Sirvi Kuupäev , alustades "2013-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2013 nr 3
(Tartu : Tartu Ülikool, 2013-03) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Algaja jõusaalis
(Tartu Ülikool, 2013-03) Pilt, Esta
BeSt prograami toetusel loodud minikursus. Järjest rohkem külastavad inimesed tervise tugevdamiseks ja töövõime taastootmiseks spordiklubisid. Jõusaalis treenimise oskused aga tihti puuduvad. Käesolev minikursus aitab algajal jõusaalikülastajal orienteeruda, kuidas alustada targalt treeninguid ning kuidas peaks treeningute ajal toituma.
Vallasomandi üleandmine. Õigusdogmaatiline raamistik ja kujundusvõimalused
(2013-03-04) Kullerkupp, Kai
Vallasomandi üleandmisega puutub pea igapäevaselt kokku nii iga inimene endale igapäevaseid tarbeesemeid soetades kui ka paljud ettevõtjad oma majandustegevuses, seda alates tootmisprotsessi algetapist kuni kauba lõpptarbijani jõudmiseni. Siiski ei pöörata sageli ka väärtuslikumate vallasasjade soetamisel tähelepanu sellele, missugusest hetkest alates võime end lugeda asja täieõiguslikuks omanikuks. Vallasomandi ülemineku õiguslike eelduste uurimise vajaduse tingibki asjaomaste normide suur tähtsus nii üksikisiku huvide kui ka majanduskäibe sujuva ent samas usaldusväärse toimimise tagamise seisukohalt. Keskseks eesmärgiks oli esitada terviklik analüüs vallasomandi tehingulise üleandmise asjaõiguslike eelduste ja teostamisvõimaluste kohta põhirõhuga sellel, missuguses ulatuses võimaldab õiguskord omandi ülemineku üksikasju asjaosaliste äranägemise kohaselt kujundada ning modifitseerida. Seaduse kohaselt on nõutav esiteks võõrandaja ja omandaja vaheline kokkulepe omandi ülemineku kohta ja teiseks asja valduse üleandmine omandajale. Ehkki vallasasjade käibe puhul ei teadvusta osalejad endale sageli eraldi omandi üleminekule suunatud asjaõiguskokkuleppe e käsutustehingu sõlmimise vajadust, ei ole siiski tegemist vallasasjade käivet takistava formaalse nõudega. Piisav on käitumine, millest mõistlik isik saab teha järelduse, et mõlemad pooled soovisid omandi üleminekut. Asjaõiguskokkuleppe sõlmimise võimalused on kõigiti paindlikud ja vabalt kujundatavad. Valduse üleandmise all mõistetakse esmajoones küll asja vahetut füüsilist üleandmist omandajale, kuid sellele lisaks näeb seadus ette ka mitmeid alternatiive. Nii on valduse faktiline üleandmine võimalik asendada ka teatud sisuga kokkulepetega, mis loob võimaluse kujundada omandi üleandmist ka selles osas paindlikult, mh nt esindaja vahendusel. Väitekirjas võrreldakse Eesti õiguse ja üle-Euroopalise võrdleva õigusteadusliku uurimuse tulemusena valminud Draft Common Frame of Reference põhilahendusi selgitamaks, kas eelnimetatud mudelsätted pakuvad uudseid ja paindlikumaid lahendusi. Analüüsist selgub, et mõlemad normistikud võimaldavad enamasti jõuda sarnastele tasakaalustatud tulemustele. Ajakohase tõlgendamise korral võimaldavad mõlemad reeglistikud omandit üle anda paindlikel viisidel, sh ilma, et üleandmises peaksid vahetult osalema võõrandaja ja/või omandaja isiklikult või et omandi üleminekuks tuleks teha faktilisi toiminguid valduse füüsilise üleandmise näol.
