Sirvi Kuupäev , alustades "2013-02-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Biogeography and ecology of Alnusassociated ectomycorrhizal fungi – from regional to global scale
(2013-02-15) Põlme, Sergei
Antud doktoritöö adresseerib lepaga koos kasvavate ektomükoriissete seente biogeograafiat ja ökoloogiat. Oma laialdase leviku ja spetsiifilise seenestiku tõttu sobivad lepp ja tema juuresümbiondid heaks mudeliks uurimaks mitmesuguseid ökoloogilisi seaduspärasusi mis puudutavad ektomükoriiseid seeni ja neid mõjutavaid tegureid nii regionaalses kui globaalses skaalas. Oma töös testisin järgnevaid põhilisi hüpoteese: 1) globaalses skaalas mõjutab lepa seenekoosluse struktuuri enim peremeesliikide fülogeneetilised distantsid; 2) regionaalses skaalas mõjutab lepa juurtel ektomükoriisat moodustavate seente koosluse struktuuri mulla koostis, eriti pH ja fosfor; 3) globaalses skaalas on lepaga seotud ektomükoriisa seente liigiline mitmekesisus määratud aasta keskmise temperatuuri ja sademete hulga poolt; 4) lepaga seotud ektomükoriisa seente biogeograafia peegeldab peremehe globaalseid levikuteid. Selgus, et globaalses skaalas mõjutavad peremeesliikide fülogeneetilised distantsid 43% ulatuses lepaga seotud ektomükoriissete seente koosluse struktuuri. Ruumiline paiknevus mõjutab seenekoosluse struktuuri 10% ulatuses ning mulla pH–l ja aasta keskmisel temperatuuril on marginaalne mõju. Seevastu regionaalses skaalas, määravad mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus, enim seenekoosluse struktuuri. Varasemad uuringud on leidnud, et peamised mõjutegurid, mis määravad ektomükoriissete seente liigirikkust globaalses skaalas, on aasta keskmine temperatuur ja sademete hulk. Meie uuringust selgus üllatuslikult, et lepaga seotud ektomükoriissete seente liigirikkus on enim mõjutatud ja positiivses seoses mulla kaltsiumisisaldusega. Samas leidis kinnitust negatiivne seos ektomükoriisa liigirikkuse ja sademete hulga vahel. Sarnaselt globaalsele mustrile, oli ka regionaalses skaalas liigirikkus negatiivses seoses mulla veesisaldusega. Võrreldes lepaga seotud seenekoosluste liigist ja arvulist koosseisu erinevate mandrite ja piirkondade vahel selgus, et tõenäoliselt on Beringia maismaasild olnud põhiline lepa levikutee Euraasia ja Ameerika vahel. Põhja ja Lõuna Euroopa seenekooslused osutusid väga sarnaseks, mis tõenäoliselt tuleneb jääaja järgsest lepa ja tema juursümbiontide levikust põhja suunas lõunapoolsetest refuugiumidest.
Keel, keha ja kaardikepp: õpetaja algatatud parandussekventside multimodaalne analüüs
(2013-02-15) Mihkels, Krista
Väitekiri „Keel, keha ja kaardikepp: õpetaja algatatud parandussekventside multimodaalne analüüs” 1) annab ülevaate verbaalsetest konstruktsioonidest ja žestidest, millega õpetaja eesti algkoolitundides paranduse algatab ja/või läbi viib; 2) demonstreerib, kuidas õpetaja kasutab paranduse algatamisel ja parandamisel sõnu, kehaasendit, žeste, pilku ja suhtlussituatsiooni seisukohalt olulisi esemeid koostöös; ning analüüsib, missugune on õpetaja mitteverbaalse käitumise ülesanne kogu parandusprotsessi jooksul, alates paranduse algatamisest kuni probleemile sobiva lahenduse leidmiseni. Uurimuse metodoloogiliseks lähtekohaks on vestlusanalüüs, suhtluslingvistika ja suhtluse multimodaalne uurimine. Analüüsi aluseks on üksteist 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel videosalvestatud ja litereeritud 1., 2. ja 4. klassi tundi (kokku u 440 min). Väitekiri näitab, et žestikuleerimine ja mitteverbaalse suhtlusmodaalsuse kasutamine laiemalt muudab nähtavaks mitmest eri inimese kõnevoorust koosnevate üksuste ülesehituse, suhtluse sekventsiaalse struktuuri.