Sirvi Kuupäev , alustades "2012-10-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

“Where did we go last weekend?” Socialization of children through past-event reminiscing in various cultural contexts
(2012-10-02) Tõugu, Pirko
Igaühel meist on oma lugu. See lugu ei ole alati täpselt ühesugune, vaid sõltub sellest, kellele me seda räägime ja miks. Samuti võime uutest kogemustest tulenevalt oma minevikule hakata hoopis teise pilguga vaatama. Oma lugu rääkides tugineme autobiograafilistele mälestustele. Autobiograafiliste mälestuste kujunemisel lapseeas on mitmetel asjaoludel väga tähtis roll: oluline on piisav keeleoskus, ajamõiste tajumine, teatavad kognitiivsed oskused ning meenutusvestlused täiskasvanutega. Vestlused, mille käigus meenutatakse minevikusündmusi, aitavad lapsel paigutada neid samu sündmusi ajas ja ruumis; mõista nende olulisust ning tõlgendada kogemust enda jaoks. Meenutusvestlusi uurides on leitud, et need on sageli kultuuriti erinevad ning neid erinevusi nii vestluste sisus kui ka vormis seletatakse minapildiga seonduvate hoiakutega seotuse ning sõltumatuse suhtes. Läänemaailmas, kus väärtustatakse eelkõige sõltumatust, räägitakse lapsega palju ja detailselt ning keskendutakse lapse individuaalsele kogemusele. Sellest tulenevalt on ka täiskasvanuea mälestused põhjalikumad, pärinevad varasemast east ning neid on rohkem. Erinevalt Läänemaailmast väärtustatakse näiteks Aasia riikides eelkõige seotust ja minevikusündmustest räägitakse põgusamalt. Samuti keskendutakse pigem sotsiaalse sisuga kogemustele ning inimeste mälestused on hilisemad ja üldisemad. Antud doktoritöö keskendub ema-lapse meenutusvestlustele kolmes Euroopa pealinnas – Berliinis, Tallinnas ja Stockholmis – ja Kamerunis, Aafrikas. Üldiselt võib öelda, et ema-lapse meenutusvestlused Euroopas ja Kamerunis erinevad oodatud viisil: nt. räägivad nii Kameruni emad kui ka lapsed vähem ning keskenduvad erinevatele aspektidele võrreldes Euroopa emadega. Neid erinevusi saab seletada erineva rõhuasetusega minapildis. Samas, nii vestluste sisu kui ka vorm (kui palju lastega räägitakse ning kuidas) erineb Euroopa kontekste võrreldes. See viitab asjaolule, et lisaks minapildiga seotud väärtustele on oluline arvestada erinevate riikide ajaloolist tausta, kombeid ja hoiakuid, mis puudutavad suhtlemist ning tavapäraseid suhtlemisharjumisi. Kõigest sellest sõltub, kuidas me ennast näeme, millise loo endast loome ning kuidas seda teistele räägime.
G nucleotide regulation of translational GTPases and the stringent response factor RelA
(2012-10-02) Shyp, Viktoria
G-nukleotiidide GTP, GDP ja alarmooni ppGpp kontsentratsioonid mõjutavad oluliselt translatsiooni bakterirakus. Käesoleva töö raames uurisin mehhanisme ppGpp sünteesiks, selle alarmooni märklaudu ning translatsioonis osalevate GTPaaside regulatsioonimehhanisme. Stressitingimustes, eeskätt toitainete nappuse korral, tõuseb alarmooni ppGpp tase bakterirakus. Käesolevas töös näitasime, et ppGpp stimuleerib iseenda RelA valgu vahendatud sünteesi. Selline positiivse tagasisidestusega mehhanism tagab kiire stressivastuse. Eelnevalt oli teada, et ppGpp inhibeerib mitmeid ribosoom-seoselisi trans¬latsiooni¬¬¬¬faktoreid. Samas ei olnud teada, milline neist võiks olla selle alarmooni peamine märklaud. Käesoleva too käigus tegime kindlaks, et initsiatsioonifaktor kaks (IF2) seondab seda alarmooni oluliselt tugevamini kui teised trans¬latsioonifaktorid. Seega võiks olla tegemist ppGpp põhilise märk-lauaga. IF2 on üks translatsiooni masinavärgi põhikomponente. Eelpool märkisin ära, et stressitingimustes võib selle valguga võib seonduda ppGpp. Tavaolekus toimuva translatsiooni käigus seondub IF2 initsiaator tRNA, GTP/GDP ja ribosoomiga. Käesoleva töö käigus tegime kindlaks, et G-nukleotiidide ja initsiaator-tRNA seondumine on üksteisest sõltumatud sündmused. Samas näitasime, et G-nukleotiidid mõjutavad IF2e ja elongatsioonifaktor G (EF-G) seondumist ribosoomile. Täheldasime, et oma märklauaks oleva ribosomaalse RNA fragmendiga seonduvad need valgud eelistatud GTP vormis.