Probiotic lactobacilli in experimental persistent Salmonella infection
(2013-03-05) Truusalu, Kai
Salmonella enterica serovar Typhi võib põhjustada persisteeriva infektsiooni ja püsida granuloomidena maksakoes. Kuigi kõhutüüfuse esinemissagedus Eestis on madal, on see ohuks arengumaadesse reisijatele. Kuna S. Typhi tekitab kõhutüüfust ainult inimestel, siis kasutatakse selle uurimiseks eksperimentaalset mudelit, nakatades hiiri Salmonella Typhimuriumiga ja põhjustades kõhutüüfusele sarnase haiguse. Laktobatsillid kuuluvad inimese soole normaalsesse mikroobikooslusesse. Neid kasutatakse probiootikumidena, mis sobivates annustes mõjuvad tervisele kasulikult. Probiootiliste laktobatsillide toimemehhanismid on tüvespetsiifilised: otsene antagonistlik mõju patogeenidele seoses vesinikperoksiidi, piimhappe ja/või bakteriotsiinide tekkega, konkurents toitainetele, adhesioon ning immuunsuse modulatsioon. Kuid toimemehhanism persisteerivate infektsioonide puhul pole teada. Töö eesmärgiks oli selgitada laktobatsillide võimalikku toimet Salmonella persisteeriva infektsiooni korral hiire mudelis mikrobioloogiliste, histoloogiliste, biokeemiliste ja immunoloogiliste uuringutega ja teha kindlaks probiootilise Lactobacillus plantarum Inducia DSM 21379 mõju soole immuunsüsteemile. Salmonella Typhimuriumi ja laktobatsillide mikrobioloogilisteks uuringuteks tehti külvid verest, maksast, põrnast, peen- ja jämesoolest. Samade kudede morfoloogia määramiseks värviti koelõigud hematoksüliin eosiiniga. Oksüdatiivse stressi markerid: LPO, GSSG/GSH ja raua hulk ning tsütokiinide INF-γ, TNF-α ja IL-10 konsentratsiooni mõõdeti soole limaskestast ja maksast. Tulemused näitasid, et: 1. Persisteeriva S.Typhimurium infektsiooni korral leiti S. Typhimurium verest ja uuritud organitest; granuloomid maksast ja põrnast, kõrgenenud olid oksüdatiivse stressi näitajad ning proinflammatoorsed tsütokiinid INF-γ ja TNF-α sooles ja maksas. 2. Kahe in vitro kõrgete antimikroobsete ja antioksüdantsete omadustega inimpäritolu laktobatsilli tüve L. fermentum ME-3 ja L. acidophilus E-1 koosmanustamine 10 päeva jooksul ei eemaldanud S.Typhimuriumi, kuid vähendas oksüdatiivse stressi näitajaid kudedes. 3. Probiootilist bakterit L. plantarum Induciat sisaldava juustu manustamine hiirtele ühe kuu jooksul põhjustas laktobatsillide üldhulga tõusu ning peen- ja jämesoole lümfifolliikulite hüperplaasia. 4. Kombineeritud ravi ofloksatsiini ja L. fermentum ME-3-ga vähendas hiirtel S. Typhimuriumi hulka ja granuloomide teket maksas, samuti oksüdatiivse stressi näitajaid ja vähendas 10 päeva pärast nakatamist INF-γ hulka maksas ja sooles ning suurendas põletikuvastase tsütokiini IL-10 hulka maksas. Maksa granuloomide puudumine oli seotud kõrge laktobatsillide hulgaga sooles. Seega soodustab probiootikum L. fermentum ME-3 persisteeriva Salmonella sp. infektsiooni antimikroobse ravi korral oluliselt haigustekitaja eemaldamist oma antagonistliku aktiivsuse, antioksüdantse ja immuunmoduleeriva toime kaudu.
Towards a more productive Java EE ecosystem
(2013-03-05) Kabanov, Jevgeni
Alates Java programmeerimiskeele loomisest 1995. a. on selle üks kõige olulisemaid kasutusvaldkondi veebirakenduste programmeerimine. Java populaarsuse põhjuseks ei olnud ainult keeledisainilised omadused nagu objektorienteeritus ja range tüübisüsteem, vaid ennekõike platvormist sõltumatus ja standardiseeritud teekide rohkus, mis tegi tavaprogrammeerijatele veebirakenduste programmeerimise jõukohaseks. Kümme aastat hiljem oli olukord muutunud märkimisväärselt. Java oli kaotamas oma liidripositsiooni uutele, nn. dünaamilistele keeltele nagu PHP, Ruby ja Python. Seejuures polnud põhjuseks mitte see, et need keeled ise oleksid tunduvalt Javast paremad, vaid Java ökosüsteemi areng oli väga konservatiivne ja aeglane. Antud kontekstis alustasime aastal 2005 oma uuringuid eesmärgiga parandada suurimad probleemid Java ökosüsteemis ja viia see vähemalt samale tasemele ülalmainitud keeltega. Käesaolevas dissertatsioonis on esitatud vastavate uuringute tulemused. Dissertatsioon põhineb neljal publikatsioonil—kolmel eelretsenseeritud teadusartiklil ja ühel patendil. Esimeseks katseks oli uue veebiraamistike integreerimisraamistiku “Aranea” loomine. Antud hetkel oli Javas üle kolmekümne aktiivselt arendatavat veebiraamistikku, mistõttu otsustasime fokuseeruda kahele võtmeprobleemile: raamistike taaskasutatavuse lihtsus ja