Sirvi Kuupäev , alustades "2012-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 57

Sissejuhatus koolieelsesse pedagoogikasse
(Tartu Ülikool, 2012-10) Ivanova, Jelena
BeSt programmi toetusel valminud e-kursusel käsitletavad teemad: koolieelsete laste arengu eripära, kasvatustöö eesmärgid ja ülesanded, koolieelse kasvatuse süsteem Eestis ja välismaal.
Eesti halduse ja institutsioonide ajalugu
(Tartu Ülikool, 2012-10) Rahi-Tamm, Aigi
BeSt programmi toetusel valminud kursusel käsitletakse Eesti ala haldusliku korralduse ajalugu, institutsioonide arenguid valitud teemade ning rühmade lõikes. Kursusel omandatav teadmine aitab kiiremini orienteeruda arhiivifondide materjalides ning üles leida vajalikke dokumente.
Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana
(2012-10-01) Vanamölder, Kaarel
Väitekirjas käsitletakse Rootsi aja lõpul (u 1689–1710) Tallinnas perioodiliselt ilmunud trükitud ajalehte Reval(i)sche Post-Zeitung. Senises historiograafias on lehte vaadeldud omaette institutsioonina, kuid väitekirjas muudeti ainesele lähenemisel kontseptsiooni, käsitledes seda laiemalt varauusaegse Rootsi suurriigi ja Euroopa pressiajaloo kontekstis. Väitekirjaks koondatud artiklid avavad uurimisobjekti erinevaid tahke. Perioodiliselt ilmunud (Tallinna) ajalehte vaadeldakse esmalt koos teiste varauusaegsete infokandjatega (lendlehtede jms) kui tollase publitsistika ning ajalookirjutuse üht võimalikku allikat. Seejärel keskendutakse Reval(i)sche Post-Zeitungi trükkali isikule ja tema muudele igapäevastele tegevustele. Ajalehe väljaandmine polnud trükkalile asi iseeneses või eraldi ülesanne, vaid üks tahk informatsiooni edastamises ja uudiskandjate reprodutseerimises. Eraldi käsitletakse ajalehes avaldatud reklaam- ning muid teateid. Metodoloogilise uuendusena vaadeldi Reval(i)sche Post-Zeitungit esmakordselt paralleelselt Liivimaa kindralkubermangus välja antud ajalehtedega Montags (Donnertstags) Ordinari Post Zeitung (1690–1681), Rigische Novellen (1681–1710) ning teiste Saksa ajalehtedega, näiteks Königsbergis ja Hamburgis ilmunutega. Võrdluse tulemusena selgus, et Reval(i)sche Post-Zeitungi näol on tegemist Riias ilmunud ajalehe lühendatud ümbertrükiga. See teadmine sunnib revideerima Balti varauusaegse pressi ajaloo seniseid seisukohti. Eesti- ja Liivimaa kubermangukeskuste ajalehtede väljaandmist tuleb vaadelda ühtse protsessina, mida initsieeris keskvõimu tahe kontrollida avalikkusele suunatud info edastamise viise ja kanaleid.
Sotsiaaltöö alused
(Tartu Ülikool, 2012-10) Žuravljova, Maria
BeSt programmi toetusel valminud e-kursusel käsitletavad teemad: sotsiaaltöö olemus, ajalugu, areng, eesmärgid ja meetodid; kaasaegse maailma peamised mudelid rahvaste sotsiaaltoetuses ja sotsiaalses kaitses; sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus; sotsiaaltöö erinevate sihtgruppidega; sotsiaaltöö üld- ja eritehnoloogiad; sotsiaaltöötaja professionaalne pädevus.
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas
(2012-10) tnsEmor; Maanteeamet
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2012 nr 9
(Tartu : Tartu Ülikool, 2012-10) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Mäng ja koolieelne arendus
(Tartu Ülikool, 2012-10) Sile, Tatjana
BeSt programmi toetusel valminud kursusel käsitletakse mängu sotsiaalset ja psühholoogilist olemust, mängu arengu erinevaid etappe, mängulise tegevuse juhtimist.
