Sirvi Kuupäev , alustades "2012-10-01" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Sissejuhatus koolieelsesse pedagoogikasse(Tartu Ülikool, 2012-10) Ivanova, JelenaBeSt programmi toetusel valminud e-kursusel käsitletavad teemad: koolieelsete laste arengu eripära, kasvatustöö eesmärgid ja ülesanded, koolieelse kasvatuse süsteem Eestis ja välismaal.listelement.badge.dso-type Kirje , Eesti halduse ja institutsioonide ajalugu(Tartu Ülikool, 2012-10) Rahi-Tamm, AigiBeSt programmi toetusel valminud kursusel käsitletakse Eesti ala haldusliku korralduse ajalugu, institutsioonide arenguid valitud teemade ning rühmade lõikes. Kursusel omandatav teadmine aitab kiiremini orienteeruda arhiivifondide materjalides ning üles leida vajalikke dokumente.listelement.badge.dso-type Kirje , Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana(2012-10-01) Vanamölder, KaarelVäitekirjas käsitletakse Rootsi aja lõpul (u 1689–1710) Tallinnas perioodiliselt ilmunud trükitud ajalehte Reval(i)sche Post-Zeitung. Senises historiograafias on lehte vaadeldud omaette institutsioonina, kuid väitekirjas muudeti ainesele lähenemisel kontseptsiooni, käsitledes seda laiemalt varauusaegse Rootsi suurriigi ja Euroopa pressiajaloo kontekstis. Väitekirjaks koondatud artiklid avavad uurimisobjekti erinevaid tahke. Perioodiliselt ilmunud (Tallinna) ajalehte vaadeldakse esmalt koos teiste varauusaegsete infokandjatega (lendlehtede jms) kui tollase publitsistika ning ajalookirjutuse üht võimalikku allikat. Seejärel keskendutakse Reval(i)sche Post-Zeitungi trükkali isikule ja tema muudele igapäevastele tegevustele. Ajalehe väljaandmine polnud trükkalile asi iseeneses või eraldi ülesanne, vaid üks tahk informatsiooni edastamises ja uudiskandjate reprodutseerimises. Eraldi käsitletakse ajalehes avaldatud reklaam- ning muid teateid. Metodoloogilise uuendusena vaadeldi Reval(i)sche Post-Zeitungit esmakordselt paralleelselt Liivimaa kindralkubermangus välja antud ajalehtedega Montags (Donnertstags) Ordinari Post Zeitung (1690–1681), Rigische Novellen (1681–1710) ning teiste Saksa ajalehtedega, näiteks Königsbergis ja Hamburgis ilmunutega. Võrdluse tulemusena selgus, et Reval(i)sche Post-Zeitungi näol on tegemist Riias ilmunud ajalehe lühendatud ümbertrükiga. See teadmine sunnib revideerima Balti varauusaegse pressi ajaloo seniseid seisukohti. Eesti- ja Liivimaa kubermangukeskuste ajalehtede väljaandmist tuleb vaadelda ühtse protsessina, mida initsieeris keskvõimu tahe kontrollida avalikkusele suunatud info edastamise viise ja kanaleid.listelement.badge.dso-type Kirje , Sotsiaaltöö alused(Tartu Ülikool, 2012-10) Žuravljova, MariaBeSt programmi toetusel valminud e-kursusel käsitletavad teemad: sotsiaaltöö olemus, ajalugu, areng, eesmärgid ja meetodid; kaasaegse maailma peamised mudelid rahvaste sotsiaaltoetuses ja sotsiaalses kaitses; sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus; sotsiaaltöö erinevate sihtgruppidega; sotsiaaltöö üld- ja eritehnoloogiad; sotsiaaltöötaja professionaalne pädevus.listelement.badge.dso-type Kirje , Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas(2012-10) tnsEmor; Maanteeametlistelement.badge.dso-type Kirje , Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2012 nr 9(Tartu : Tartu Ülikool, 2012-10) Merisalu, Merilyn, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , Mäng ja koolieelne arendus(Tartu Ülikool, 2012-10) Sile, TatjanaBeSt programmi toetusel valminud kursusel käsitletakse mängu sotsiaalset ja psühholoogilist olemust, mängu arengu erinevaid etappe, mängulise tegevuse juhtimist.listelement.badge.dso-type Kirje , A complex phenotype in mice with partial or complete deficiency of the NCAM protein(2012-10-01) Jürgenson, MonikaSünaptiline plastilisus on aju plastilisuse üks oluline osa, mis võimaldab ajul pidevalt luua ja eemaldada rakkudevahelisi kontakte. Aju plastilisus, mis hõlmab närvikoe erinevaid morfoloogilisi muutusi, on oluline faktor nii kognitiivsetele võimetele nagu õppimine, mälu, aistingud ja teadvus kui ka meeleoluseisunditele. Neuronaalsete rakkude adhesioonimolekul (NCAM) ja tema polüsialüülitud vorm (PSA-NCAM) on valgud, mis on üheks peamisteks sünaptilise plastilisuse kujundajateks. Eelnevad uuringud kinnitavad, et NCAM molekulid on võimelised seostuma nii omavahel kui ka teiste erinevate rakupinna valkudega. Sel moel osaleb NCAM/PSA-NCAM erinevate signaalradade käivitamises ja regulatsioonis. Üheks olulisemaks NCAMi interaktsioonipartneriks on fibroblastide kasvufaktori retseptor 1 (FGFR1). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas osaline (NCAM+/-) või täielik (NCAM-/-) NCAM/PSA-NCAMi puudumine hiirtel mõjutab nende loomade fenotüüpi; vaadeldi, kas NCAM-/- hiirte ärevuskäitumine võib olla mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Selgitamaks, milline signaalrada vastutab kognitiivsete ja milline depressioonisarnase käitumise eest, uuriti nendel hiirtel NCAM-vahendatud signaalradu, peamisi interaktsioonipartnereid ning serotonergilist süsteemi. Antud töö tulemused kinnitasid, et NCAM-/- hiirtel esines depressioonisarnane käitumine ning olid vähenenud kognitiivsed võimed. NCAM+/- hiirtel esines samuti depressioonisarnane käitumine, kuid nende kognitiivsed võimed ei olnud kontrollhiirtega võrreldes muutunud. Selgus ka, et NCAM-/- hiirte käitumine ärevuskatsetes on mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Leiti, et nii NCAM+/- kui NCAM-/- hiirtel esinesid muutused FGFR1 aktivatsioonis, kuid erinevalt NCAM-/- hiirtest ei kaasnenud NCAM+/- hiirtel FGFR1 aktivatsiooni langusega kaltsium-kalmoduliinist sõltuvate kinaaside II ja IV (CaMKII ja IV) ning transkriptsioonifaktori CREB aktivatsiooni muutust, mis võibki olla nende loomade käitumusliku fenotüübi põhjus. Ühtlasi leiti, et NCAM puudulikkus mõjutab serotoniini transporteri ekspressiooni ning oletatavalt just vähenenud serotoniini transporteri ekspressioon võib olla nendel loomadel ilmnenud depressioonisarnase käitumise põhjuseks.listelement.badge.dso-type Kirje , Projektitöö alused(Tartu Ülikool, 2012-10) Žuravljova, MariaBeSt programmi toetusel loodud kursusel käsitletakse projekti mõistet ja liigitust ning tutvutakse samm-sammult teooriaga, mis aitab koostada edukaid projektiplaane.