koostöövõime. Selleks töötasime välja uudse komponentmudeli, mis võimaldab kirjeldada süsteemi teenus- ja kasutajaliideskomponentide hierarhilisi seoseid, ja realiseerisime eri raamistike adapterid komponentmudelisse sobitumiseks. Järgmise probleemina käsitlesime andmete haldamiskihi kirjeldamist. Lähtusime eeldusest, et relatsioonilistes andmebaasides on SQL kõige enamlevinud andmete kirjelduskeel, ja efektiivne admehalduskiht peab võimaldama Javas lihtsasti esitada SQL päringuid, samas garanteerima konstrueeritavate päringute süntaktilise korrektsuse. Senised lahendused baseerusid reeglina SQL päringute programsel konstrueerimisel sõnedena, mistõttu päringute korrektsuse kontroll oli raskendatud. Lahenduseks töötasime välja nn. rakendispetsiifilise keele (i.k. domain-specific language, DSL) SQL päringute esitamiseks kasutades Java keele tüübisüsteemi vahendeid nende korrektsuse kompileerimisaegseks valideerimiseks. Töö käigus identifitseerisime üldised tarkvara disainimustrid, mis lihtsustavad analoogiliste tüübikindlate DSLide loomist, ja kasutasime neid kahe uue eksperimentaalse tüübikindla DSLi loomisel - Java klasside täitmisaegseks loomiseks ja manipuleerimiseks ning XMLi parsimiseks ja genereerimiseks. Kolmanda ülesandena pühendusime ühele olulisemale Java platvormi puudusele võrreldes dünaamiliste keeltega. Kui PHP’s või Ruby’s saab programmi koodi otseselt muuta ja tulemust koheselt näha, siis Java rakendusserverid nõuavad rakenduse “ehitamist” (i.k. build) ja “paigutamist” (i.k. deploy), mis suurte rakenduste korral võib võtta mitmeid või isegi kümneid minuteid. Probleemi lahenduseks töötasime välja uudse ja praktilise meetodi koodi ümberlaadimiseks Java platvormil, mille põhjal arendasime ja lasime välja toote “JRebel”. See kasutab Java baitkoodi laadimisaegset modifitseerimist koos spetsiaalse ümbersuunamiskihiga kutsekohtade, meetodite ja meetodikeha vahel, mis võimaldab hallata koodi erinevaid versioone ning täitmisajal suunata väljakutsed viimasele versioonile. Täna, rohkem kui seitse aastat pärast uuringute algust, tuleb tõdeda, et meie töö veebiraamistikega lõi küll eduka platvormi erinevate eksperimentaalsete ideede uurimiseks ja katsetamiseks, kuid reaalses tarkvaratööstuses ei ole leidnud laialdast kasutust. Töö tüübikindlate DSLidega oli edukam, sest see mõjutas otseselt edaspidiseid uuringuid antud teemal ning selle elemendid leidsid rakendust viimases JPA standardi spetsifikatsioonis. Kõige suurem mõju tarkvaratööstusele on meie dünaamiline koodiümberlaadimise lahendus, mis on tänapäeval Java kogukonnas laialdaselt kasutusel ning mida kasutavad igapäevaselt rohkem kui 3000 erinevat organisatsiooni üle maailma.
Design of GalR2 subtype specific ligands: their role in depression-like behavior and feeding regulation
(2013-03-05) Saar, Indrek
Galaniin on 29 aminohappe pikkune neuropeptiid, mis avastati ligi 30 aastat tagasi Stockholmis, Karolinska Instituudis Viktor Muti ja tema kolleegide poolt. Galaniin reguleerib kolme spetsiifilise G-valguga seotud retseptori (GPCR) alatüüpide (GalR1-GalR3) interaktsioonide abil mitmeid bioloogilisi funkt¬sioone nagu depressioon, ärevus, alkoholisõltuvus, ainevahetuse häired ja valu. Kõik kolm retseptori alatüüpi on galaniini suhtes kõrge afiinsusega, omades seejuures erinevaid funktsionaalseid omadusi ja signaaliülekande radasid. Seetõttu on neil täita erinevad ülesanded mitmesuguste haiguste ja pato¬loogi¬liste seisundite reguleerimisel, muutes galaniini ja tema spetsiifilised retseptorid olulisteks farmakoloogia märklaudadeks ning uurimisobjektideks neuro¬teaduses. Hoolimata sellest on retseptorite alatüüpide seotus erinevate haigus¬tega senini täielikult määratlemata, mis on suurel määral põhjustatud galaniini retseptorite alatüüp-spetsiifiliste ligandide puuduse tõttu. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks on galaniini alatüübile 2 (GalR2) spetsiifiliste ligandide disainimine, süntees ja omaduste uurimine nii in vitro kui ka in vivo tingimustes.
Seksuaalkasvatuse alused
(Tartu Ülikool, 2013-03-06) Part, Kai; Värv, Siim
BeSt programmi raames loodud e-kursusel antakse ülevaade seksuaalharidusest, inimese seksuaalsest arengust, noorte seksuaalkäitumise mõjuritest, seksuaalhariduse ja noortenõustamise korraldusest Eestis, seksuaalhariduse teemade käsitlemise teoreetilistest ja praktilistest aspektidest.
Talv on läbi, elagu talv !
(Maaleht, 2013-03-07) Kallis, A.