A complex phenotype in mice with partial or complete deficiency of the NCAM protein
(2012-10-01) Jürgenson, Monika
Sünaptiline plastilisus on aju plastilisuse üks oluline osa, mis võimaldab ajul pidevalt luua ja eemaldada rakkudevahelisi kontakte. Aju plastilisus, mis hõlmab närvikoe erinevaid morfoloogilisi muutusi, on oluline faktor nii kognitiivsetele võimetele nagu õppimine, mälu, aistingud ja teadvus kui ka meeleoluseisunditele. Neuronaalsete rakkude adhesioonimolekul (NCAM) ja tema polüsialüülitud vorm (PSA-NCAM) on valgud, mis on üheks peamisteks sünaptilise plastilisuse kujundajateks. Eelnevad uuringud kinnitavad, et NCAM molekulid on võimelised seostuma nii omavahel kui ka teiste erinevate rakupinna valkudega. Sel moel osaleb NCAM/PSA-NCAM erinevate signaalradade käivitamises ja regulatsioonis. Üheks olulisemaks NCAMi interaktsioonipartneriks on fibroblastide kasvufaktori retseptor 1 (FGFR1). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas osaline (NCAM+/-) või täielik (NCAM-/-) NCAM/PSA-NCAMi puudumine hiirtel mõjutab nende loomade fenotüüpi; vaadeldi, kas NCAM-/- hiirte ärevuskäitumine võib olla mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Selgitamaks, milline signaalrada vastutab kognitiivsete ja milline depressioonisarnase käitumise eest, uuriti nendel hiirtel NCAM-vahendatud signaalradu, peamisi interaktsioonipartnereid ning serotonergilist süsteemi. Antud töö tulemused kinnitasid, et NCAM-/- hiirtel esines depressioonisarnane käitumine ning olid vähenenud kognitiivsed võimed. NCAM+/- hiirtel esines samuti depressioonisarnane käitumine, kuid nende kognitiivsed võimed ei olnud kontrollhiirtega võrreldes muutunud. Selgus ka, et NCAM-/- hiirte käitumine ärevuskatsetes on mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Leiti, et nii NCAM+/- kui NCAM-/- hiirtel esinesid muutused FGFR1 aktivatsioonis, kuid erinevalt NCAM-/- hiirtest ei kaasnenud NCAM+/- hiirtel FGFR1 aktivatsiooni langusega kaltsium-kalmoduliinist sõltuvate kinaaside II ja IV (CaMKII ja IV) ning transkriptsioonifaktori CREB aktivatsiooni muutust, mis võibki olla nende loomade käitumusliku fenotüübi põhjus. Ühtlasi leiti, et NCAM puudulikkus mõjutab serotoniini transporteri ekspressiooni ning oletatavalt just vähenenud serotoniini transporteri ekspressioon võib olla nendel loomadel ilmnenud depressioonisarnase käitumise põhjuseks.
Projektitöö alused
(Tartu Ülikool, 2012-10) Žuravljova, Maria
BeSt programmi toetusel loodud kursusel käsitletakse projekti mõistet ja liigitust ning tutvutakse samm-sammult teooriaga, mis aitab koostada edukaid projektiplaane.
