Sirvi Kuupäev , alustades "2012-11-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

The cross-cultural view on students’ motivation to learn
(2012-11-20) Täht, Karin
Väitekiri käsitleb õpilaste õpimotivatsiooni ja enesetõhususe seost õpitulemustega erinevates riikides. Väitekiri püüab vastata viimasel ajal kultuuriti võrdlevates uuringutes tõusnud küsimusele – miks riikide keskmised õpitulemused on tugevalt negatiivselt seotud riikide keskmiste motivatsiooniliste uskumuste tasemetega? Viies väitekirja artiklis on kasutatud rahvus¬vahelise haridusuuringu PISA 2006 materjale. Viimased koondavad enam kui 350 000 õpilase andmeid 55 riigist. Rahvusvahelised võrdlusuuringud erinevates valdkondades on näidanud, et riikide võrreldavuse oluliseks eelduseks on võrreldavate parameetrite sarnasuse kontrollimine ehk mõõtmise invariantsuse hindamine. Väitekiri näitab, et kuna rahvusvahelistes haridusuuringutes kasutatavad õpitulemusi ja õpihoiakuid mõõtvad skaalad ei ole täielikult invariantsed, siis riikide võrdlemisel nende näitajate alusel tuleb olla ettevaatlik. Nimelt, nii õpitulemused, õpimotivatsioon kui ka enesetõhusus erinevad riigiti oma avaldumise tasemelt. Kui rääkida õpitulemustest, siis võrdvõimekad õpilased ei saaks sama testitulemust erine¬vates riikides. Õpihoiakutest rääkides aga on oluline meie leid, et kuigi erine¬vate maade õpilased saavad küsimustest ühtmoodi aru, erinevad nende hinnangud suuresti emotsionaalsuse astmelt. Väitekiri käsitleb õpitulemusi ja motivatsiooni ka kahel tasandil (indiviidi ja riikide) korraga. Kahetasandiline analüüs näitas, et riikide tasandilt vaadates on õpitulemused ja motivatsioon omavahel seotud negatiivselt. Samas, võttes analüüsis arvesse riikide majandus¬liku ja poliitilise arengu indikaatoreid, negatiivne seos õpilaste motiveerituse ja õpitulemuste vahel kaob. Antud leidu võib tõlgendada järgmiselt: are¬nenu¬mate riikide haridussüsteemid toimivad paremini ning õpilased pääsevad hari¬dusele kergemini ligi ega arva seetõttu, et peaksid õppimisel palju pingutama. Väitekirjas näidatakse ka, et arenenud riikides õpilaste sugude vahelised erinevused õpisaavutustes tervikuna ei vähene, vaid pigem suurenevad. Samas, oma õpimotivatsiooni väljendavad arenenumate riikide õpilased aga tagasihoidlikumalt. Ka varasemalt on leitud, et inimeste soolised erinevused ilmnevad selgemalt sotsiaalmajanduslikult are¬nenud riikides. Taoline erinevuse tõus võib saada alguse asjaolust, et arenenud riigid tagavad suurema soolise võrdõiguslikkuse ja paremad võimalused mõlema soo võimete arendamiseks.