Inequalities on the labour market in Estonia during the Great Recession
(2013-03-08) Espenberg, Kerly
Diskussioon ebavõrdsuse, selle põhjuste ja tagajärgede teemal on sama vana kui inimühiskond. 2000. aastate lõpus aset leidnud majanduskriis, mida tuntakse ka Suure Majanduslangusena (Great Recession), oli viimasel sajandil aset leidnud kriisidest suurim. Kuivõrd täna on arenenud riikide vahelised suhted tunduvalt tihedamad kui paarkümmend aastat tagasi, siis kandus Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kiiresti Euroopasse, sealhulgas Eestisse. Need arengud mõjutasid otseselt ka tööturu olukorda. Eesti tööturgu tabas kriis sarnaselt ülejäänud kahele Balti riigile eriti teravalt. Hõive langus oli Balti riikides kriisiperioodi alguses ELi riikidest suurim, Eestit edestas vaid Läti. Käesoleva töö fookuses on tööturul ilmnevate ebavõrdsuste areng Eestis kriisi ajal (eeskätt aastatel 2008–2010). Töö eesmärgiks on välja selgitada, millised tööturugrupid olid kriisi ajal kõige enam haavatavamad ning millised muutused toimusid tööturul ilmnevates ebavõrdsustes majanduskriisi perioodil. Töös analüüsitakse, milliseid kohanemismehhanisme kasutati Eesti tööturul kriisiga toimetulemiseks, milline oli institutsioonide roll ning millised olid erinevused sektorite vahel ja soo, vanuse, rahvuse ja haridustaseme lõikes. Lisaks luuakse teoreetiline tööturul ilmnevate ebavõrdsuste raamistik, mis koondab süsteemselt kokku kolm tööturu ebavõrdsuse tahku: hõive, töötundide ja palga ebavõrdsuse. Rahvusvahelistes võrdlustes tuuakse riiki esile positiivse kohandumise näitena, kus hoolimata riigi väiksusest ning kriisi suurest mõjust suutis riik rakendada meetmeid ning seejärel pöörata sügava languse peagi tõusuks. Tulemused näitavad, et Eesti tööturg oli kriisi ajal paindlik. Eestis kasutati kriisiga toimetulemiseks tööturul kõiki kolme kohanemismeedet, eeskätt hõive ja palga, aga ka töötundide kohandamist. Töötuse kasv oli kriisi algusperioodil Eestis üks kõrgemaid ELis, jäädes alla vaid Lätile. Eestis kasutati palkade alandamist märksa enam kui teistes ELi riikides. Töötundide abil kohandamist kasutati kriisiperioodi alguses. Avalikus sektoris toimus kohanemine Eestis peamiselt läbi palga alandamise, töötajate arvu ja töötunde kohandati vähem. Erasektoris olid kohanemismehhanismid tegevusalade lõikes märkimisväärselt erinevad. Neis sektorites, mida kriis mõjutas tugevamalt, kasutati kõiki kolme kohandamise meedet. Palga ebavõrdsus mõõdetuna 1. ja 9. detsiili palkade suhtena ei muutunud kriisiperioodil oluliselt. Küll aga suurenes D9/D5 ja vähenes D5/D1 näitaja, viidates sellele, et majanduskriis mõjutas alguses negatiivselt eeskätt palgajaotuse keskmises osas olijaid. Tööturuinstitutsioonidel (miinimumpalk, ametiühingud) ei olnud Suure Majanduslanguse ajal olulist mõju ebavõrdsuste arengule tööturul, pigem tulenesid muutused ebavõrdsuses sektorilisest ja ametialasest segregeeritusest. Suure Majanduslanguse ajal Eesti tööturul ilmnenud ebavõrdsused võib jaotada kahte gruppi. Esimesse kuuluvad lühiajalised ebavõrdsuste muutused, mis majanduse taastudes kadusid, näiteks meeste-naiste töötuse lõhe kasv. Teine grupp hõlmab ebavõrdsusi, mis võivad pikemas perspektiivis püsima jäädes piirata majanduskasvu ning millega toimetulemiseks on vaja rakendada asjakohaseid poliitikameetmeid. Kriisi ajal ilmnenud ebavõrdsuste analüüs näitab, et noored, vähemusrahvused ja madalama haridustasemega inimesed olid tööturul kriisi mõjude osas kõige enam haavatavad ning taastumisperioodil on pikaajaliste töötute osakaal kasvanud eelkõige vanemaealiste töötute seas. Taastumisperioodil tuleb neile gruppidele pöörata tähelepanu, et tuua nad tagasi tööturule. Lisaks üldisematele arengutele käsitleti töös sügavuti kõrgelt haritud noorte olukorda Eesti tööturul kriisiperioodil. Vastupidiselt üldiselt levinud arvamusele saavad sotsiaalteaduste tudengid tööturul paremini hakkama kui reaalteaduste tudengid. Töötuse määr on mõlema grupi puhul ka kriisiperioodil väga madal, kuid magistri¬tasemel on sotsiaalteaduste lõpetanute palgatase kõrgem kui reaalteaduste lõpetanutel. See on osaliselt selgitatav töökogemuste erinevustega: õpingute ajal töötab märksa suurem osa sotsiaalteaduste tudengitest. Võttes vaatluse alla vaid päevase õppevormi lõpetanud, on reaalteaduste lõpetanute palgad kõrgemad kui sotsiaalteaduste lõpetanutel. Eestis on kõrgkoolilõpetanute seas aasta pärast lõpetamist sooline palgalõhe võrreldav üldise palgalõhega (25%). Seejuures esinevad märkimisväärsed erine¬vused õppevaldkondade lõikes: palgalõhe on praktiliselt olematu teenindus¬valdkonna lõpetanute hulgas ning 40% tervise ja heaolu valdkonna lõpetanutel. Palgalõhe on osaliselt selgitatav meeste ja naiste ametialase segregeeritusega, kuid oluline roll on ka ühiskonna tasandi suhtumisel (sh naiste madalamal palgaootusel), mille muutmine on pikemaajalisem protsess.