“Where did we go last weekend?” Socialization of children through past-event reminiscing in various cultural contexts
(2012-10-02) Tõugu, Pirko
Igaühel meist on oma lugu. See lugu ei ole alati täpselt ühesugune, vaid sõltub sellest, kellele me seda räägime ja miks. Samuti võime uutest kogemustest tulenevalt oma minevikule hakata hoopis teise pilguga vaatama. Oma lugu rääkides tugineme autobiograafilistele mälestustele. Autobiograafiliste mälestuste kujunemisel lapseeas on mitmetel asjaoludel väga tähtis roll: oluline on piisav keeleoskus, ajamõiste tajumine, teatavad kognitiivsed oskused ning meenutusvestlused täiskasvanutega. Vestlused, mille käigus meenutatakse minevikusündmusi, aitavad lapsel paigutada neid samu sündmusi ajas ja ruumis; mõista nende olulisust ning tõlgendada kogemust enda jaoks. Meenutusvestlusi uurides on leitud, et need on sageli kultuuriti erinevad ning neid erinevusi nii vestluste sisus kui ka vormis seletatakse minapildiga seonduvate hoiakutega seotuse ning sõltumatuse suhtes. Läänemaailmas, kus väärtustatakse eelkõige sõltumatust, räägitakse lapsega palju ja detailselt ning keskendutakse lapse individuaalsele kogemusele. Sellest tulenevalt on ka täiskasvanuea mälestused põhjalikumad, pärinevad varasemast east ning neid on rohkem. Erinevalt Läänemaailmast väärtustatakse näiteks Aasia riikides eelkõige seotust ja minevikusündmustest räägitakse põgusamalt. Samuti keskendutakse pigem sotsiaalse sisuga kogemustele ning inimeste mälestused on hilisemad ja üldisemad. Antud doktoritöö keskendub ema-lapse meenutusvestlustele kolmes Euroopa pealinnas – Berliinis, Tallinnas ja Stockholmis – ja Kamerunis, Aafrikas. Üldiselt võib öelda, et ema-lapse meenutusvestlused Euroopas ja Kamerunis erinevad oodatud viisil: nt. räägivad nii Kameruni emad kui ka lapsed vähem ning keskenduvad erinevatele aspektidele võrreldes Euroopa emadega. Neid erinevusi saab seletada erineva rõhuasetusega minapildis. Samas, nii vestluste sisu kui ka vorm (kui palju lastega räägitakse ning kuidas) erineb Euroopa kontekste võrreldes. See viitab asjaolule, et lisaks minapildiga seotud väärtustele on oluline arvestada erinevate riikide ajaloolist tausta, kombeid ja hoiakuid, mis puudutavad suhtlemist ning tavapäraseid suhtlemisharjumisi. Kõigest sellest sõltub, kuidas me ennast näeme, millise loo endast loome ning kuidas seda teistele räägime.
G nucleotide regulation of translational GTPases and the stringent response factor RelA
(2012-10-02) Shyp, Viktoria
G-nukleotiidide GTP, GDP ja alarmooni ppGpp kontsentratsioonid mõjutavad oluliselt translatsiooni bakterirakus. Käesoleva töö raames uurisin mehhanisme ppGpp sünteesiks, selle alarmooni märklaudu ning translatsioonis osalevate GTPaaside regulatsioonimehhanisme. Stressitingimustes, eeskätt toitainete nappuse korral, tõuseb alarmooni ppGpp tase bakterirakus. Käesolevas töös näitasime, et ppGpp stimuleerib iseenda RelA valgu vahendatud sünteesi. Selline positiivse tagasisidestusega mehhanism tagab kiire stressivastuse. Eelnevalt oli teada, et ppGpp inhibeerib mitmeid ribosoom-seoselisi trans¬latsiooni¬¬¬¬faktoreid. Samas ei olnud teada, milline neist võiks olla selle alarmooni peamine märklaud. Käesoleva too käigus tegime kindlaks, et initsiatsioonifaktor kaks (IF2) seondab seda alarmooni oluliselt tugevamini kui teised trans¬latsioonifaktorid. Seega võiks olla tegemist ppGpp põhilise märk-lauaga. IF2 on üks translatsiooni masinavärgi põhikomponente. Eelpool märkisin ära, et stressitingimustes võib selle valguga võib seonduda ppGpp. Tavaolekus toimuva translatsiooni käigus seondub IF2 initsiaator tRNA, GTP/GDP ja ribosoomiga. Käesoleva töö käigus tegime kindlaks, et G-nukleotiidide ja initsiaator-tRNA seondumine on üksteisest sõltumatud sündmused. Samas näitasime, et G-nukleotiidid mõjutavad IF2e ja elongatsioonifaktor G (EF-G) seondumist ribosoomile. Täheldasime, et oma märklauaks oleva ribosomaalse RNA fragmendiga seonduvad need valgud eelistatud GTP vormis.
