Sirvi Kuupäev , alustades "2012-10-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The influence of abiotic and biotic factors on small-scale plant community patterns and regeneration in boreonemoral forest
(2012-10-16) Koorem, Kadri
Taimed „tajuvad“ neid vahetult ümbritsevat keskkonda ja suudavad oma kasvu vastavalt sellele kohandada. Näiteks on teada, et taimed suudavad suunata oma juuri toitaineterikkasse laiku. Samuti sõltub taime kasv sümbiontsetest arbuskulaar- mükoriissetest (AM) seentest, mis aitavad neil mullast toitaineid omastada. Metsa alustaimestikus kasvavad taimed on oluliselt mõjutatud ka puittaimede poolt, mille varis ümbritsevat keskkonda suuresti kujundab. Hoolimata senisest teadmisest ei ole siiani selge, kuivõrd olulised on eelpool toodud faktorid alustaimestiku produktiivsuse, paljunemisedukuse ja liigilise koosseisu mõjutamisel. Nimetatud lünkade täitmiseks meie teadmistes valisin mudelsüsteemiks vana salukuusiku, mille põõsarindes domineerib harilik sarapuu ja alustaimestik on väga liigirikas. Tulemused näitasid, et väikesel skaalal mõjutab toitainetesisaldus ja AM seente ohtrus mullas rohttaimede maapealset biomassi. Leitud muster viitab sellele, et paranenud ressursside kättesaadavuse kasutavad taimed ära valguskonkurentsis edukamad olemiseks. Samas ei mõjutanud mulla toitainetesisaldus ega AM seente ohtrus taimede maa-alust biomassi. Suure toitainetesisalduse juures suudavad taimed neid edukalt mullast omastada ning toitainete madala kättesaadavuse korral suudavad nad „veenda“ AM seeni oma juuri asustama ning tõhusamalt toitaineid trantsportima. Sellise mehhanismi olemasolu näitas kaudselt ka salukuusikule iseloomuliku taimeliigi idandite parem kasv koos AM seentega olukorras, kus toitaineid mullas nappis. Laia ökoloogilise amplituudiga taimeliigi idandite kasv aga ei sõltunud oluliselt AM seente ohtrusest ei toitainetevaesel ega rikkal mullal. Lisaks näitasid tulemused, et metsa alustaimestiku taimeliikide idanemine ja idandite kasv sõltub oluliselt varisekihi paksusest ja tüübist— kuuse varis pärssis neid arenguetappe, samas kui sarapuu varis mõjus pigem soodustavalt. Varise mõju oli ilmne ka looduses — sarapuu all, kus oli kolm korda õhem varisekiht, leidus alustaimestikus poole rohkem liike kui kuuse all. Selle doktoritöö tulemused aitavad meil paremini mõista metsa alustaimestiku dünaaamikat. Suurenenud teadmiste hulka aitab säilitada metsadele iseloomulikku taimede liigirikkust kuna suure enamiku metsas kasvavatest taimeliikidest leiab alustaimestikust.
Regulation of virulence in plant-pathogenic pectobacteria
(2012-10-16) Andresen, Liis
Tühi kõht tekitab meie organismis mitmeid muutusi: kõht hakkab korisema, muutume kärsituks ja õige pea suundume toitu hankima. Kõik selleks, et näljast võitu saada. Bakterid, olgugi, et meist enam kui miljon korda väiksemad, on samuti võimelised toidu puudust või olemasolu tunnetama ja vastavalt reageerima. Minu uurimistöö objektiks on bakter, Pectobacterium wasabiae, kes konkureerib meiega näiteks kartuli ja porgandi pärast. Inimese seisukohalt on need bakterid taimekahjurid, sest nad vähendavad meie toidu hulka ja kvaliteeti. Nimelt muutuvad bakteriga nakatunud köögiviljad kiiresti mädaseks massiks. Oma doktoriõpingute käigus uurisin, milliste geenide avaldumine määrab, kas levinud kahjur ründab või ei ründa meie toidutaimi. Avastasin, et Pectobacterium perekonda kuuluvatel bakteriliikidel on olemas rakupinnal erilised lülitid, mida mõjutades käivitub rakus doominoefekt - erinevad valgud mõjutavad üksteist ning tulemusena muutub bakteri sisemaailm täielikult. Need rakusisesed ümberkorraldused väljenduvad ka bakteri käitumises: taimekahjur tardub paigale ja peatab taime nakatamiseks vajalike valkude tootmise, muutudes taimele kahjutuks. Tänu minu tööle teame üsna hästi, millised regulaatorvalgud selles sündmustejadas osalevad. Järgmiseks väljakutseks on leida, kuidas avastatud süsteemi käivitada. Kui me suudaksime seda valgumolekulide interaktsiooni põldudel või hoidlas pesitsevates bakterites sisse lülitada, päästaksime suure osa oma toidust.