Sirvi Kuupäev , alustades "2012-08-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Emotional experience: Relations to personality, subjective well-being, recollection, and external influences
(2012-08-06) Kööts-Ausmees, Liisi
Emotsionaalne kogemus on keeruline nähtus, sest aju töötleb selle loomiseks pidevalt erinevatest allikatest tulenevat teavet, nagu näiteks kehalisi aistinguid, eelnevaid teadmisi objektide ja situatsioonide kohta ning ka ümbritsevast maailmast pärinevat sensoorset informatsiooni. Käesolev väitekiri põhineb eeldusel, et emotsioonitekkes on üks peamisi tegureid see, kuidas inimesed enda jaoks olulisi sündmusi tõlgendavad. Töös kasutatakse ühe uurimisviisina kogemuse väljavõtte meetodit, mis võimaldab emotsioone hinnata nende loomulikus keskkonnas. Kuna mõõtmised toimuvad reaalajas, aitab see vältida ka mälust tingitud moonutusi. Nimelt on mitmed senised uurimused rõhutanud inimeste ebatäpsust minevikusündmuste ja emotsioonide meenutamisel. Ka väitekirjas esitatud tulemused näitavad, et inimese üldine emotsionaalsus mõjutab oluliselt seda, kui eredalt ja intensiivselt oma elusündmusi meenutatakse. Veel uuritakse käesolevas doktoritöös paari populaarset tõekspidamist, mis varasemates töödes on osutunud vastuolulisteks – näiteks seda, kas ilmastikutingimused mõjutavad emotsioonide kogemist. Tulemustest järeldub, et ilmal küll on afektiivsetele seisunditele teatud mõju, kuid see ei ole kindlasti nii suur, nagu võiks eeldada üldlevinud veendumuse põhjal. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kas inimesed on suutelised olema ühtaegu nii rõõmsad kui kurvad. Selgub, et neid näiliselt vastandlikke emotsioone on tõepoolest võimalik samal ajahetkel kogeda, kuigi mitte väga intensiivsel kujul. Töös ilmneb ka isiksuseseadumuste mõju, mis viitab sellele, et teatud inimesed tunnevad segaemotsioone suurema tõenäosusega. Nii positiivsete kui negatiivsete tunnete uurimine on oluline muuhulgas ka seepärast, et nii eraldiseisvana kui omavahelises koostoimes mõjutavad mõlemad seda, kui rahul inimesed oma eluga üldiselt on. Viimast tuleb siiski vaadelda laiemas kontekstis, sest emotsioonide suhteline kaal rahuloluhinnangutes on riigiti mõnevõrra erinev, sõltudes kultuurilistest teguritest. Lõpetuseks, emotsionaalset kogemust kultuuriti uurides on vajalik analüüsida emotsiooniskaalade ning isegi konkreetsete sõnade tähendusruumide võrreldavust, sest alati ei ole need ühest kultuuri- või keelekontekstist teise otseselt ülekantavad.