Koguduslik hingehoid Eesti nelja konfessiooni näitel
(2012-10-04) Latvala, Maire
Doktoritöös käsitletakse hingehoiu olukorda Eesti neljas konfessioonis – Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus (EEKBKL), Eesti Metodisti Kirikus ja Eesti Kristlikus Nelipühi Kirikus. Intervjuude abil küsitletud koguduste vaimulikud ja ankeetide kaudu vastanud ilmikliikmed andsid oma hinnangu, millest võib inimestele raskel hetkel abi olla, millised on peamised probleemid, millega inimesed tulevad vaimuliku poole, mis takistab abi järele pöördumist, kas saab kirjeldada tüüpilist abivajajat, milline peaks olema hea hingehoidja ning kas vaimulikud peaks tegema koostööd teiste valdkondade abistajatega. Ilmikutelt küsiti veel, millised abikanalid on neile kättesaadavad, kuivõrd tähtis on, et teised abistajad (psühholoog, psühhiaater, sotsiaaltöötaja, perearst) jagaks nendega samu väärtusi ning kas nad ise oleks valmis kedagi teist toetama. Kuna Eestis pole siiani põhjalikumalt uuritud protestantlike kirikute hingehoiupraktikat, võib väitekirja tulemusi pidada esimeseks sammuks, et teada saada ja võrrelda vaimulike ja ilmikute nägemust hingehoiust. Kahest uurimusest koorus välja rida vajadusi, mida võib näha ka kui arenguvõimalusi Eesti protestantlike kirikute hingehoiutöös.
Assay systems for characterisation of subtype-selective binding and functional activity of ligands on dopamine receptors
(2012-10-04) Reinart-Okugbeni, Reet
Dopamiin (DA) on närvivirgatsaine, mida organism sünteesib aminohappest türosiin. Nii dopamiini kui talle vastavaid retseptoreid (DAR) leidub nii perifeerses kui kesknärvisüsteemis (KNS) ning koos mõjutavad need mitmeid organismile olulisi funktsioone, nagu liigutuste koordineeritust, söömist, und, tähelepanu, mälu, õppimist, motivatsiooni jne. Perifeerse süsteemi DAR-d osalevad muuhulgas haistmis-, nägemis- ja hormonaalse regulatsiooni protsessides ning mõjutavad südameveresoonkonna ja neerude tööd. Tuntumad KNS DA-ergiliste süsteemidega seotud haigused on Parkinsoni tõbi (PD) ja skisofreenia, mis on seotud DA või DAR-te taseme ja funktsiooni häiretega. Kui PD korral on tegemist DA signaaliradade alatalitlusega, siis skisofreenikute ajus on olukord vastupidine ehk DA signaalirajad on ülereguleeritud ja ülitundlikud. Ravimid, mis suudavad DA-ergilisi häireid kontrolli all hoida või leevendada on sageli kas DA imiteerivad (DAR agonistid) või DA toimet blokeerivad ühendid (DAR antagonistid). DAR-eid on viis erinevat alatüüpi. D1-perekonna (D1 ja D5) retseptorite farmakoloogilised omadused, signaaliradade aktiveerimine ja füsioloogiline toime erinevad oluliselt D2-perekonna (D2, D3, D4) omadest. Ravimiarenduse seisukohalt on oluline välja selgitada nii DAR alatüüpide täpne funktsioon kui leida ühendid, mis mõjuksid selektiivselt just soovitud retseptori alatüübile, võimaldades sellega vähendada ravimi soovimatuid kõrvalmõjusid. Käesolevas töös uuriti erinevate DAR-te omadusi katseklaasi tasandil, nii erinevat päritolu rakukultuurides kui ka roti aju preparaadis. Mõõdeti, kuivõrd hästi erinevad ühendid retseptoreid ära tunnevad ja kuidas mõjutavad nad retseptoritega seotud signaaliradasid. Koostöös orgaanilise sünteesi töörühmadega Tallinna Tehnikaülikoolist ja Debreceni Ülikoolist tuvastati mitmeid päris uusi DA-ergilisi ühendeid, millest mõned apomorfiini analoogid mõjusid juba subnanomolaarses kontsentratsioonis, eelistades D2 ja D3 retseptoreid. Selliste ühendite avastamine on samm edasi paremate dopamiinergiliste ravimkandidaatide arendamisel.
