Sirvi Kuupäev , alustades "2012-11-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Financial contagion during times of crisis: a meta-analysis based approach with special emphasis on CEE economies
(2012-11-12) Kuusk, Andres
Finantskriiside nakkuslikkuseks peetakse olukorda, kus kriisiperioodidel toimuvad olulised struktuursed muutused kriisi- ja sihtriigi vahelistes šokkide ülekandemehhanismides. Sisuliselt tähendab see, et kriisi ülekandumist ei saa põhjendada riikidevaheliste seoste (kaubanduslike, finants- või poliitiliste) ega sihtriigi makromajanduslike fundamentaalnäitajatega. Doktoritöö eesmärgiks on tõestada või ümber lükata finantskriiside nakkusliku levimise toimumine olulisemate kriisiepisoodide ajal ning leida meta-analüüsi metoodika abil nakkuslikkuse taseme peamised mõjutegurid. Töös seatakse uurimisprobleemi mitmetahulisuse tõttu kahtluse alla suure osa varasemate uuringute rõhuasetus finantsnakkuse statistilise olulisuse testimisele ja soovitatakse keskenduda konkreetse kvantitatiivse mõõdiku leidmisele, mis oleks üle uuringute ühtselt interpreteeritav ja agregeeritav ning ühismõõdustaks sellega erinevate uuringute tulemused võimaldades oluliselt paremini kaasata uuringuid tuleviku meta-analüüsidesse. Üks selline mõõdik on dissertatsioonis ka välja pakutud ja empiirilises analüüsis kasutatud. Uurimistulemused näitavad, et kriiside ülekandumine on kohati tõepoolest olnud nakkuslik, kuid mitte kuigi tugeval määral. See tähendab, et kriiside riigist riiki levimist ei saa selgitada ainult tugevate riikidevaheliste ühenduskanalite ega halbade makromajanduslike fundamentaalnäitajatega, vaid tuleb otsida põhjuseid investorite käitumuslikest aspektidest. Äärmiselt oluliseks muutuvad kriisi tingimustes herding-kontseptsioonist ja muudest kollektiivses mõttes irratsionaalse käitumise aspektidest tulenevad iseenese täitumisele viivad ootused. Niisugustes tingimustes tuleb traditsioonilistesse investeerimisportfelli riskantsuse vähendamisele suunatud teooriatesse suhtuda ülima ettevaatlikkusega, kuna nad ülehindavad oluliselt investeerimisportfelli rahvusvahelise diversifitseerimisega saavutatavat riskiastme vähenemist investorite ratsionaalse käitumise eelduse tõttu riski tingimustes. Sobiva finantsarhitektuuri otsimise kontekstis tähendab finantsnakkuslikkuse eksisteerimine vajadust arvestada möödapääsmatute kriisiepisoodidega ning seega oleks soovitav koguda majanduskasvu perioodidel varusid reservi, et nende abil kriiside ülekandumise mõjusid pehmendada.
Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia
(2012-11-12) Siiner, Maarja
Doktoritöö analüüsib kriitiliselt keelepoliitika tulemuslikkust keele kasutamise suunajana. Analüüsi peamisi järeldusi on, et praegune Eesti keelepoliitilistes dokumentides sõnastatud keelepoliitika põhifunktsioon, tagada keelenormi säilimine ja keelekasutuse vastavus normile, raskendab keele kasutamise, õppe ja keelelise lôimumise problemaatika kompleksset käsitlemist. Inspireerituna nii sotsiolingvistikast, etnolingvistikast, sotsioloogiast kui ka politoloogiast, arendab töö välja keelepoliitika laiendatud mõiste, vaadeldes keelepoliitikat kui protsessi, milles osalevad peale poliitikute ka ühiskonna eri tasanditel olevad keelepoliitilised toimijad, näiteks õpetajad, haridusasutused, ettevõtted jne. Keelepoliitika dünaamilise mõiste aluseks on arusaam, et keelekasutajate vajadused on muutuvad ja sõltuvad keelekasutaja elufaasist ning laiemast ühiskondlikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest kontekstist. Keelepoliitika kauaaegsed uurijad Jernudd ja Nekvapil on rõhutanud keelepoliitika seotust sotsiaalpoliitikaga, kuna keelepoliitilised meetmed peavad tagama kôigi ühiskonna liikmete võrdse kaasamise majan¬dusse, kõrgharidusse ja kodanikuühiskonda. Keelepoliitika tegelik väljakutse seisnebki selle ideaali ja kehtiva olukorra vahe vähendamises. Dokoritöö uurib võrdlevalt Taani ja Eesti keelepoliitilisi mudeleid, näidates kuidas ja kas täna pakutavad lahendused keele kasutajat elus hakkamasaamisel toetavad. Analüüsist järeldub, et oluline on keelepoliitika paindlikkus: mida rohkem ühiskonna eri tasandite toimijaid (rahvusvahelise, riikliku, kohalike omavalitsuste ja ametiasutuste tasandi toimijad) on kaasatud keeleprobleemide määratlemisse ning lahenduste leidmisse, seda paindlikum on keelepoliitika ja seda toimivamad on pakutud lahendused. Mida kesksemat rolli mängib probleemide määratlemisel ja lahenduste leidmisel riik, seda vähem paindlik on keelepoliitika ja seda vähem on riigil resursse kohalikke ja keerukaid probleeme lahendada. Teine oluline tegur on sekkumise aeg subjekti seisukohalt ehk millises inimese elufaasis riik keelekasutaja ellu sekkub. Mida varasemas elufaasis riik kontrollides ja tugiõpet pakkudes sekkub, seda tulemuslikum see on. Hilisemas elufaasis toimivad aga paremini kontekstuaalsed lahendused ettevõtete või kohalike omavalitsuste tasandil, kus keeleõpet pakutakse näiteks täiendkoolituse või praktika käigus töökohal.
