Sirvi Kuupäev , alustades "2013-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2013 nr 2
(Tartu : Tartu Ülikool, 2013-02) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Processes of structural defect creation in pure and doped MgO and NaCl single crystals under condition of low or super high density of electronic excitations
(2013-02-07) Šablonin, Jevgeni
Paljude teaduse, tehnoloogia ja energeetika valdkondade areng sõltub materjalide (k.a. laia keelutsooniga materjalid – LKM) kiirituskindluse parendamisest footonite, elektronide, neutronite ja ioonide kahjuliku mõju vastu. Doktoritöö jätkab kolme konkureeriva protsessi – luminestsentsi, struktuursete defektide tekkimise ja soojuse eraldumise – uurimist LKM kiiritamisel footonitega või osakestega, mis tekitavad erinevat elektroonsete ergastuste (EE) tihedust. Uurimistöö oli teostatud puhastel või erinevate lisanditega dopeeritud MgO ja NaCl monokristallidel, millel on sama tahkkeskendatud kuubiline kristallvõre ja lähedased keelutsooni laiused, kuid väga erinevad sulamistemperatuurid (NaCl – 801 °C, MgO – 2947 °C) ja EE struktuur. Oli näidatud, et väga madalatel temperatuuridel Frenkeli defektide tekkeenergia NaCl kristallis on keelutsooni laiusest suurem, nii et kiiritusdefektid moodustuvad ainult energeetiliste (“kuumade”) elektronide rekombineerumisel autolokaliseeritud aukudega. “Luminestsentskaitse” selle protsessi vastu on võimalik kristalli luminestseeruvate ioonide lisamise teel. Niisugused ioonid interakteeruvad kuumade elektronidega ja teisendavad osa nende energiast luminestsentsiks, seega konkureerides defektide tekkimise protsessiga. MgO monokristallid, kus ei eksitonid, ega elektronid või augud ei autolokaliseeru regulaarses võres, on väga kiirituskindlad röntgen- ja gamma-kiirte vastu. Kuid kiiritamisel tekkinud augud võivad autolokaliseeruda lisandioonide (berüllium, kaltsium, kroom) kõrval, mis suurendab defektide moodustumise efektiivsust selliste aukude ja kuumade elektronide rekombineerumisel. Näidati, et MgO kristalli kiiritamine raskete kulla või uraani ioonidega energiaga ligikaudu 2 GeV tekitab ülikõrget EE tihedust ja pika elueaga keerulisi struktuuridefekte. Lihtsad anioonsed defektid, bivakantsid ja keerulisemad defektide kompleksid olid uuritud, kasutades mitu erinevat spektroskoopia meetodit laias energiate ja temperatuuride vahemikus. Erilist tähelepanu osutati kroomiga dopeeritud MgO kristallidele, kuna kroomioon, sõltuvalt kontsentratsioonist, võib kas käituda luminestsentskaitsena või suurendada defektide teke efektiivsust.
Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas
(2013-02-08) Aaviksoo, Berit
Kodakondsus on väidetavalt föderaliseeruvas Euroopas erakordselt aktuaalne teema. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kas ja millisel määral on nüüdisaegsed Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ilma jäänud õigusest teha otsustusi kodakondsusega seonduvates küsimustes. Teisisõnu uuriti, kas riikide vaba otsustusruum selles valdkonnas, mida traditsiooniliselt riiklusega seostatakse, on säilinud, ahenenud või sootuks kadunud. Selle eesmärgi saavutamiseks vaadeldi neid piiranguid, mida riikide otsustusõigusele asetavad erinevad avaliku õiguse ”kihid”, s.o klassikaline rahvusvaheline õigus, regionaalne ehk Euroopa Nõukogu kujundatud õigus ning riigiülene ehk Euroopa Liidu õigus. Doktoritöö tulemusel selgus, et kui veel 2008. aastal oli võimalik järeldada, et kodakondsuse instituut kujutab endast riikliku suveräänsuse n-ö viimast kantsi ehk valdkonda, kus riigivälise õiguse mõju riigisisesele õigusele on pigem tagasihoidlik, siis vahepealsed arengud annavad põhjust sellest väitest taganeda. Nii on nüüdisaegsed Euroopa Liidu liikmesriigid oma kodakondsuse alastes valikutes aina kasvaval määral seotud nende piirangutega, mida neile asetavad rahvusvahelised inimõiguste kaitse organid, Euroopa inimõiguste konventsiooni kontrolliorgan Euroopa Inimõiguste Kohus ning – ja ennekõike – Euroopa Liidu õiguskorra valvur Euroopa Kohus. Muuhulgas jõuti järeldusele, et lisaks otsesele viisile ehk piirangute kaudu, mida riigiväline õigus riigisiseste kodakondsusreeglite kujundamisele asetab, on riigi otsustusruumi ahenemine toimunud ka kaudselt, s.o erisuste kaotamise teel riigikodanike ja välismaalaste, ennekõike riigi pikaajaliste elanike staatuse vahel. Seda kodakondsusküsimuse aspekti on töö autori hinnangul seni alahinnatud. Iseäranis kehtib doktoritöös püstitatud hüpotees riigi otsustusruumi ahenemisest Euroopa Liidu kontekstis. Veelgi enam – autori arvates annavad Euroopa Kohtu aastatel 2010-2012 kodakondsuse valdkonnas tehtud otsused põhjust järeldada, et vähemasti kodakondsuse küsimuses seisab Euroopa Liit kindlal Euroopa föderaliseerimiskursil. Töös analüüsitud arenguid tuleks seetõttu euroopastumise üle peetavates aruteludes tõsiselt arvestada.
Transformations of museum-embedded cultural expertise
(2013-02-13) Tatsi, Taavi
Doktoritöö analüüsib muuseumi kui kultuurilise asjatundja rolli muutumist kaasajal. Inspireerituna eeldusest, et iga tänapäeva külastaja võiks olla muuseumis aktiivne osaline, on analüüs keskendunud osaluse võimalustele ja piiridele Eesti Rahva Muuseumis. Lisaks osalusvaatlusele kasutati uurimistöös aktiivselt sekkuvat eksperimentaalset meetodit, mille ülesandeks oli ühtaegu luua ja analüüsida olukordi, kus muuseum pakub külastajatele osalemiseks mitmekesiseid võimalusi. Üheks keskseks eksperimendiks oli “Oma näituse” konkurss, mis võimaldas inimestel, kes igapäevaselt muuseumitööga ei tegele, välja pakkuda oma originaalse näituse idee. Publikuhääletuse võitjad teostasidki ERMi näitusesaalis muuseumi toel oma näitused. Muuseumitöötajate jaoks avanes tänu konkursile uus viis näitusi teha ja rikastas kuraatori rolli. Teisalt tõstatus küsimus kuraatori rolli piiridest: kui igaühest võib saada asjatundja, kas ei alaväärista see teadmisi, mida oleme harjunud pidama tõeliselt professionaalseteks? Klassikaline näituse tegemise protsess – nagu ka uue püsinäituse ettevalmistus ERMis – on hoolikalt valitud professionaalide pärusmaa, mille tulemuseks on kindla sõnumiga näitused. Uurimustöö tulemusena saab välja tuua, et kuigi erudeeritud muuseumikuraatori kadumine pole olnud eesmärgiks omaette, eeldab kodanikuühiskond ka muid, võrdsematel alustel sisuloomise võimalusi. Koostööd ja mitmehäälsust edendav rahva muuseum püüab luua tingimused, et erinevad inimeste rühmad ja vaated oleksid demokraatlikult esindatud. Muuseumi asjatundlikkus täieneb seeläbi oskusega “dirigeerida” mitmehäälsust ja koostöövõrgustikke. Eesti Rahva Muuseum võiks 21. sajandil olla ühtaegu nii rahvast kokku toov “laulupidu” kui ka igaühe oma arvamust sisaldav sotsiaalvõrgustik.