Interpersonal relationships and behaviour: moderation by functional gene variants
(2012-10-05) Kurrikoff, Triin
Miks sattus ema otsinguil sekeldustesse just Kalevipoeg, mitte teised vennad? Kas see oli juhus või oli Kalevipojal juba sündides rohkem eelduseid mõtlematuks käitumiseks? Küllap on sarnane küsimus, kohandatuna enda perekondlikele oludele, mingil hetkel ilmunud paljude lapsevanemate pähe. Oleks küll üleliigne väita, et minu doktoritöö annab taolistele küsimusele lõpliku vastuse, kuid see panustab omapoolselt valdkonda, mis uurib inimeste käitumisviiside erinevuste põhjuseid. Seda, kas ja kuidas on käitumisviisidega seotud geenid ja keskkond. Uurisin kolme erinevat geeni. Nende kõigi puhul ilmnes, et uuritud geenide mõni või mõned genotüübid on seotud teatud käitumisviisidega – impulsiivsuse ja/või depressiivsusega. Kuid seda peamiselt juhul, kui uuritud noored kasvasid peres täis tülitsemist, vägivalda, alavääristamist või kus puudus soojus ja toetus. Näiteks olid n.ö riskigenotüübiga noored vaenulike peresuhete korral enda hinnangul väga mõtlematu käitumisviisiga. See omakorda võiks viia sarnaselt Kalevipojaga tüli tekkimiseni Soome sepaga, Saare neiu ründamiseni või muude probleemideni. Sama geeni mõne teise genotüübiga noorte mõtlematusele ei avaldanud aga peresuhted mingit mõju. Kuid mis juhtub, kui sama „riskigenotüübiga“ kaasneb toetav keskkond heade peresuhete näol? Ilmnes, et sel juhul võivad „riskigenotüübiga“ noormehed olla teistest märgatavalt kiiremad tegutsejad selleks sobilikes olukordades. Nagu näiteks vihases võitluses, tulises tapluses. Nad võivad olla ka suurema seiklusjanuga ja ekstravertsemad, mis võib neist vajaduse korral head eestvedajad teha. Naiste puhul ilmnes, et ehkki „riskigenotüüpide“ puhul kaasnes mittetoetavate peresuhete olemasoluga suurem mõtlematus, olid heade lähisuhete puhul „riskigenotüüpidega“ naistel tunduvalt madalamad depressiivsuseskoorid. Seega - olgugi, et geenid ja keskkond üksi mõjutavad vaid pisitillukest osa meie käitumisest, kasvatavad head peresuhted meist ka „riskigenotüüpide“ olemasolul suurema tõenäosusega kangeid „Kalevite poegi“. Ja tütreid.
The relationship between perceived poor family communication and suicidal ideation among adolescents in Estonia
(2012-10-08) Samm, Algi
Suitsidaalsust võib vaadelda kui seda soodustavate ja esile kutsuvate bioloogiliste, arengut puudutavate, psühholoogiliste ning sotsiaalsete muutujate kompleksset fenomeni. Noorukite suitsidaalsel käitumisel on leitud seoseid pereliikmete vahelise interaktsiooniga. Noortel, kes ei ole rahul oma lähimast keskkonnast tuleva sotsiaalse toetusega, esineb enam depressioonile viitavat sümptomaatikat ning perekondliku toetuse puudumine on osutunud riskiteguriks suitsidaalsuse osas, mille üheks näitajaks võib olla riskikäitumine. Nooruki vaimne tervis sõltub keskkonnast, kus ta elab, sealhulgas perekonnast. Perekeskkonna oluliseks indikaatoriks on omavahelised suhted. Perekond kui sotsiaalne kooslus rajaneb otseselt vastastikustes suhetes olevatel isikutel. Durkheim (1897), kes on kaasaegse sotsioloogilise teooria ja suitsidoloogiaalaste uurimuste rajaja, on toonud välja indiviidi sotsiaalse integratsiooni kui olulise suitsidaalsusega negatiivselt seotud faktori, mille ta kontseptualiseeris kui vastandi anoomiale ja isoleeritusele. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on: 1) kirjeldada suitsidaalsusele ja depressioonile viitavate sümptomite levimust 11-15-aastaste Eesti kooliõpilaste hulgas; 2) tuua välja seosed depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemise ning perekonna suhtekonteksti vahel Eesti kooliõpilastel; 3) selgitada välja perekonna suhtekontekstiga seotud tunnused, mis ennustavad depressiivsuse ning suitsiidimõtete esinemist kooliõpilastel (Eesti, Leedu ja Luksemburgi valimite näitel). Empiiriline materjal on kogutud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi poolt projekti EAAD (European Alliance Against Depression) raames 1996. ja 2004. aastal ning Tervise Arengu Instituudi poolt WHO projekti HBSC (Health Behaviour in Schoolaged Children; Estonian study 2005/2006) raames. Leedu ja Luksemburgi andmeid on käsitletud taustana Eesti kooliõpilaste tervisekäitumist analüüsivas uurimuses. Uurimuses on rakendatud kvantitatiivset lähenemisviisi ning rahvusvaheliselt tunnustatud andmeanalüüsi meetodeid (faktoranalüüs, logistiline regressioonanalüüs). Uurimuse tulemused toovad välja noorukite depressioonile omase sümptomaatika mitmefaktorilise struktuuri ning selle erinevused sugude osas: tüdrukute puhul väljendub depressiivsus psühhosomaatiliste kaebuste, elurõõmu puudumise ja negatiivse enesehinnanguna; poiste puhul on iseloomulikud käitumuslikud komponendid – negatiivne hinnang oma toimetulekule ja interpersonaalsed probleemid. Uurimuse tulemused näitavad, et 11-15-aastastel Eesti koolinoortel, kes ei ole rahul omavaheliste suhetega peresüsteemis, esineb enam depressiivsust ja suitsiidimõtteid. Muredest rääkimise kergus vanemaga osutus kaitseteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemise osas. Olulise depressiivsust ning suitsiidimõtete esinemist ennetava ressursina tõi uurimus välja muredest kõnelemise võimaluse vanema õe või vennaga ning laiendatud perekonna liikmetega – vanavanematega. Perekoosseisu poolest vaadelduna võõrasvanem perekonnas osutus riskiteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemisel võrreldes Eesti koolinoortega, kes kasvasid mõlema bioloogilise vanemaga või siis üksikvanema perekonnas. Muredest rääkimise kergus vanemaga jäi oluliseks kaitseteguriks depressiivsuse ja suitsiidimõtete esinemisel ka juhul, kui oli arvesse võetud perekonna majandusliku kitsikuse näitaja. Uurimuse tulemused toovad välja suitsiidimõtete esinemise ja riskikäitumise seose. Noorukitel, kellel esineb riskikäitumist, on suurem tõenäosus suitsiidimõtete esinemiseks. Vanemaga muredest kõnelemise kergus jäi oluliseks kaitseteguriks suitsiidimõtete esinemisel ka juhul, kui on arvesse võetud muredest rääkimise võimalus parima sõbraga. Antud uurimuse tulemused kinnitavad Eesti koolinoorte poolt subjektiivselt tajutud sotsiaalset integreeritust oma lähima keskkonna – perekonnaga – kui olulist suitsiidimõtete esinemise riski vähendavat tegurit.