Living on an edge: land-locked seals in changing climate
(2012-11-12) Jüssi, Mart
Miljonite aastate jooksul on mereimetajad asustanud kogu Maa geograafiliste ja klimaatilised piirkondade mitmekesisuse, paljud tänapäevased hülgeliigid on levinud ühtlaselt kogu polaarmerede ulatuses. Samas on jääaja järgne maatõus või teised muutused vangistanud mitmed hülgeasurkonnas osaliselt või täiesti maailmameredest eraldatud veekogudesse kus nad on kohastunud elama aastaajaliselt väga laialt vahelduvates tingimustes. Ühest küljest pakub selline olukord mitmekesiseid elupaiku kuid teisalt esitab tõsise väljakutse nende hüljeste kohastumisvõimele. Käesolevas väitekirjas analüüsitakse kliimamuutuste võimalikke mõjusid Läänemere hallhülgele (Halichoerus grypus), viigerhülge (Pusa hispida botnica) ning Kaspia hülge (Pusa caspica) kohasusele ja elujäämisvõimalustele. Väitekirja osaks olevad neli teaduspublikatsiooni moodustavad sellele analüüsile tugeva põhja, kuna nendes uuringutes on kaetud ajalisel, ruumiliselt või sisuliselt mitmed kliimamuutustega seotud võtmeteemad. Võimaliku üleilmse soojenemise jätkudes pakuvad nad viiteid aegadesse kui see muutus end veel ei ilmutanud (II, III, IV) või keskenduvad ökoloogilistele väljakutsetele mis Maa soojenedes jõudu koguvad (I, ka II-IV). Kõik käsitletud hülged on enamal või vähemal määral jääga seotud, kuna nende levilad külmuvad talvekuudel täielikult või osaliselt. Jää moodustab uuritud liikidele ajutise kuid kriitiliselt olulise elupaiga. Käesolevas töös on hüljeste levikut, sigimisstrateegiaid ja edukust käsitletud talve karmuse ning selle võimalike muutuste valguses. Tänapäevane looduslik tasakaal on kujundatud pikaajaliste keskmiste ökoloogiliste tingimuste poolt, samas näitavad kliimamudelid lähiajal temperatuuri tõusu. Jääolude muutused soojenevas kliimas toovad kaasa kriitilise olukorra Läänemere lõunapoolsetele viigerhüljestele ja kaspia hüljestele. Jääpuudus suunab hüljeste leviku aladele kus keskkonnatingimused, mõõdetuna nii füüsiliste kui ka bioloogiliste näitajate kaudu, on praegusest ebasoodsamad. Hüljeste sigimisalad surutakse kokku ning konservatiivne, jääga seotud sigimisstrateegia võib osutuda oluliseks negatiivseks teguriks kiirete, vaid mõnd põlvkonda hõlmavate muutuste keerises. Hallhüljes võib tänu oma paindlikumale poegimisviisile olla vähem mõjutatud kuid ka nende puhul ahendab jää puudumine ning merepinna tõus selle liigi tänast poegimisaegset levikuala. Kõigile kolmele vaadeldud hülgeliigile mõjub pärssivalt jää ebastabiilsusega kaasnev järglaste madalam kvaliteet. Jääpindala kahanemine teeb hülged haavatavaks ka maismaakiskjate ja rööveluviisiliste lindude poolt. Kliimast tulenevaid keskkonnamuutusi võimendavad inimtekkelised tegurid, näiteks reostus, intensiivne kalapüük ning häirimine. Lisandudes keskkonnast johtuvale stressile kahandab inimtegevus oluliselt sisemeredes elavate loivaliste tulevikuväljavaateid.
Mikroprotsessorid
(Tartu Ülikool, 2012-11-12) Abels, Artur
BeSt programmi raames loodud e-kursuse "Mikroprotsessorid" õppematerjalid: AVR Atmel protsessori tutvustamine ja praktiliste ülesannete lahendamine demokiti abil.
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.