Sirvi Kuupäev , alustades "2012-08-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Serotonergic modulation of CCK-4- induced panic
(2012-08-03) Tõru, Innar
Paanikahäire, üks põhilistest ärevushäiretest, on sage ning tõsine probleem. Paanikahäire ja paanikahoogude uurimisel on edukalt rakendatud erinevaid eksperimentaalseid mudeleid, s.h. paanikahoogude esilekutsumist koletsüstokiniini tetrapeptiidi CCK-4-ga. Paanikafenomeni paremaks mõistmiseks on uuritud ka CCK ning teiste neurotransmitterite, sealhulgas serotoniini, interaktsioone. Varasemad uuringud on osutanud erinevustele paanikahäirega haigete ning tervete vabatahtlike tundlikkuses CCK-4-mõjule, aga ka selle tundlikkuse serotonergilises moduleerimises – põhjuseks ilmselt, vähemalt osaliselt, erinevused paanikahäirega haigete ning tervete vabatahtlike aju serotonergilistes retseptor- ning transportersüsteemides ning serotoniinisüsteemi tööd reguleerivate geenide aktiivsuses. Käesoleva uurimistöö peaeesmärgiks oli täiendavalt hinnata serotoniinisüsteemi moduleerivat rolli CCK-4 poolt indutseeritud paanikavastusele paanikahäirega haigetel ja tervetel vabatahtlikel. Lisaks aju serotoniintaseme otsese farmakoloogilise manipuleerimise mõjule uuriti ka mõnede hüpoteetiliselt oluliste taustafaktorite (mõnede serotonergiliste geenide variatsioonide ning aju serotoniini transporteri süsteemi) võimalikku rolli. Peamised tulemused 1. Trüptofaani depletsioonist tingitud aju serotoniinitaseme ajutine alandamine ei kaotanud SSTI tsitalopraami mõjul paranenud paaanikahäirega haigetel CCK-4 provokatsioonil avalduvat tsitalopraami paanikavastast toimet. 2. Trüptofaani hüdroksülaasi 2 isovormi polümorfism 1386494A/G seostus positiivselt CCK-4 poolt tingitud paanikahoogudega tervetel vabatahtlikel, kusjuures G/G genotüübi ja G alleeli esinemissagedus oli oluliselt kõrgem uuritavatel, kes said provokatsiooni käigus paanikahoo. 3. Serotoniini transporteri sidumisvõime (5-HTT BPND) oli paanikahäirega meestel võrreldes tervete meestega oluliselt kõrgem 13-s uuritud 20-st ajupiirkonnast, sealhulgas mitmes kortikaalses ning raphe piirkonnas; madalam aga hipokampuse piirkonnas. Naiste puhul tervete ning paanikahäirega haigete vahel aju serotoniini transporteri sidumisvõime (5-HTT BPND) osas piirkondlikke erinevusi ei avaldunud. 4. Erinevalt paanikahäirega haigetest, ei alandanud ravi SSTI estsitalopraamiga CCK-4-le tundlike tervete vabatahtlike puhul paanikahoogude sagedust enam kui platseebo. Saadud tulemused osutavad, et koletsüstokiniini ning seortoniini vastasmõjud eksperimentaalse ärevuse kontekstis on keerukamad kui varasemate uuringute põhjal võis oletada ning vajavad täiendavat uurimist.