Explaining Corruption: Opportunities for Corruption and Institutional Trust
(2013-03-19) Sööt, Mari-Liis
Doktoritöö eesmärk on täiendada korruptsiooniteooriat, selleks analüüsitakse korruptsioonivõimalusi ning uuritakse usalduse ja korruptsiooni vahelisi seoseid. Dissertatsioon põhineb autori kolmel eelretsenseeritavas rahvusvahelises teadusajakirjas avaldatud artiklil ning neid siduvas sissejuhatuses. Kõik kolm artiklit põhinevad autori empiirilistel originaaluuringutel. Doktoritöö uurimisküsimused on: (1) milline on õiguskaitseasutuste juhtide roll sellise organisatsioonikultuuri loomisel, mis tauniks korruptsiooni; (2) millised tegurid mõjutavad inimeste suhtumist korruptsiooni; (3) millised tegurid mõjutavad inimeste karistushinnanguid ning kas need hinnangud on varaste ja korruptantide suhtes erinevad? Doktoritöö sissejuhatuses lähtutakse James William Colemani (1987) valgekrae kuritegevust seletavast üldteooriast, mille peamisteks komponentideks on kultuur ja võimalused. Korruptsiooni puhul saab rääkida kahest peamisest kultuuripoolsest soodustajast ─ konkurentsikultuurist ning usaldusest. Korruptsiooni soosib vähene usaldus riigiinstitutsioonide vastu (inimesed, kes institutsioone ei usalda, on ka varmamad neid petma), aga ka vähene sotsiaalne usaldus (vähene usaldus inimeste vahel soosib samuti petmist) ning suurem nn omade usaldamine (soositakse neid, kes kuuluvad „siseringi“, nt parteisse) (Uslaner, 2001; Collins, Uhlenbruck & Rodriguez, 2009; Rothstein & Eek 2009; Bjørnskov, 2003; D’Hernoncourt & Méon, 2012; Marien & Hooghe, 2011). Kultuur võib luua soodsa tausta kuritegude toimumiseks, samal ajal võimalused kas soodustavad või pärsivad kuritegu. J. W. Colemanile tuginedes tulenevad korruptsioonivõimalused (1) seadustest ja nende rakendamisest, (2) sektoritest, (3) organisatsioonidest ja (4) ametikohtadest. Korruptsioonivõimalused on seotud näiteks seaduste selgusega, õiguskaitse ning kohtute sõltumatuse ja puhtusega, karistuste rakendamisega, otsustusprotsessi läbipaistvusega, vastutavusega, järelevalvega, vastutuse selgusega, värbamispõhimõtete ning õiglase palgaga, avalike vahendite kasutamisega, piiratud ressurssidega, finantstehingute eest vastutamisega, korruptsioonialase teadlikkusega, organisatsiooni protseduuridega jne. Doktoritöös leitakse: I Eesti õiguskaitseasutuste juhtide roll korruptsioonivastase organisatsioonikultuuri loomisel peaks olema märksa suurem, kui juhid oma rolli selles tajuvad. Uuring näitab, et juhid ei pea ennast korruptsiooni ennetava kultuuri aktiivseteks loojateks juhitavates organisatsioonides. Nad peavad korruptsiooni väljastpoolt pealesurutud teemaks, kus juhid ise on vaid passiivsed osalised. Leiti, et (1) juhid peavad korruptsiooni madalama taseme ametnike probleemiks, (2) juhid usuvad, et võime korruptsiooni ennetada tuleneb seaduste tundmisest ametnike poolt, (3) juhid arvavad, et kontrollimeetmed on parim vahend korruptsiooni vähendamisel. Selline mõtteviis omakorda tingib õiguskaitseasutuste suurema rõhuasetuse madalama taseme korruptsiooni uurimisele ning suurema rõhuasetuse kontrollimeetmetele. II Avaliku sektori töötajate korruptsioonialast teadlikkust ning suhtumist korruptsiooni mõjutavad usaldus riigiinstitutsioonidesse, vanus ja rahvus. Suurem usaldus institutsioonide vastu toob kaasa negatiivsema suhtumise korruptsiooni ning täpsema arusaamise, mis korruptsioon on. Põhjus, miks usaldus mõjutab ametnike korruptsiooniteadlikkust ja sallimatust korruptsiooni suhtes, tuleneb ilmselt sellest, et usaldavamatel inimestel on ootused vastavate institutsioonide suhtes kõrgemad, mistõttu moraalinormide rikkumine vastavate institutsioonide esindajate poolt toob kaasa ka karmima hukkamõistu. III Eesti elanikud soovivad korruptantidele karmimaid karistusi kui varastele. Sugu, rahvus ja vastaja sissetulek on parimad karistushinnangute prognoosijad korruptantide puhul, samas kui varaste puhul on selleks poliitiline usaldus. Põhjus, miks poliitikuid rohkem usaldavad inimesed soovivad kergemaid karistusi varastele, võib peituda nende üldiselt suuremas heaolutundes ja rahulolus ning väiksemas kuritegevushirmus. Samas ei anna need tulemused põhjust arvata, nagu poliitiline usaldus ei mõjutaks korruptantidele antavaid karistushinnanguid, vaid selle taga võib olla keerulisem suhe. Näiteks üks põhjus, miks mitte-eestlased sooviksid karmimaid karistusi korruptantidele võrreldes eestlastega, võib tuleneda nende võimust võõrandumises, seega viidates kaudselt poliitilise usalduse puudumisel.
Rasestumisvastased vahendid
(Tartu Ülikool, 2013-03-19) Part, Kai; Laanpere, Made
BeSt programmi toetusel loodud minikursus annab ülevaate tänapäevastest rasestumisvastastest vahenditest. Kursuse läbinu teab, kuidas erinevad rasestumisvastased vahendid toimivad, millised vahendid toimivad tõhusalt ja millised mitte, milliseid lisahüvesid tervisele ja elukvaliteedile võib ühe või teise vahendi kasutamisest saada ja millised on võimalikud riskid. Kursus on jõukohane ka ilma meditsiinilise hariduseta inimestele, kuid kasuks tulevad põhiteadmised inimese bioloogiast ja paljunemisest.