Kaotus ja lein
(Tartu Ülikool, 2013-02-14) Tall, Karmel
BeSt programmi raames loodud sisupaketis antakse ülevaade kaotuse erinevatest vormidest ja leinaprotsessist. Lühidalt tutvustatakse leinava inimese toetamist ja leinaprotsessiga toimetulekut.
Sõjad, mis peaksid pakkuma lusti
(Maaleht, 2013-02-14) Kallis, A.
Biogeography and ecology of Alnusassociated ectomycorrhizal fungi – from regional to global scale
(2013-02-15) Põlme, Sergei
Antud doktoritöö adresseerib lepaga koos kasvavate ektomükoriissete seente biogeograafiat ja ökoloogiat. Oma laialdase leviku ja spetsiifilise seenestiku tõttu sobivad lepp ja tema juuresümbiondid heaks mudeliks uurimaks mitmesuguseid ökoloogilisi seaduspärasusi mis puudutavad ektomükoriiseid seeni ja neid mõjutavaid tegureid nii regionaalses kui globaalses skaalas. Oma töös testisin järgnevaid põhilisi hüpoteese: 1) globaalses skaalas mõjutab lepa seenekoosluse struktuuri enim peremeesliikide fülogeneetilised distantsid; 2) regionaalses skaalas mõjutab lepa juurtel ektomükoriisat moodustavate seente koosluse struktuuri mulla koostis, eriti pH ja fosfor; 3) globaalses skaalas on lepaga seotud ektomükoriisa seente liigiline mitmekesisus määratud aasta keskmise temperatuuri ja sademete hulga poolt; 4) lepaga seotud ektomükoriisa seente biogeograafia peegeldab peremehe globaalseid levikuteid. Selgus, et globaalses skaalas mõjutavad peremeesliikide fülogeneetilised distantsid 43% ulatuses lepaga seotud ektomükoriissete seente koosluse struktuuri. Ruumiline paiknevus mõjutab seenekoosluse struktuuri 10% ulatuses ning mulla pH–l ja aasta keskmisel temperatuuril on marginaalne mõju. Seevastu regionaalses skaalas, määravad mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus, enim seenekoosluse struktuuri. Varasemad uuringud on leidnud, et peamised mõjutegurid, mis määravad ektomükoriissete seente liigirikkust globaalses skaalas, on aasta keskmine temperatuur ja sademete hulk. Meie uuringust selgus üllatuslikult, et lepaga seotud ektomükoriissete seente liigirikkus on enim mõjutatud ja positiivses seoses mulla kaltsiumisisaldusega. Samas leidis kinnitust negatiivne seos ektomükoriisa liigirikkuse ja sademete hulga vahel. Sarnaselt globaalsele mustrile, oli ka regionaalses skaalas liigirikkus negatiivses seoses mulla veesisaldusega. Võrreldes lepaga seotud seenekoosluste liigist ja arvulist koosseisu erinevate mandrite ja piirkondade vahel selgus, et tõenäoliselt on Beringia maismaasild olnud põhiline lepa levikutee Euraasia ja Ameerika vahel. Põhja ja Lõuna Euroopa seenekooslused osutusid väga sarnaseks, mis tõenäoliselt tuleneb jääaja järgsest lepa ja tema juursümbiontide levikust põhja suunas lõunapoolsetest refuugiumidest.
