Sirvi Kuupäev , alustades "2012-08-21" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Taxonomy and phylogeny of sawfly genus Empria (Hymenoptera, Tenthredinidae)
(2012-08-21) Prous, Marko
Elurikkust on teaduslikult kirjeldatud üle 250 aasta, kuid suurem osa (hinnanguliselt 80–90%) sellest on teadusele ikka veel tundmata. Suurema osa palja silmaga nähtavast kirjeldatud ja kirjeldamata elurikkusest moodustavad putukad. Neid on teada ligi miljon liiki, kuid avastamata võib olla lausa kümme korda rohkem. Üks liigirikkamaid putukaseltse on kiletiivalised (nt. herilased, mesilased ja sipelgad), kuhu kuulub ka doktoritöös uuritud põhja poolkeral levinud 60 liigiline perekond Empria. Tegemist on lehevaablastega, kes vastsestaadiumis on kõik taimtoidulised ja meenutavad liblikaröövikuid. Täiskasvanud empriad on väiksed (4–9 mm) mustad putukad. Iseloomulikuks tunnuseks on tagakehal paiknevad valged laigud, mille põhjal on perekonda teistest lehevaablastest kerge eristada. Liikide määramine on paraku aga võimalik pea ainult mikroskoobi abiga ja seejuures tuleb tavaliselt isastel genitaalkapslist eraldada peenisvalvid ja emastel munetid. Aga kui see on tehtud, siis on liikide määramine üldjuhul lihtne igaühele, kuna tavaliselt erinevad eri liikidel peenisvalvid ja munetid väga selgesti. Võib öelda, et on lihtsalt vaja galeriid kõikide liikide peenisvalvidest ja munetitest ning seejärel üles leida otsitav. Doktoritöö raames koostati ida poolkera empria liikide (50) jaoks määramistabel koos fotodega peenisvalvidest ja munetitest (lääne poolkera liikide kohta oli vastav info juba olemas). Nende seas on 13 uut liiki teadusele, millest 9 ootab veel nimetamist. Lisaks kasutati 46 liigi (nii ida kui lääne poolkeralt) DNA andmeid põlvnemissuhete väljaselgitamiseks. Edasiste uurimuste ülesandeks oleks kirjeldada seni teadusele tundmatud liigid ja välja selgitada kõikide liikide toidutaimed (rohkem kui pooltel teadmata). Lähemat uurimist vääriks empria ka liigitekke aspektist, kuna perekonnas paistab olevat enam-vähem pidev skaala nii rohkem kui vähem eristunud liikidest ja mõnede liigirühmade või -paaride puhul polegi liigipiirid päris selged. Aga miks meil üldse neid empria liike vaja tunda? Otsest majanduslikku tähtsust neil pole (Põhja-Ameerikas võivad paar liiki siiski olla maasika kahjurid). Teaduse seisukohalt on aga tegemist ühe pusletükiga teadmiste üldises mosaiikpildis, mille kokkupanemine aitab meil üha paremini mõista ümbritsevat maailma.