Veesõjad muutuvad aina hullemaks!
(Maaleht, 2013-03-21) Kallis, A.
Placental gene expression in normal and complicated pregnancy
(2013-03-22) Uusküla, Liis
Platsenta on organ, mille kaudu on loode ühendatud ema organismiga. Raseduse jooksul osaleb platsenta loote ja ema ainevahetuses, sekreteerib rasedushormoone ning kaitseb arenevat beebit ema immuunsüsteemi ning välistegurite eest. Platsenta toimimiseks on vajalik täpne ajaline ja ruumiline platsenta geenide avaldumine. Seni on platsenta geeniekspressiooni dünaamika ning rasedustüsistustega seotud molekulaarsed mehhanismid põhjalikult kaardistamata. Käesolev doktoriväitekiri käsitleb platsenta geeniekspressiooni kahest vaatenurgast. Esiteks uuritakse embrüo implantatsiooniks ning raseduse varajaseks säilitamiseks olulise koorionkonadotropiini hormooni (hCG) -alaühikut kodeerivate CGB geenide avaldumist platsentas. Töös kirjeldatakse CGB geenide ekspressioon läbi raseduse ning näidatakse, et piisava hCG taseme tagamiseks on vajalik mõlemalt vanemalt päritud geenialleelide avaldumine. Korduva spontaanabordi juhte iseloomustab oluliselt langenud CGB geenide ekspressioon. Lisaks leiti kolmel patsiendil isalt päritud CGB alleelide vaigistamine DNA metülatsiooni vahendusel. Neil juhtudel avaldusid platsentas vaid emalt päritud alleelid, mis võis viia hCG taseme languseni ema veres ning põhjustada raseduse katkemise. Töö teises osas uuriti mikrokiipide abil globaalset platsenta geeniekspressiooni dünaamikat varajasest rasedusest raseduse keskpaigani. Leiti mitmed geenid, mille ekspressioon platsentas on kõrgeim raseduse keskpaigas. Lisaks tuvastati häired nende geenide avaldumises ema preeklampsia, gestatsiooni diabeedi ning loote kasvuanomaaliatega seotud platsentades. Sanniokaltsiin 1 (STC1) on uus potentsiaalne biomarker, mille taseme tõus ema veres on mõõdetav preeklampsia ja loote kasvupeetuse patsientidel. Töös kirjeldatud raseduse keskpaigas platsentas avalduvad geenid on lisaks seotud täiskasvanuea krooniliste haigustega, mis viitab üsasisese arengu rollile sünnijärgse tervise kujundamisel. Kuna rahvastiku kasv ja vananev elanikkond mõjutavad ühiskonda järjest enam, on tööea pikendamine haiguste ennetamise teel üks tuleviku teaduse ja meditsiini väljakutsetest. Platsenta mõjutab ema ja loote heaolu nii raseduse ajal kui ka nende edasises elus. Seega omab platsenta geeniregulatsiooni mõistmine normaalses ja komplitseeritud raseduses suurt kliinilist ja sotsiaalset tähtsust.
Eesti keele ajasõnade omandamine
(2013-03-25) Parm, Sirli
Enamasti ollakse ühel meelel selles, et väikesed lapsed mõistavad ja väljendavad aega täiskasvanutest erinevalt. Põhilisemate kognitiivsete kategooriate – ruumi-, aja-, isiku- ja arvukategooria – omandamise arengut nii lingvistilisel kui ka mittelingvistilisel kontseptuaalsel tasandil on peetud väga oluliseks, kuna selles peegelduvad nii puhtkeeleline areng kui mõtlemise seaduspärad. Väitekirjas käsitletakse seda, kuidas eesti laps omandab ajakategooriat, eelkõige selle leksikaalseid väljendusvahendeid ehk ajasõnu. Töö üldine eesmärk on välja selgitada eesti keelelise ajasüsteemi arengu seaduspärad kuni 7-aastastel lastel. Väitekirjas otsitakse vastust põhiliselt kahele küsimusele: 1) millises järjekorras ilmuvad ajasõnad laste kõnesse ja milline on nende kasutus, 2) kas ajasõnad aitavad lastel grammatilist aega tajuda ja kasutada. Läbiviidud uurimus jaguneb kaheks: keeleomandamise varasel perioodil (kuni 3-aastaseni) ilmuvate ajasõnade uurimiseks on kasutatud korpusanalüüsi ja vanemate lastega (4–7-aastased) on läbi viidud psühholingvistiline eksperiment. Põhiliste tulemustena saab nimetada järgmist. (1) Leksikaalse aja omandamine algab samal ajal grammatilise ajakategooria omandamisega (enne lapse kaheaastaseks saamist). Esimesed ajasõnad on deiktikud, mis viitavad ajasuhetele lähtuvalt kõnehetkest. Leksikaalse aja väljendamine algab olevikukeskselt – kõigepealt ilmuvad olevikule osutavad ja olevikuaega täpsustavad ajasõnad. Seejärel sageneb nii mineviku väljendamine grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega kui ka tuleviku väljendamine ajaadverbidega, sage on lapsekeeles on ajalisi järgnevussuhteid tähistavate sõnade kasutus. (2) Nelja-aastaselt ei ole eesti lapsed veel ajakategooriat täielikult omandanud, 4–7-aastaselt toimub ajakategooria aktiivne omandamine. Eksperimendi tulemused näitavad, et ajasõnad on oluline ajainfo grammatiliste ajavormide mõistmisel ja produtseerimisel. Ajalisele järgnevusele osutamisel on 4–7-aastaste laste jaoks küll ajasõnad enne, praegu, pärast selgemad kui komplekssema tähendusega ajasõnad juba, jälle, veel, kuid mõlemad sõnakomplektid aitavad verbiga väljendatud aega tajuda ja kasutada.