Keel, keha ja kaardikepp: õpetaja algatatud parandussekventside multimodaalne analüüs
(2013-02-15) Mihkels, Krista
Väitekiri „Keel, keha ja kaardikepp: õpetaja algatatud parandussekventside multimodaalne analüüs” 1) annab ülevaate verbaalsetest konstruktsioonidest ja žestidest, millega õpetaja eesti algkoolitundides paranduse algatab ja/või läbi viib; 2) demonstreerib, kuidas õpetaja kasutab paranduse algatamisel ja parandamisel sõnu, kehaasendit, žeste, pilku ja suhtlussituatsiooni seisukohalt olulisi esemeid koostöös; ning analüüsib, missugune on õpetaja mitteverbaalse käitumise ülesanne kogu parandusprotsessi jooksul, alates paranduse algatamisest kuni probleemile sobiva lahenduse leidmiseni. Uurimuse metodoloogiliseks lähtekohaks on vestlusanalüüs, suhtluslingvistika ja suhtluse multimodaalne uurimine. Analüüsi aluseks on üksteist 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel videosalvestatud ja litereeritud 1., 2. ja 4. klassi tundi (kokku u 440 min). Väitekiri näitab, et žestikuleerimine ja mitteverbaalse suhtlusmodaalsuse kasutamine laiemalt muudab nähtavaks mitmest eri inimese kõnevoorust koosnevate üksuste ülesehituse, suhtluse sekventsiaalse struktuuri.
Studies on the substrate specificity and multisite phosphorylation mechanisms
(2013-02-18) Kõivomägi, Mardo
Raku jagunemistsükkel ehk rakutsükkel on protsess, mille käigus rakk kahekordistab oma sisu ja seejärel jaguneb kaheks. Rakutsükli saab jagada neljaks erinevaks etapiks: G1-, S-, G2- ja M-faasiks. Võtmetähtsusega sündmused – DNA replikatsioon ja kromosoomide segregatsioon ning järgnev tsütoplasma jagunemine ̶ toimuvad vastavalt S- ja M-faasis. S- ja M-faas on teineteisest eraldatud vaheetappide ehk G1- ja G2-faasiga. Rakutsükli faaside vaheldumine on reguleeritud kontrollsüsteemi poolt, mille peamisteks komponentideks on tsükliinist sõltuvad kinaasid (cyclin-dependent kinase; CDK). CDK valkude aktiivsuse ostsillatsioon sõltub erinevate regulatoorsete subühikute ehk tsükliinide olemasolust erinevates rakutsükli etappides. Tsükliinid võib jaotada kolme klassi: G1-tsükliinid, mis seonduvad CDK-dega G1-faasis, S-faasi tsükliinid, mis kontrollivad DNA replikatsiooni, ja mitootilised ehk B-tüüpi tsükliinid, mis aktiveerivad CDK-d rakutsükli G2- ja M-faasis. CDK-de ensümaatilist aktiivsus reguleeritakse nelja erineva mehhanismi abil: tsükliini seondumine, aktiveeriv või inhibeeriv fosforüleerimine ja seondumine inhibiitorvalkudega. Aktiivsed tsükliin-Cdk kompleksid toimivad lülititena, lisades teistele valkudele fosfaatrühmi ning muutes seeläbi nende omadusi. Enamus substraatvalke sisaldavad mitmeid CDK poolt äratuntavaid fosforüleerimise konsensusjärjestusi S/T-P-x-K/R (kus x võibolla ükskõik milline aminohape), milles aminohapped seriin (S) või treoniin (T) käituvad fosfaadi aktseptorina. Lisaks kuulub tsükliin-Cdk kompleksi veel CDK adaptorvalk Cks, moodustades kolmikkompleksi tsükliin-Cdk-Cks. Cks võib seonduda juba fosforüleeritud valkudega, aidates kaasa substraatide multi-fosforüleerimisele. Üldiselt määravad tsükliin-Cdk-Cks komplekside substraadi spetsiifilisust kolm äratundmismotiivi: 1) Tsükliinil asuv hüdrofoobne tasku, mis interakteerub