Understanding the Role of Communication in the Management Accounting and Control Process
(2012-10-09) Pärl, Ülle
Kommunikatsiooni protsess seob omavahel juhtimisarvestusest saadavad näitajad organisatsiooniliikmete tegevustega ning omab seetõttu väga olulist rolli organisatsiooni juhtimises ja selle eesmärkide saavutamises. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on välja töötada kommunikatsiooni mudel juhtimisarvestuse valdkonna tarvis, mis võimaldaks paremini mõista ja seeläbi mõjutada organisatsioonis toimuvaid protsesse. Doktoritöö teoreetiline osa baseerub Roman Jakobsoni kommunikatsiooniteoorial ja Juri Lotmani kultuurisemiootikal. Doktoritöö empiirilises osas on kasutatud osaleva vaatluse meetodit. Töö autor töötas ja samal ajal kogus empiirilist materjali organisatsioonis, kus tal olid aastate jooksu kujunenud head tööalased suhted paljude selle organisatsiooni liikmetega. Head suhted võimaldasid luua dialoogi organisatsiooni liikmete ja uurija vahel. Kommunikatsiooni mudeli väljatöötamine ja selle rakendatavuse uurimine toimus paralleelselt – kasutades väljatöötatud mudeli esialgset varianti analüüsiti selle ettevõtte juhtimisarvestuse ja controllingu protsessi ning samaaegselt täiendati ja täpsustati loodavat mudelit. Uurimuse tulemusel võime öelda, et teisiti- või erinevalt mõistmine (ingl k misunderstanding) on kommunikatsiooni ja seeläbi ka juhtimisarvestuse ja controllingu protsessi lahutamatu osa. Doktoritöös tuuakse välja, et teisiti/erinevalt mõistmise roll ja selle teadvustamine juhtimisarvestuse ja controllingu protsessis on tänapäeval väga oluline, sest juhtimisarvestuse süsteemi kasutajateks on kaasaegse infoühiskonna tingimustes (peaaegu) kõik organisatsiooni liikmed. Doktoritöös töötatakse välja kommunikatsiooni mudel, mille kaasabil saaksid organisatsioonide juhid ja ka teadlased analüüsida juhtimisarvestuse ja controllingu süsteemi toimimist. Uurimuse tulemusena luuakse kommunikatsiooni mudel, mis aitaks juhtimise ja -arvestuse protsessi paremini analüüsida ja leida võimalusi selle efektiivsemaks muutmiseks, mis omakorda aitaks juhtidel paremini organisatsiooni liikmeid kaasata planeeritud tulemuste saavutamisele.
Les valeurs du conditionnel français et estonien. Une étude contrastive basée sur les textes traduits et comparables
(2012-10-09) Alas, Reet
Kui meil enestel poleks vigu, siis meile ei pakuks nii suurt lõbu leida neid teistelt. Si nous n’avions point de défauts, nous ne prendrions pas tant de plaisir à en remarquer dans les autres. Prantsuse keeles ei ole selle François de La Rochefoucauld’ maksiimi kõrvallauses tingivat kõneviisi ning peallause algul puudub sidend „siis“, kuid arusaadav on see üldinimlikule nõrkusele viitav väide siiski ühtmoodi. Kindel kõneviis prantsuse versiooni kõrvallauses annab edasi just selle sama hüpoteetilise nüansi nagu eesti tingiv kõneviis ning tegelikult oleks ju eestikeelne tõlge mõeldav ka ilma korrelaadita „siis“. Nagu inimesed, nõnda on ka grammatilised kategooriad üldiselt defineeritavad just vastandustes üksteisele. Need vastandused on keeliti erinevad, kuid keele funktsioonid siiski suhteliselt universaalsed. Nii leiabki tõlkija pärast suuremat või väiksemat peamurdmist võimaluse, kuidas lähtekeeles väljendatu sihtkeeles kõige ladusamalt kõlaks. Käesoleva töö eesmärk on kaardistada eesti ja prantsuse keele tingiva kõneviisi vastavused tõlketekstides, saamaks selgemat aimu nende keelte konditsionaalide toimimisest. Laiendades La Rochefoucauld’ maksiimi võrdlevat aspekti lingvistikakonteksti, võib tõdeda, et just kõrvutamine teise keelesüsteemiga võib anda olulist infot uuritava keelenähtuse kohta. Kui ülaltoodud tingimuslause konstruktsioonid on kahes keeles küllalt sarnased, siis ülejäänud funktsioonide vaatlemisel leidub lisaks hulgaliselt lahknevusi. Need lahknevused võivad tuleneda nii süsteemsetest erinevustest keeles, kui olla motiveeritud stiililistest kaalutlustest või tõlkija isiklikest eelistustest. Nii näiteks on morfoloogilise tuleviku ning aegade ühildumise fenomeni puudumise tõttu mõeldamatu tõlkida eesti keeles tingivasse kõneviisi neid prantsuse konditsionaali vorme, mis sünnivad just nimetatud nähtuste koosmõjul. Samas, kui eesti keeles oleks teoreetiliselt võimalik kasutada kaudset kõneviisi ka ajakirjanduslikes uudistes (prantsuse keeles on üks sarnase grammatilise kirjeldusega konditsionaali kasutus selles kontekstis väga sage), siis seda nn kvaliteetuudistes ajakirjandustraditsioonide erinevuse tõttu siiski ei tehta. Nendele ja paljudele teistele põnevatele teemadele käesolev töö polüfoonilises võtmes keskendubki, ammutades võrdlusmaterjali nii tõlgitud kui sarnast tüüpi tekstidest koostatud korpustest.
Computational study of the Sonogashira cross-coupling reaction
(2012-10-10) Sikk, Lauri
Suur hulk keemilisi reaktsioone toimub katalüsaatorite kaasabil ning reaktsiooni selektiivsuse ja kiiruse suurendamiseks on efektiivsemate katalüsaatorite leidmine äärmiselt tähtis. Orgaanilises sünteesis on katalüsaatoritena leidnud laialdast kasutust siirdemetallid, mis on võimelised katalüüsima ka uute süsinik-süsinik sidemete moodustumist. Alates ristkondensatsioonireaktsioonide avastamisest 1970. aastate esimesel poolel on siirdemetallid leidnud väga laialdast rakendust, eriti pallaadiumi alarühma metallid. Selektiivne C-C sidemete tekitamise võimalus on tugevalt mõjutanud orgaanilist keemiat, kuna võimaldab molekuli fragmente omavahel ühendades sünteesida soovitud keemilisi ühendeid. Sonogashira ristkondensatsioon, mida esmakordselt kirjeldati 1975. aastal, on pallaadiumi poolt katalüüsitud süsinik-süsinik sideme tekkereaktsioon, mille tulemusena saadakse orgaanilistest halogeniididest ja ühe asendusrühmaga alküünidest diasendatud alküüne. Antud reaktsioon võimaldab suhteliselt väikestest molekulidest väga spetsiifiliselt ja efektiivselt konstrueerida konjugeeritud π-elektronsüsteemiga alküüne, mis on tihti bioaktiivsetes ainetes esinevad fragmendid ning tähtsad ka farmaatsiatööstuses, agrokeemias ja materjaliteaduses. Hoolimata Sonogashira ristkondensatsiooni laialdasest kasutamisest on nimetatud reaktsiooni mehhanismi vähe uuritud ning sedagi eelkõige orgaanilise sünteesi käigus saadud tulemustest lähtuvalt. Samas on selle reaktsiooni mehhanismi mõistmine väga oluline efektiivsemate katalüsaatorite väljatöötamiseks. Kaasaegsed kvantkeemilised meetodid pakuvad laialdasi võimalusi reaktsioonimehhanismide uurimiseks ning sellest lähtuvalt on antud töös modelleeritud Sonogashira ristkondensatsiooni tihedusfunktisonaali teooria abil. Töö tulemusena saadud reaktsioonimehhanism on oluliselt keerukam, kui senini kirjanduses avaldatud analoogid, koosnedes neljast etapist: oksüdatiivne liitumine, cis-trans isomerisatsioon, deprotoneerumine (transmetalleerimine) ning redutseeriv elimineerumine. Nimetatud etappides esineb mitmeid konkureerivaid reaktsiooniteid, mille valik võib sõltuda nii reaktsioonisegus olevatest lisanditest kui ka katalüsaatori ja lähteainete valikust. Antud töös leitud reaktsioonimehhanism on heaks lähtepunktiks nii analoogsete ristkondensatsioonireaktsioonide eksperimentaalseks ja arvutuslikus uurimiseks, aga ka Sonogashira ristkondensatsiooni optimaalsete reaktsioonitingimuste leidmiseks.
Murdesõnade tõlkimine Jaan Krossi romaani "Kolme katku vahel" saksakeelse tõlke näitel
(2012-10-12) Vaino, Kadi
Inglise-eesti üleminekuõiguse valiksõnastik
(2012-10-12) Toomiste, Mariliis