Land Parcel Identification System conceptual model: development of geoinfo community conceptual model
(2013-03-28) Sagris, Valentina
Käesolevas doktoritöös käsitletakse Põllumassiivide identifitseerimissüsteemi (Land Parcel Identification System, LPIS) Kontseptuaalse Mudeli (LPIS Conceptual Model, LCM) loomist ja selle kasutamist ruumiandmete standardiseerimisel, kvaliteedi hindamisel ja koostoimimisel teiste valdkondade ruumiandmetega. Mudelis käsitletud ruumiandmeid kasutatakse põllumajandustoetuste haldamise ja kontrolli eesmärgil ELi Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames. ÜPP raames makstavate toetuste haldamiseks on igas EL liikmesriigis asutatud Ühtne haldus-ja kontrollisüsteem (Eestis Põllumajandusregistrite amet, PRIA), mille ruumiandmeid haldav komponent on põllumassiivide register ehk identifitseerimissüsteem. Nõue kaardistada ja registreerida toetuskõlbulik maa on viinud olukorrani, kus põllumajandussektoris on tekkinud suur hulk ruumiandmeid. Viimase aastakümne jooksul on kasvanud ÜPP-ga seotud geoinformaatika sektor Euroopas. ÜPP-ga seotud geoinfo huvigrupp (Spatial Data Interest Community) hõlmab nii andmete tootjaid, haldajaid ja kasutajaid, kui ka IT rakenduste arendajaid ning kaugseire andmete tarnijaid. Vajadus hinnata registrite kvaliteeti ja selle vastavust EL määrustele ning tagada koostalitlusvõime keskkonnaalaseid nõudeid toetavate ruumiandmete ja süsteemidega, kutsus esile LCM-i loomise. Töö eesmärgiks oli edendada kontseptuaalmodelleerimist põlluregistrite ruumiandmete kvaliteedi hindamisel ja teiste geoinfo (eelkõige keskkonnakaitse) valdkondadega koostalitlusvõime arendamisel. LCM väljatöötamise metodoloogia aluseks oli ISO19100 seeria rahvusvaheliste standardite metoodika, mida samuti rakendavad ja laiendavad INSPIRE direktiivi printsiibid ja millele keskendutakse uurimistöö teoreetilises osas. Mudeli peamiseks sisendiks said ÜPP-d reguleeritavates määrustes sätestatud kontseptsioonide põhjalik käsitlus ja olemasolevate töötavate süsteemide analüüs, mis põhineb LPIS küsitluste tulemustel (Milenov ja Kay, 2006; Zieliński ja Sagris, 2008 ja 2009) ja hõlmab erinevate liikmesriikide põlluregistreid. Väitekirjas on keskendutud ÜPP otsetoetuste ärimudeli analüüsile ehk ÜPP toetustesüsteemi põhikontseptsioonidele, tehtud kokkuvõtted ja järeldused 2006. ja 2008. aasta küsimustikust. Küsimustikust saadut info laiendati EL põlluregistrite kvaliteedi hindamise programmi raames. LCM esimese versiooni keskmes on kaks klassi: ReferenceParcel ehk põllumassiiv ja AgriculturalParcel ehk toetustaotluses deklareeritud põld. ReferenceParcel-i klassi ülesandeks on toetuskõlbliku põllumaa identifitseerimine, lokaliseerimine ja pindala määramine. ReferenceParcel täidab „konteineri“ rolli deklareeritavate maatükkide suhtes. Kuid käsitletud põllumassiiviklassi alamtüüpe ning analüüsitud erinevaid põllumajanduslikke maakatte klassifitseerimise ja kaardistamise lähenemisviise EL liikmesriikides. Töö teisel etapil on otsitud võimalusi kahe mudeli – LCM ja Maakatastri infosüsteemi mudeli (Land Administration Domain Model, LADM, ISO 19152) – lõimiseks. Kaks mudelit on omavahel integreeritud uue ruumilise klassi SubCadParsel abil – katastriüksuse sees eristuvad maakatte tüübi alamüksused. Käsitletakse ka mõlema mudeli semantiliselt sarnaseid haldusklasse ja tehakse kindlaks uued seosed kahe mudeliklassi vahel. Ära on toodud põhjalik analüüs, millistes reaalse elu tingimustes võiks toimida kahe mudeli integreerimine. LCM viimane versioon keskendub kahele aspektile: (i) nende klasside modelleerimisele, mis toetavad vastavust keskkonna, tervise ja loomade heaolu majandamisnõuetele ning mis toetavad maa heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrolli; (ii) mudeli kasutamisele põlluregistrite loogilise õigsuse (ehk EL määruste nõuetele vastavuse) testimiseks. Selleks on välja töötatud ISO19105 standardil põhinev testide kogum (Abstract Tests Suite, ATS), mis võimaldab kaardistada olemasolevaid LPIS registreid vastavalt LCM skeemile. ATS töötati välja ja testiti koostöös mitmete EL liikmesriikidega ja selle metodoloogia on osa Euroopa komisjoni poolt kehtestatud LPIS kvaliteedi tagamise raamprogrammist alates 