substraatidel oleva seondumismotiiviga, 2) CDK aktiivsait, mis seondub sihtmärkvalgu konsensusjärjestusega ja 3) Cks-e katioonne tasku, mis seondub juba fosforüleeritud sihtmärkvalkude fosfaatrühma ja ümbritseva konsensusjärjestusega. Üheks mudelorganismiks, kus rakutsükli toimimismehhanisme uurida, on pagari¬pärm Saccharomyces cerevisiae. Erinevalt imetajatest leidub S. cere¬visieae-s ainult üks tsükliinist sõltuv kinaas, Cdk1, mis interakteerub erinevatel rakutsükli etappidel üheksa erineva tükliiniga (Cln1–3 ja Clb1–6) ning adaptor¬valgu Cks1-ga. Tsükliinid Cln1-3 on aktiivsed G1 faasis ja G1/S faasi üle¬minekul. Clb5 ja 6 vastutavad korrektse S-faasi sisenemise ja läbimise eest. Clb3 ja Clb4 osalevad G2/M üleminekul. Clb1 ja Clb2 aga kontrollivad mitoo¬tiliste rakkude saatust. Käesoleva eksperimentaalse töö esimene osa keskendub küsimusele, kuidas muutub erinevate tsükliin-Cdk1 komplekside aktiivsus S. cerevisiae rakutsükli käigus. Kuna enamus CDK sihtmärkvalkudest sisaldavad mitmeid fosforüleerimisjärjestusi, siis keskendusime eksperimentaalse töö teises osas multifosforüleerimise mehhanismi detailsele uurimisele CDK inhibiitorvalgu Sic1-e näitel. B-tüüpi tsükliinide Clb-Cdk1 komplekside inhibiitori Sic1-e tase hakkab tõusma mitoosi lõpus ja valk püsib aktiivsena hilise G1 faasini, kus toimub Sic1-e fosforüleerimisest sõltuv lagundamine. Spetsiifilistest lagundamisjärjestustest ehk degronitest fosforüleeritud Sic1 ära tundmine toimub läbi Cdc4, mis on ubikuitiini ligaasi SCF-i (Skp1/Cdc53/F-box) spetsiifilisusfaktor. Ubikuitineeritud Sic1-e lagundamine toimub üle proteasoomi raja. Oma töös uurisime põhjalikult erinevate tsükliin-Cdk1 komplekside poolt läbiviidavat Sic1 fosforüleerimist. Eksperimentaalse töö kolmandas osas uurisime erinevaid parameetreid, mis mõjutavad Cdk1 poolt läbiviidavat substraatvalkude multifosforüleerimist. Elemendid, mis määravad tsükliin-Cdk1-Cks1-st sõltuva multifosforüleerimise on järgmised: distantsid erinevate fosforüleerimisjärjestuste vahel, tsükliini seodumisjärjestuste positsioon fosforüleerimissaitide suhtes, Cks1 konsensusjärjestuse erinev spetsiifika, seriini- ja treoniinijääkide esinemise suhe CDK konsensusjärjestustes ja iga fosforüleerimisetapi protsessiivsusfaktor.
Osaluspisik Ostupalavikult
(2013-02-26) Jaanits, Jaanika; Järv, Ehti
Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
(Tartu Ülikool, 2013-02-26) Viiding, Kristi
Õppematerjalid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna bakalaureuseõppe aine Antiigipärand Euroopa kultuuritraditsioonis (3 EAP) juurde.
2013. Käärikul toimunud mäluasutuste talveseminari kava
(2013-02-26) TÜ Raamatukogu
Kuidas targalt süüa?
(2013-02-26) Vihalemm, Tiiu
Mäluastuste teenuste turundus : rühmatöö
(2013-02-26) TÜ Raamatukogu
Kes on kuningas?
(2013-02-26) Mitt, Sven
Mäluastuste teenuste turundus : rühmatöö tulemused
(2013-02-26) TÜ Raamatukogu
Nimenormandmed ELNETi raamatukogudes
(2013-02-27) Nilbe, Sirje
Normandmed Rahvusarhiivi infosüsteemis
(2013-02-27) Leht, Lauri; Kaljuvee, Aadi
KVIS - MuIS osalejad
(2013-02-27) Jeeser, Kaie; Jaagosild, Maris
Eesti Kirjandusmuuseumi isikuloolistest materjalidest
(2013-02-27) Kiipus, Merike