Biogeography of ectomycorrhizal fungi across different spatial scales
(2012-08-03) Bahram, Mohammad
Käesolevas töös vaatlen ektomükoriisat moodustavate seente liigirikkust erinevas ruumilises skaalas ja otsin nende levikumustrite põhjuseid. Ektomükoriisaseened on majanduslikult oluliste puuliikide juursümbiondid, mis varustavad oma peremeestaimi mulla toitainetega. Oma doktoritöös testisin järgmisi alternatiivseid hüpoteese: 1) ektomükoriisaseente liigirikkus kahaneb pooluste ja suuremate kõrguste suunal; 2) klimaatilised tingimused on peamised seente liigirikkuse mõjutajad regionaalsel ja globaalsel skaalal; 3) väikeseskaalalised ruumilised mustrid on tugevamalt eristunud troopilistes kooslustes, kuna peremeestaimed on vähearvukamad; 4) ühe puuindiviidiga seotud ekomükoriisaseente liigirikkus ja liigisisene isendite hulk võib olla väga kõrge. Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on järgmised: 1) ruumilistel protsessidel on tähtis roll ektomükoriisaseente koosluste struktureerimises nii lokaalsel, regionaalsel kui ka globaalsel skaalal; 2) seenekoosluste ruumiline autokorrelatsioon võib esineda üle suurema vahemaa, kui seda on varem näidatud; 3) erinevalt makroorganismidest esineb ektomükoriisaseentel unimo¬daalne seos laiuskraadiga, mida tõenäoliselt põhjustavad peremeestaimede (männiliste) kõrgem evolutsiooniline vanus, peremeestaimede suurem osakaal ja mullatekkeprotsesside suurem komplekssus ning aeglus parasvöötme metsades; 4) regionaalsel ja globaalsel skaalal mõjutavad ektomükoriisaseente liigirikkust aasta keskmine temperatuur ja sademete hulk. Nende ekstreemsed väärtused põhjustavad abiootilist stressi ja läbi selle koosluste vaesumist eelkõige haruldaste liikide arvel; 5) üks puuindiviid võib ektomükoriisat moodustada samaaegselt mõnesaja seeneliigi ja kümnete sama seeneliigi indiviididega. See tõendab, et taimeindiviidid on seotud mitmekesise ning komplekse mükoriisaseente võrgustikuga. Viimase teaduslik uurimine on algusjärgus.
Advanced design and management of hybrid constructed wetlands: environmental and water purification effects
(2012-08-03) Karabelnik, Kristjan
Tehismärgalade kasutamine reovee puhastamisel on levinud reoveepuhastuse ökoloogilise alternatiivina konventsionaalsete reoveepuhastuse tehnoloogiate (aktiivmudapuhastid, biofiltrid jne) kõrval. Seejuures sõltub reovee puhastamise efektiivsus oluliselt hapniku kättesaadavusest puhastussüsteemis. Seega, minimeerimaks reovee puhastamiseks vajalikku pindala ning koos sellega ka reovee puhastamiseks vajalikke kulusid, on oluline arendada meetodeid, mis parandavad tehismärgala hapnikuvarustust ning seeläbi ka reovee puhastamise efektiivsust. Käesolevas doktoritöös keskendutaksegi tehismärgalade hapnikuvarustuse parandamiseks kasutatavate meetodite uurimisele. Doktoritöö peamiseks eesmärgiks on hinnata mitmete tehniliste võtete rakendatavust parandamaks tehismärgalade ning pinnas¬filter¬süsteemide puhastusefektiivsust ning võrrelda uudse annus-tüüpi pinnasfiltersüsteemi efektiivsust tüüpiliste seni rakendatavate läbivooluliste süsteemidega. Doktoritöö raames rajati kaks katselist pinnasfiltersüsteemi, millest esimene puhastas olmereovett ning teine majapidamise hallvett. Annus-tüüpi pinnasfiltersüsteemi puhul saavutati väga madala reostusastmega olmereovee puhastamisel kõrged puhastusefektiivsused. Olgugi, et katselise pinnasfiltri õhustusvõime oli mõnevõrra madalam, kui näiteks viimasel aastatel levinud vertikaalvooluliste pinnasfiltrite puhul, võib eeldada, et kontsentreerituma reovee puhul ja/või suurema vooluhulga tingimustes on võimalik saavutada ka oluliselt kõrgemad õhustusvõime näitajad. Hallvee puhastamiseks rajatud kompaktsete mitmekihiliste filtritega pinnasfiltersüsteemide puhul saavutati väga head puhastusefektiivsuse tulemused kõrge reostuskoormuse tingimustes, mis julgustavad sarnaste täismõõduliste kompaktsete süsteemide rakendamist kohtades, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus pinnasfiltri rajamiseks kasutatav ruumiline resurss on piiratud. Puhastatud hallvett on võimalik edukalt taaskasutada näiteks vesiklosetis ja/või kastmisveena.