2010. aastast. LCM-i kasutati ka LPIS testimise portaali prototüübi loomisel, mis koondas enda alla OGC ühilduvaid veebiteenuseid. Nende eesmärgiks on võimaldada andmevahetust rahvuslike põlluregistrite ja auditeerijatega Euroopa komisjonist. Eelvalitud põllumassiivide geograafiliste kihtide temaatilist ja positsioonilist õigsust kontrolliti liikmesriikide ekspertide poolt kõrge resolutsiooniga kaugseire andmete taustal. Selleks et võimaldata auditeerijate juurdepääsu kvaliteedikontrolli tulemustele, loodi kolm prototüüp-veebiteenust, kus kasutati LCM-i originaalandmete transformeerimiseks. Edasised uuringud kontsentreeruvad erinevate Euroopa põllumajandussüsteemide kajastamisele põlluregistite andmetes ja nende andmete kasutamise võimalustele põllumajanduspoliitika keskkonnamõju hindamisel. LPIS/IACS põhikontseptsioonid vaadatakse uuesti läbi, nüüd juba mõjuhindamise ja indikaatorite väljatöötamise kontekstis. Teoreetilist arutlust illustreerib kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa (KLV) indikaatorite väljatöötamise näide Jõgevamaal – põlluregistrist saadud detailiderohked andmed lubavad arvutada nii maastiku meetrika kui ka põllumajandusintensiivsuse indikaatoreid, seejuures tüpiseerides põllumajandussüsteemide erinevaid aspekte. Seega, LCM toetab geograafiliste andmete harmoniseerimist ja koostalitusvõimet mitmel moel: (i) pakkudes valdkonna siseselt andmete ühiselt mõistetavat tehnilist lugemist, nii mudeli vastavusetesti (ATS) kui ka veebiteenuste kaudu transformeerimisel; (ii) võimaldades semantilise vastavuse leidmist ja andmete/süsteemide integreerimist erinevate geoinfo valdkondade vahel. Loodud ja arendatud esialgselt Euroopa komisjoni LPIS kvaliteedisüsteemi vajadusi silmas pidades, võimaldab LCM erinevate liikmesriikide põllumajandusregistrite andmete ühiselt mõistetavat lugemist ka teistes valdkondades. LCM on lisatud kasutusjuhtumina rahvusvahelise standardi ISO 19152 ’Land Administration Domain Model’ lisasse H ja INSPIRE DS2.8 Land Cover rakenduseeskirja lisasse B2.
Dichtende Frauen in Est-, Liv- und Kurland, 1654–1800. Von den ersten Gelegenheitsgedichten bis zu den ersten Gedichtbänden
(2013-03-28) Kaur, Kairit
Tõukudes ühest 1798. aastal A. W. Hupeli perioodilises väljaandes Neue Nordische Miscellaneen ilmunud kirjandust ja sotsiaalset reaalsust seostavast A. von Mellini vahendatud tõestisündinud loost järgisin oma töös kaht eesmärki: esiteks keskendudes juhuluulele kui varauusaegse kingimajanduse osale (Bourdieu, Droste) ja esimestele luulekogudele püüdsin luua esmast punktiirset ülevaadet Põhja-Balti (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa) naiste luulest enne 1800. aastat, teisalt püstitada nende luuletuste põhjal mõned hüpoteesid naiste enesepildi ja tegevusvabaduse kohta siinses regioonis, tõlgendades luuletusi ja nende sidustamislaadi naisenimedega indikaatorina naiste “õigusele sõnale”/“sõnaõigusele” ehk naiste autonoomia- ja enesemääramisvõimalustele. Ehk vastata kolmele põhiküsimusele: milline tee tuli ajalooliselt läbi käia, millised tegurid olid vajalikud, et ühel päeval astuda naisena luulekogu tiitellehel, täiesti avalikult ja enesekindlalt üles oma nime all? Millest annab märku naisenimede küllus 1790. aastate juhuluuletuste all ja miks see ei kajastu kirjandusleksikonides? Ja mida arvata selles kontekstis Mellini kangelannast, kes astus üles mehena? Töö esimeses osas on fookuses naiste juhuluule. 1. ptk-s vaatlen selle arengut algusest 1770. aastateni ehk üksikute eksemplaarsete tekstide ajastul. 2. ptk-s on vaatluse all 1780.-1790. aastate arengud, mil naiste allkirjastatud juhuluuletused kujunesid omaette nähtuseks. Töö teises osas vaatlen naiste luulekogusid ajast enne 1800. aastat. Millised on iga luulekogu iseloomulikud jooned? Kui erinevad/sarnased on need kogud vormidelt/ teemadelt? Millistest eeskujudest nende autorid lähtusid? Millised on nende seosed eelneva/kaasaegse naiste juhuluulega? Erinevate osade tulemused on resümeeritud vahekokkuvõtetes ja lõppkokkuvõttes, milles vastatan kolmele põhiküsimusele. Parema ülevaate huvides on tööl kaks lisa (naiste juhuluuletuste loend aastani 1800; ülevaade juhuluuletuste naisadressantidest) ja põhjalik eestikeelne resümee.