotseduuride sobivust LC/ESI/MS analüüsiga. Tulemused näitasid, et derivatiseeriva segu puhvri valik mõjutab oluliselt signaali stabiilsust ja intensiivsust. Samuti tehti töö käigus kindlaks reagentidele kõige paremini sobivad kromatograafilised eluendid ja uuriti erinevaid võimalusi tundlikkuse parandamiseks. Teostati ka ionisatsiooni efektiivuste mõõtmisi logIE skaala täiendamiseks ning uuriti põhjalikumalt MS optimeerimist, mis andsid olulist lisainformatsiooni, et meetodiarendus oleks veelgi täielikum ja süstemaatilisem. Praktilised rakendused näitasid derivatiseerimise LC/ESI/MS analüüsi head sobivust tundlikuks aminohapete sisalduse määramiseks meeproovidest ning selenoaminohapete määramiseks vereseerumist ja toidust (sibulast). Töö tulemusena näidati, et derivatiseerimise LC/ESI/MS meetodiarenduseks on vaja kaasata uusi aspekte, et võimaldada veelgi madalamaid määramispiire. Antud töö koondab kokku olulisemad aspektid ning pakub seega välja parendatud meetodiarenduse strateegia derivatiseerimise LC/ESI/MS jaoks.