Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi kuupäeva järgi

Sirvi Kuupäev , alustades "2012-09-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    The relationship between governance and performance in water services provision in Estonian municipalities
    (2012-09-13) Peda, Peeter
    Viimastel kümnenditel on arusaamad riigi või kohaliku omavalitsuse rollist avalike teenuste osuta¬misel oluliselt muutunud. Paljud riigid on algatanud avaliku sektori valitsemise reforme, et suurendada avalike teenuste osutamise tulemuslikkust. Reformide tulemusel on nende teenuste osutamine muutunud killustatumaks ja lepingulistel suhetel põhinevaks. Samas on senised teadmised valitsemise mõjudest avalike teenuste osutamise tulemuslikkusele kasinad ja killustunud. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on luua Eesti veesektori näitel põhjalikum arusaamine sellest, kuidas avalike teenuste osutamisega tegelevate ettevõtete valitsemise mehhanismide ülesehitus ja kasutamine mõjutavad avalike teenuste osutamise rahalist ja mitterahalist tulemuslikkust. See teadmine aitab poliitikate kujundajaid, hinnaregulaatoreid ning teisi osapooli strateegiate arendamisel ja võimaluste leidmisel, et parandada veeteenuste ja teiste sarnaste avalike teenuste osutamise tulemuslikkust. Doktoritöö empiirilise uuringu esimene osa sisaldab kvantitatiivset analüüsi omandivormi mõju kohta Eesti vee-ettevõtete tehnilisele tõhususele. Analüüs näitas, et ühtegi vaadeldud omandivormi (avaliku, erasektori ning avaliku ja erasektori ühine omandus) ei saa seostada suurema või madalama tõhususega kasutatud valimi korral. Uuringu tulemused ei toetanud teoreetilisi seisukohti, et avaliku sektori omanduses olevad ettevõtted on suhteliselt vähem tõhusad. Empiirilise uuringu teine osa koosneb võrdlevast juhtumiuuringust, mille tulemustest selgus, et vaadeldud omandivormidel on erinev mõju vee-ettevõtete rahalisele ja mitterahalisele tulemuslikkusele, mis sõltuvalt kasutatud valitsemise mehhanismidest võib olla negatiivne või positiivne. Eraomaniku kontrollitav vee-ettevõte (sh. avaliku ja erasektori ühises omanduses olev) võib saavutada suhteliselt suurema tulemuslikkuse, kui õigused (nt. tariifid) ja kohustused (nt. kvaliteedinõuded, aruandluse põhimõtted) on rangete lepingutega selgelt määratletud. Veeteenuste osutamine eraettevõtte poolt ilma eelnevate kirjalike kokkulepeteta viib tõenäoliselt tulemuslikkust kahjustavate volitaja-agendi probleemideni kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte vahel. Avaliku sektori omanduses olevad ettevõtted, mida sageli peetakse vanamoelisteks ja ebaefektiivseteks, võivad saavutada hea tulemuslikkuse ka ilma rangete lepinguliste korraldusteta, kui vee-ettevõte on seotud kohaliku omavalitsusega ettevõtte nõukogu kaudu professionaalsusele tuginevalt. Doktoritöö tulemused osundavad, et ainuüksi vee-ettevõtete omandivormi muutmine (nt. erastamine) ei lahenda tulemuslikkusega seonduvaid väljakutseid veeteenuste osutamisel. Poliitikud, veesektori regulaatorid ja vee-ettevõtete juhid peaksid põhjalikult kaalutlema veeteenuste osutamist reguleerivate lepinguliste sätete ning ettevõtte nõukogu kasutamise mõju vee-ettevõtte soovitud rahaliste ja mitterahaliste eesmärkide saavutamisele.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    A disciplinary history of Latvian mythology
    (2012-09-13) Ķencis, Toms
    Väitekirja teemaks on mütoloogia uurimine kui teadmisloome protsess, mis paikneb folkloristika, ajaloo ja religiooniteaduse piirialal. Rakendatud on refleksiivse historiograafia metodoloogiat, mille lähtekohad on postmodernismi ja poststrukturalismi diskursuses, lingvistilises antropoloogias, kultuuriteaduses ning teaduse sotsioloogias. Analüüsi keskmes on teadmiste loome institutsionaalses kontekstis ja põhjuste ning tagajärgede vastastikused suhted neis tekstides ja praktikates, mis puudutavad läti mütoloogiat kui geograafiliselt ja keeleliselt konstrueeritud uurimisobjekti. Võttes aluseks intertekstuaalsete seoste ning ekstratekstuaalsete sarnasuste tiheduse institutsionaalses, poliitilises ja ühiskondlikus kontekstis, on autor määratlenud läti mütoloogia uurimises mitmeid traditsioone. Neist esimene diskursiivne formatsioon on institutsioonidele eelnev poeetilis-uurimusliku tekstiloome esiletõus enne esimest maailmasõda. Teine traditsioon arenes Lätis sõdade vahelisel perioodil. Sõjajärgse teaduse analüüsi põhjal on defineeritud ka järgnevaid paralleelseid uurimistraditsioone: Nõukogude Läti akadeemilistes asutustes, läti pagulaste kogukonnas ja Moskva-Tartu semiootikakoolkonna ringides. Läti mütoloogia kuulub olulise osana ka avaramatesse projektidesse, mille sisuks on protoindoeuroopa ja balti mütoloogia rekonstrueerimine. Süvaanalüüs toob esile mütoloogilise ruumi rekonstrueerimise dünaamika, kuid läti ja eesti uurijate ning nende tööde võrdlusest ilmneb, et sarnasusi on põhjustanud teadmisloome protsessi välised tegurid.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet